SEN ǴYLYMǴA BOLSAŃ YNTYQ...

Sen ǵylymǵa bolsań yntyq,
Bul sózimdi ábden uq.
Bilgenińniń jaqsysyn qyl,
Bilmegenińdi bile ber.

Bilgen erdiń bol shákirti,
Bilmegendi qyl shákirt.
Úırenýge qylma namys,
Úıretýge bolma ker.

Ónerińdi qur shiritpe,
Ornyna anyq jumsamaı.
Ókinishi ketpes onyń,
Óz oıyńda bosqa óler.

Qaı ǵylymdy bilseńiz de,
Qazir ony elge jaı.
Qur ishińde ketkeninshe,
Paıdalansyn ózgeler.

Shyn nadanǵa bilgenińdi
Uqtyram dep oılama.
Qansha bıdaı shashsań-daǵy,
Bolmas egin tasty jer.

Totyǵa til úıretilse,
Cózi –adam, ózi –qus.
Sol syqyldy ol nadandy
Ermek úshin sóıleter.

Qara tasty qanǵa malsań,
O da marjan bola ma?
Tesik ydys sý quıylsa,
Ózi qalar, sý keter.

Shyn zalymǵa berme ǵylym,
Ol alar da oq qylar.
Qarýym der, kisi atyp jer,
Ol ǵylymdy aıla eter.

Qarǵysyna sen qalarsyń,
Eldi aldap ol alar.
Aqyly joq, maly kóptiń
Bip talaıyn eńireter.

Dúnıeni túzetýshi,
hám buzýshy –bir ǵylym.
Ári zalym, ári ǵalym,
El túbine sol jeter.

Shyn nadandar bilmese eger
Estilerdiń kádirin,
Oǵan ursyp, sókpeńizder,
Shyn ǵuzyrly pende sol.

Nege deseń, bilse nadan,
Ózi nadan bola ma.
Oqymaǵan bir balaǵa
Hat oqytsań, jón be sol?

Ár adamnyń óz jumysy,
Qylǵan isi ár bólek.
Ol nadannyń jumysy joq
Ǵylymyńyzben esh zaman.

Bilmegendi úırenip,
Bilgendi qylsa, esti sol.
Bilmegenin bilmegen,
Bilgendi qylmaı –sol jaman.

Sizge kelse keı nadan
Úırenemin dep ǵylym.
Úıretýdiń aqysy dep,
Bir tıyndy alma odan.

Nege deseń, sen bilesiń,
Alǵanyńnyń ne ekenin.
Ol bile me bergenińniń,
Paıda ekenin, ıá zııan.

Shıki nadan, aqyly joq
Jas balamen bir esep.
Bile tura aldap almaq,
Estilerdiń joly emes.

Ǵylym úıretpek, aqy almaq
Saýda esepti bolsa da,
Balalarmen saýda qylmaq
Sharıǵatqa jón emes.

Sizge nadan qansha malyn
Berse, bosqa almańyz.
Nege deseń, ol ózińdeı
Aqyly bar kisi emes.

Paıda qylmaı bir adamǵa,
Paıda qylma sen de onan.
Nege deseń, «bosqa alamyn» –
Ol bilimniń isi emes.

Sen bireýdiń ǵaıybyn ashpa,
Tún syqyldy perde tart.
Kún syqyldy asha berme
Jer júziniń ár syryn.

Kisi baǵyn deme baǵym,
Óz deneńdi nurly qyl.
Aı syqyldy bolma jaryq,
Qaryz alyp kún nuryn.

Kún syqyldy kópke bildir,
Shyqty ma kún, batty ma?
Aı syqyldy aıtyp uqtyr
Qansha ǵumyr ótkenin.

Tún syqyldy tym túnerip,
Kózdi tartyp baılama.
Kúndizi bol, baıqasyn jurt
Kelgeni men ketkenin.

Sýsaǵannyń sýsyny bol,
Sý syqyldy sup-sýyq.
Biraq ondaı bolma salqyn,
El kóńilin qaldyryp.

Ot syqyldy jyly bolsyn
Júzińiz ben sózińiz.
Biraq ondaı marhamatsyz
Bolma órtep, jandyryp.

Jel syqyldy jelpi jurttyń
Sharshaǵanyn, talǵanyn.
Jyqpa úıin, bolma quıyn,
Qylma jaman amanyn.

Jer syqyldy paıdaly bol,
Paıdalansyn el senen.
Tasty jerdeı bolma qatty,
Tilme jurttyń tabanyn.

Sen bulttaı bol kóleńke,
Mezgilimen ber jaýyn.
Sel aǵyzba, jaı túsirme,
Buzba eldiń sharýasyn.

Darııadaı dap-daıyn bol,
Parohodpen júzse de.
Bolma tolqyn, ashpa qulqyn
Jutamyn dep barshasyn!

ShÁKÁRIM QAJY