Sarymsaqtaǵy san túrli em...
Ádette tumaýratqanda ne as mázirine jaratarda eske túsetin sarymsaqtyń emdik shıpasy mol ekenin biletin be edińiz? Al, onyń Quranda da, hadısterde de aıtylatyndyǵyna kóńil aýdardyńyz ba? Ár isi hıkmetke toly Hákim Rabbymyz sarymsaqty da adam balasyna óte paıdaly etip jaratypty.
Ol qandaı ósimdik?
Sarymsaq – pııaz tuqymdastar tobyna jatatyn kópjyldyq shóp tárizdes ósimdik. Ónimdi topyraqtyń astyna salady. Topyraǵy jumsaq ári qunarly bolsa, sarymsaqtyń basy da úlkeıe túsedi. Basy birneshe bólikterden quralady. Dámi ashy, ıisi ótkir. Kúzdik jáne jazdyq dep bólinedi. Kókónis retinde as mázirinde burynnan kóp qoldanylady. Ásirese, Shyǵys jáne Ońtústik Azııa, Taıaý Shyǵys, Soltústik Afrıka elderiniń, sondaı-aq Jerorta teńizi taǵamdarynyń negizgi qospasy. Kóne mysyrlyq papırýstarda da sarymsaqtar jaıly málimetter kezdesken.
Qyzyqty málimetter
Ertede rımdikter men grekter sarymsaq jegen ásker batyl ári ójet bolady dep sengen. Tipti, Olımp oıyndaryna qatysatyn atletter de budan shet qalmaǵan. Mysyrlyq áıelder balalaryn ishek qurttardan saqtaý úshin moıyndaryna sarymsaq ilip qoıýdy ádet etken eken.
Pıramıdalardy salyp jatqan jumysshylardy túrli aýrýdan qorǵaý úshin olarǵa pııaz ben sarymsaq qosylǵan taǵamdardy kóp jegizgen. Sarymsaq jeý olardyń jumysqa degen qabiletterin arttyrǵan kórinedi. Bul jaıynda b.z.d. 450 jyly Mysyrǵa saıahat jasap, Heops pıramıdasyn tamashalaǵan kóne grek tarıhshysy Gerodot mynadaı estelik jazyp qaldyrǵan: «Pıramıdada kóne Egıpetke tán belgilermen tańbalanǵan jazbalar saqtalypty. Onda pıramıdany salyp jatqan ýaqyttarda jumysshylar tutynǵan ashy kókónister: shalǵan, pııaz ben sarymsaqtardyń mólsheri kórsetilipti. Álgi jazbadaǵy tańbalardy túsindirip turǵan aýdarmashym bir mezette qatty tańǵalǵan keıipte «bilesiz be, jumysshylarǵa pııaz ben sarymsaq alýǵa jumsalǵan aqsha tup-týra on alty myń kúmisti qurapty» degeni esimde jaqsy qalypty».
Qytaı halqy sarymsaqty as qorytý men tynys alý joldaryndaǵy aýrýlardy emdeýge, oba men tyrysqaq indetterinen qorǵanýǵa, áıelderdiń etekkir tsıkli buzylǵan kezde, teri aýrýlaryna, revmatızmge, avıtamınozǵa qarsy paıdalansa, kóptegen ulttar sarymsaqty áli de jylan shaqqanda, ýdyń áserin ketirýge jaratýda. Birinshi dúnıejúzilik soǵysta da áskerlerge kóbirek sarymsaq jegizý arqyly olardy juqpaly aýrýlardan qorǵaý tájirıbesi iske asyrylǵan.
Quranda atala ma?
Alla Taǵala Musa paıǵambar (ǵ.s.) qaýymyn túrli synaqqa salyp, 40 jyl shólde qańǵyrtqany belgili. «Kókten bizge tamaq tússin» degende, olarǵa únemi bódene eti men mánná shyryny túsip turǵan. Biraq birshama ýaqyttan keıin álgi qaýym qaıta baıaǵy ánine basady. Ózderi buryn kóp tutynǵan kókónis túrlerin, jeńsik astaryn ańsaıdy. Tamaqtyń bir túrinen jalyqqandaryn aıtyp, Musa paıǵambarǵa (ǵ.s.) shaǵymdanady. Osy oqıǵa baıandalǵanda, aıattaǵy kókónister qatarynda sarymsaq ta atalǵan:
«Qane, sender bylaı dep edińder: Áı, Musa, tamaqtyń bir-aq túrine endi tóze almaımyz. Biz úshin Rabbyńa duǵa et, bizge sábiz, acqabaq, sarymsaq, jasymyq pen pııaz sekildi jer ónimderinen bersin».[1]
Hadısterde ne aıtylǵan?
Ardaqty Muhammed Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) tómendegideı birqatar hadısterinde sarymsaqtyń óte paıdaly ekendigin, ony emge jaratý kerektigin bildirgen.
«Sarymsaq jeńder, sonymen emdelińder. Óıtkeni ol jetpis túrli aýrýǵa em».[2]
«Sarymsaq nemese pııaz jegen kisi (ıisi ketkenshe) meshitterimizge jolamasyn, úıinde otyrsyn».[3]
Keıde Rasýlallaǵa (s.a.s.) kókónisten jasalǵan tamaq ákelingende, aldymen ıisin baıqap, neden jasalǵanyn suraıtyn. Qaı kókónis túri ekenin anyqtap, ózi jemeıtin bolsa, janyndaǵy sahabalarynyń birine beretin. Álgi sahabasynyń sál tartynǵanyn baıqasa: «Sen maǵan qarama, je. Óıtkeni men sen sekildi emespin, sen sóılespeıtindermen (perishtelermen) tildesemin»[4], – deıtin.
Islam dini kópshilik jınalatyn oryndardy taza ustaýǵa shaqyrady. Sondyqtan, meshitke jamaǵatqa unamsyz jaǵymsyz ıispen barmaýdy eskertken. Al Rasýlallanyń (s.ǵ.s.) pııaz ne sarymsaq ta jemeı ózin ár ýaqyt taza ustaýy – ol kisige Jábireıil perishteniń (ǵ.s.) jıi kelip turatyndyǵy sebepti edi.
Quramy
Jaratýshy ıemiz sarymsaqtyń quramyn óte baı etip jaratypty. Zertteýshilerdiń aıtýynsha, onyń quramynda V jáne C tobyna jatatyn dárýmender, hlor, temir, fosfor, ıod, marganets, kaltsıı, mys, magnıı, kómirsýlar jáne taǵy da basqa mıkroElementter kóp. Basym bóligi sýdan, kómirsýlar men aqýyzdardan turady. Selen, A, B1, C, PP dárýmenderi de kezdesedi. Azdaǵan mólsherde maılar da joq emes. Solardyń biri – Efır maıy. Mamandardyń aıtýynsha,100 g sarymsaqta – 150 kkal bar.
Qalaı qoldaný kerek?
Sarymsaqty negizi shıkideı jegen paıdaly. Sarymsaqtyń ótkir ıisin artynan almany, jalbyz japyraqtaryn, nemese baldyrkókti shaınaý arqyly nemese sút ishýmen ketirýge bolatyndyǵy aıtylady.
Shvetsııada balalar mektepke bararda sarymsaq jegizý qalypty ádetke aınalǵan. Óıtkeni, bul balalardy mesheýlikke urynýdan saqtaıdy dep biledi. Búgingi kúni dárihanalarda sarymsaqtyń untaqtary men arnaıy dárileri de halyqqa taraýda. Mamandar kún saıynǵy tamaqta 10-15 gr. sarymsaq jep turýdyń densaýlyqqa paıdaly ekendigin aıtady.
Sarymsaqtyń paıdalary
Búginge deıin zerttegen ǵalymdardyń aıtýynsha, sarymsaqtyń quramynda tórt júzden asa paıdaly komponetter bar. Birqatar paıdalary mynalar:
Quramyndaǵy antıoksıdanttardyń jaǵymdy emdik qasıetteri mol. Qan qysymyn tómendetedi. Qabynýǵa qarsy. Perıferııalyq qan tamyrlardyń bitelýi men lastanýynyń, sondaı-aq mı isiginiń aldyn alady.
Immýnıtetti nyǵaıtady, organızmdi qorshaǵan ortanyń zııandy áserinen qorǵaıdy. Aǵzadaǵy bakterııalardy óltiredi.
Asqazan-ishek joldaryna, júrek-talma aýrýlaryna em. Mıkropty boldyrmaıdy, jarany tez jazady, aýrýdy basady, ishekqurttardy joıady, qaqyryqty túsiredi.
Avıtamınozǵa óte paıdaly. Onyń quramyndaǵy selen antıoksıdantty quramymen erekshelenedi.
Sarymsaq qandy tazalaıdy, ol tabıǵı antıbıotık bolyp tabylady. Ertede oba aýrýyna ushyraǵandardy emdeýge baratyn dárigerlerdiń sarymsaq salynǵan sýǵa batyrylǵan dákemen júzderin orap alýy osy sebepti dep bilinýde.
Sarymsaq sýyq tıgen aýrýlarǵa da taptyrmaıtyn em. Ol júıke júıesi buzylǵanda, zár joldaryn emdeýge, sondaı-aq organızmdi tazalaýǵa paıdalanylady.
Terige súıel, temiretki, syzdaýyq, qyshyma taǵy basqa jaralar shyqqanda da emge jaratady t.b.
Arnaıy zertteýler
AQSh pen Shvetsııa ǵalymdary sarymsaqtyń molekýlalyq turǵyda adam densaýlyǵyna qanshalyqty áser etetinin zerttedi. Nátıjesinde sarymsaqtyń áserimen qan tamyrlarynyń keńeıip, ashylatyny baıqaldy. «Bul sarymsaqpen gıpertonııany (qan qysymynyń kóterilýin) emdeýge bolatyndyǵyn bildirýde», – dep málimdedi Kalıfornııa ýnıversıtetiniń professory DEvıd Djýlıýs.
Japon ǵalymdarynyń málimdeýinshe, sarymsaq adam mıyndaǵy qartaıý protsesin báseńdetedi, onyń jasýshalaryn tazartyp otyrady eken. Quramynda óte belsendi kúkirt qosyndylary bolǵandyqtan, qanǵa túsken soń sarymsaq mıdyń eń qajetti degen bólikterine oń áser etedi. Iaǵnı, sarymsaqtan bólinetin zattar este saqtaý qabileti men Emotsııaǵa jaýap beretin jasýshalardy jaqsartady.
Taǵy bir ǵalymdardyń zertteýinshe, sarymsaqty jıi qoldanatyn áıelder arasynda keýde isigi dertine shaldyqqandar sany az kezdesken.
Paıdaly keńester:
• Qatty sýyqtap qalǵan kezde sarymsaqty usaqtap týrap, ústine ystyq sý quıyp, sosyn sonyń býymen dem alý kerek.
• Tis aýyrǵan kezde sarymsaqty qabyǵynan arshyp alyp, sonymen tistiń qyzyl etin súredi.
• Súıel shyqqan jaǵdaıda, usaqtalǵan sarymsaqty azǵantaı balmen aralastyryp alyp, álgi jerge qalyńdap jaǵyp, tańyp tastaǵan jón.
• Radıkýlıt asqynyp ketken kezde sarymsaq pen qara shańbyrdy (chernaıa redka) úkkishten ótkizip alyp, bir-birimen jaqsylap aralastyryp, belge tartady. Taǵy bir ádisi: usaqtalǵan sarymsaqty juqa dákege salyp, qashan qyzdyrǵansha, belge tartyp baılap qoıady. Sosyn onyń ornyna maı jaǵyp, jún matamen orap tastaıdy.
• Gıpertonııalyq aýrýlar kezinde qatarynan eki kún, 2-3 túıir sarymsaqty usaqtap týrap alyp, túnge qaraı jeıdi. Sosyn eki apta úzilis jasap baryp, osy protsedýrany taǵy birneshe ret qaıtalaıdy.
• Tumaýdyń aldyn alý nemese aýyra qalǵan jaǵdaıda emdeý úshin de kúnine 2-3 ret murynǵa sarymsaqtyń sýyn tamyzǵan jaqsy.
Qoryta kelgende, ózi barmaqtaı bolǵanymen sarymsaqtyń emdik qasıeti mol. Naqty qandaı aýrýlarǵa em ekendigi búgingi kúni tolyq ashyldy. Bundaı jaıttardy Ardaqty Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) eshqandaı laboratorııada zertteý júrgizbeı-aq, ýahıǵa súıene otyryp jetkizgen. «Sarymsaqty emge jaratyńyzdar, onda jetpis túrli em bar» deýi ári onyń búgingi kúni tolyqtaı dáleldenýi – Áz Elshiniń tek aqıqatty ǵana aıtqanyn uqtyrýda.
Qudaıberdi Baǵashar
