«Rýhanı jeti qazyq» – izgiliktiń bastaýy
Tuǵyrnama musylmannyń tulaboıynda tabylýy tıis negizgi jeti kórkem sıpatty qamtıdy. Atap aıtqanda, ımandylyq, otanshyl bolý, bilim alý, birlikke bolysý, eńbekqorlyq, mádenıetti bolý jáne ádildik prıntsıpin ustaný. Bul – adam balasynyń kisilik kelbetin, kórkem minezin qalyptastyrýǵa negiz bolatyn jeti rýhanı qazyq.
«Imanym – jıǵanym» dep, baqytyn Islamnan izdegen babalarymyz san ǵasyrdan beri salt pen súnnetti úılestirip, ónegeli ómir sabaqtastyǵyn qalyptastyrdy. Allaǵa shúkir, izgilerdiń izin basqan búgingi urpaq ata saltyn saqtap, dástúrli dinniń qundylyqtaryn ómiriniń temirqazyǵy etti. Imandylyq bastaýy bolǵan uıat, ar, namys, obal, saýap, izet syndy uǵymdar halqymyzdyń ómir saltynda ádemi ádetke aınaldy. Tálimdik qujattyń alǵashqy ustynynda ımandylyqtyń kórinisteri baıandalady.
Asyl dinimizde otanshyldyq shynaıy musylmanǵa tán qasıet retinde qarastyrylǵan. Musylman balasyna Otanyn syrtqy jáne ishki qaýipten qorǵaý – paryz. Muny halqymyz «Otan úshin kúres – erge tıgen úles» degen naqylmen túsindirgen. Batyrlyqtyń sımvoly bolǵan Baýyrjan Momyshulynyń: «Otan úshin otqa tús, kúımeısiń», – degen jalyndy sózi talaı jastyń jigerin janyp, namysyn oıatty. Otanshyl adam sózimen ǵana emes, isimen de úlgi-ónege bolýy tıis. Tuǵyrnamanyń ekinshi ustyny osyǵan úndeıdi.
Bilim – baǵa jetpes qazyna. Ilimsiz órkenıet joq. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bilim men hıkmet musylmandardyń joǵaltqan qazynasy, qaı jerden tapsa da ıemdenip alsyn», – degen.
Áıgili ǵulama Ábý Hamıd ál-Ǵazalı: «Paıdaly bilimmen shuǵyldaný – búkil basqa isterge qaraǵanda áldeqaıda jaqsy...» – degen eken. Tálimdik qujattyń úshinshi ustyny bilim alýǵa shaqyrady.
Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Aýyzbirshilikte – Allanyń meıirimi bar», – degen. Alash ardaqtysy Álıhan Bókeıhan: «Qazaq balasy birigip, tize qosyp is qylsa, halyqtyq maqsat sonda oryndalady», – dep birlik týy astynda tize qosýǵa shaqyrǵan. Halqymyzda: «Bereke basy – birlik», «Birlikti el buzylmas» degen ataly sóz bar. Bolashaǵymyzdyń jarqyn bolýy búgingi birligimizge tikeleı baılanysty. Tuǵyrnama osy maqsattarǵa úndeıdi.
Islam adamzatty aldymen Allaǵa ıman keltirýge, sol ımannyń aıasynda ıgi is isteýge shaqyrady. Adal eńbekpen nesibe tabý – paıǵambar salǵan sara jol. Islam dini masyldyqqa salynýdy quptamaıdy. Shákárim babamyz: «Adamnyń jaqsy ómir súrýine úsh sapa anyq bola alady. Olar: adal eńbek, minsiz aqyl, taza júrek», – deıdi. Qabyldaǵaly turǵan qujatymyz jastardy eńbekke baýlıdy.
Qazaqtyń qanǵa sińgen dástúri boıynsha, kisini syılaý, qurmetteý – árbir janǵa mindet. Babalarymyz balany besiginen-aq jaqsy ádepterge baýlyǵan. Islamı ádepti boıyna sińirý arqyly árbir musylmannyń mádenıeti artady. Hákim Abaı: «Adamnyń adamshylyǵy – aqyl, ǵylym, jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qurby, jaqsy ustazdan bolady», – dep ádep pen mádenıettiń mánin túsindiredi. Tuǵyrnamada mádenıettiliktiń mańyzy jazylǵan.
Ádildik – izgiliktiń ózegi. Alla Taǵala árbir jaratylysty óz ólshemimen ádil jaratqan. Qoǵamdaǵy qııanattyń jolyn kesetin kúsh – ádildik. Ádildiktiń saltanat qurýymen ǵana qoǵam órkendeıdi. Qasıetti Quranda: «Ádil bolyńdar. Shyn máninde Alla Taǵala ádil bolǵandardy jaqsy kóredi» («Hýjýrat» súresi, 9-aıat), – dep buıyrady.
Tóle bıdiń: «Týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joq», – degen tálimdi sózinde tereń maǵyna jatyr. Tuǵyrnama týralyqqa úndeıdi.
Elorda tórinde elimizdegi eń bilikti din qyzmetkerleri men halqymyzdyń qaıratker uldary bas qosqan aıtýly jıynnyń arqaýy bolǵan tálimdik qujattyń negizgi taqyryptary, mine osyndaı. Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń negizgi ustanymy da – atalmysh qasıetterdi halqymyzdyń sanasyna sińirip, qoǵam arasynda izgiliktiń dánin egip, ımandy urpaq qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. «Jeti rýhanı qazyq» qujaty osy jolda elimizdiń barsha din qyzmetkerlerine jol siltep, jón kórsetip turatyn shamshyraq ispettes. Nurly bolashaqqa jeteleıtin bul qasıetterdi nasıhattaý, ulttyq bolmysymyzǵa sińirý – Uly dala halqynyń rýhanı jańǵyrýyna jol asha túseri sózsiz.
Naýryzbaı qajy Taǵanuly
QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary,
naıb múftı, Nur-Sultan qalasynyń bas ımamy
