Qurma jaıly ne bilemiz?

Qurma latyn tilinde Phoenix dactylifera dep atalady. Tik shanshylyp,24 metr bıiktikke deıin ósetin qurma palmasy kóbine ystyq klımatty aımaqtarǵa tán. Qurma ósirý sharýashylyǵymen aınalysatyn arab elderine negizinen: Saýd Arabstan, Irak, Aljır, Mysyr, Sýdan memleketteri jatady. Atalyq jáne analyq bolyp bólinetin qurma aǵashy eski japyraqtarynyń túbimen búrtiktelip, órilip ósedi. Erekshe kórik berip turǵan tóbe jaǵyndaǵy ádemi shashaqty japyraqtarynyń uzyndyǵy 5 metrge deıin jetedi. Otyrǵyzǵannan 4-5 jyldan keıin baryp jemis bere bastaıdy. Salmaǵy 8 kg-ǵa deıin jetetin bir shoǵyryna myńnan asa jemis bitedi. Ár aǵashynan 40-80 kg jemis alýǵa bolady. Shamamen 150 jylǵa deıin ómir súredi.

Quran jáne qurma

Qurma – qasıetti Quranda atalǵan jemisterdiń biri. Haziret Márııam Isaǵa (a.s.) tolǵatyp qatty qınalǵanda, Allah taǵala meıirim bildirip, oǵan qurma jeýdi ámir etken. Bul jaıly «Márııam» súresinde:

«Sóıtip turǵanda tolǵaq qysyp, qurma aǵashyna baryp súıenýge ıtermeledi. «Qap, buryn ólip, umytylyp ketkenimde bolar edi» dedi kúızelip. Sol sát (perishte) tómennen bylaı dep daýystady: «Jabyrqama, Rabbyń asty jaǵyńnan bir aryq jasady. Qurma butaǵyn ózińe qaraı silkile, ústińe jas qurmalar tússin. Sodan ish, je. Kóz aıym bol!»» delingen (23-26 aıattar).

Taǵy bir aıatta qurmanyń ósýinde qudirettiń belgilerin kórýge bolatyndyǵy baıandalǵan:

«Kókten sý túsirgen de – Allah. Keıinnen sol arqyly ár túrli ósimdikter shyǵardyq. Ol ósimdikten bir jas butaq, odan ósip, bir-biriniń ústine mingesken dánder, masaqtar óndiremiz. Qurma aǵashynan jemis toly salbyrap turǵan butaqtar, buǵan qosa júzim, záıtin, anar baqshalaryn ósiremiz. Bulardyń keıbireýi bir-birine uqsaıdy, keıbiri uqsamaıdy. Alǵash jemis salǵanda jáne tolyq pisken kezinde árqaısysynyń jemisine qarańdar. Kúmánsiz, senetin kópshilik úshin munda kóptegen dárister bar» (Ánǵam súresi, 99).

Qurmanyń túrleri

Jańa piskeni, kepkeni, irisi, kishisi, emge jaramdysy, dámi, túr-túsine qaraı qurmanyń kóptegen túrleri bar. Hıjrı VIII jyly Muhammed paıǵambarymyz (s.a.s.) ózin zııarat etip kelgen Abdýlqaıs taıpasynyń adamdaryna sol aımaqtaǵy qurmalardyń túrlerin áńgimelep, «Sizderde ósetin qurmalardyń eń jaqsysy ári eń paıdalysy – barnı degen qurma» degen. Abdýlqaıs adamdary elderine qaıtqannan keıin, barnı degen qurmanyń túrin ósirýge arnaıy kóńil bólip, birshama ýaqyttan keıin birjolata qurmanyń osy barnı túrin ósirýge ǵana kóshken (Ahmad ıbn Hanbál, 3/432).

Paıǵambarymyz ásirese Mádınada ósetin «Ajýa» dep atalatyn qurma sortyn jaqsy kórgen. Tipti «Ajýa qurmasy – jánnattaǵy jemisterdiń biri» (Tırmızı, Tybb, 22) degen. Osy sebepti ajýa qurmasy áli kúnge asa kóp suranysqa ıe.

Muhammed paıǵambarymyz (s.a.s.) jáne qurma

Jalpy arabtardyń kúnkórisinde qurma erekshe ról atqarǵan. Birqatar aqyndardyń shabytyna arqaý bolyp, maqal-mátelderge qosylǵan qurmany Allah elshisi (s.a.s.) de unatqan. Máselen, ol qurma maýsymynda ózine syılanǵan jas qurmalardy keri qaıtarmaıtyn (Buharı, Átǵıma, 41).

Bata alý úshin ózine ákelingen jańa týǵan nárestelerge alǵashqy dámdi qurmadan tattyratyn (Múslım, Ádab, 23-28).

Keshki asqa eshteńe taba almaǵandarǵa kepken qurma jeý kerektigin aıtyp, «Keshki asty tastamańyzdar, eshteńe tappasańyzdar, tym bolmasa, bir ýys kepken qurma jeńizder» degen (Ibn Majá, Átıma, 54).

Taǵy bir sózinde «Qurmasy joq úıdiń adamdary anyq ash qalǵany» dep, qurmanyń Mádınalyq kedeılerdiń kúnkórisinde qanshalyqty oryn alǵanyn baıqatqan (Ibn Majá, Átǵıma, 38.). Shańyraǵynda aılap qazan asylmaǵan ýaqyttarda óziniń de talǵajaý etkeni qurma men qara sý edi. Aısha anamyz (r.a.) sol kúnderdi: «Rasýlallah (s.a.s.) qaıtys bolǵanda da, qara qurma men qara sýdan basqa eshteńe tappaǵanbyz» dep eske alǵan (Buharı, Átǵıma, 6). Biraq tek qurma jep kúneltken ýaqyttarda sahabalardyń eshbiri aýrýǵa ushyramaǵan.

Jemistiń qaı túrine de qurmetpen qaraǵan Paıǵambarymyz (s.a.s.) qurmalardyń piskenin ári jaqsysyn unatatyn, alaıda qurttap ketkenderin tastaı salmaıtyn. Arasynan jaqsylaryn tańdap alyp jeıtin. Jerge túsken jemisterdiń bekerge shirip ketkenin qalamaıtyn. Sol úshin jolda jatqan jemis kórse, ony alyp, tazalap jegenniń durystyǵyn aıtatyn. Bir joly sahabalarymen kele jatqanda, jolda jatqan kepken qurmany kórip «Myna qurmanyń sadaqa emestigine kózim jetse, alyp jer edim» degen (Múslım, Zeket, 164).

Qurmany basqa nársemen qosyp jegen kezderi de bolǵan. Máselen, qonaqta ózine qaımaq pen kepken qurma aldyǵa tartylǵanyn kórgende, ekeýin qosyp jegen (Ibn Majá, Átǵıma, 43.). Buǵan qosa, jas qurma men qııardy qosyp jegeni, jas qurma men qarbyzdy da qosyp jegendigi týraly rıýaıattar kezdesedi (Ibn Majá, Átǵıma, 37). Jas qurma men qarbyzdy qosyp jeýiniń sebebin: «Jas qurmanyń ystyǵyn sýyq qarbyz arqyly, al qarbyzdyń sýyqtyǵyn qurmanyń ystyǵymen qaıtaramyz» dep túsindirgen (Ábý Dáýit, Átǵıma, 45).

Aısha anamyz (r.a.) óz tájirıbesinde jas qurma men qııardy qosyp jeý denege kúsh bitiretindigin aıtqan (Ibn Majá, Átǵıma, 37).

Alla elshisi (s.a.s.) qurmany emge de paıdalanýǵa bolatyndyǵyn bildirgen.  Júregi ıa keýdesi aýyratyndyǵyn aıtqan bir sahabasyn Taıyfta turatyn Harıs ıbn Káláda atty dárigerge jiberip turyp: «Mádınanyń ajýa qurmasynyń jeteýin alyp, dánimen qosa ezip, keýdeńe jaǵyp, ýqalasyn» – dep, ajýa qurmasyn emdikte qalaı qoldanýǵa bolatyndyǵyn úıretken (Ábý Dáýit, Tybb, 12).

«Tańerteń turǵanda ajýa qurmasynyń jeteýin jegen adamǵa sol kúni sıqyr da, ý da keselin tıgize almaıdy» dep, ajýa qurmasynyń emdik ári rýhanı paıdasy baryn sezdirgen (Buharı, Átǵıma, 43).

Taǵy bir hadısterinde «Ásirese, qyrlarda ósetin qurmalarda shıpa bar» degen (Ahmad ıbn Hanbal, 6/77). 

Qurma týraly jumbaq

Súıikti paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) ózi unatqan nárselerdi jemiske teńep túsindirgen kezderi de bolǵan. Qurmaǵa qatysty mynandaı jumbaq jasyrǵandyǵy aıtylady: Birde jaǵalaı otyrǵan sahabalaryna qarap: «Ózi múmınge uqsaıtyn, japyraǵy túspeıtin, shólde ósetin bir jemis bar. Qane, tabyńyzdarshy?», – deıdi. Sahabalar bilińkiremegende, otyrǵandardyń arasyndaǵy eń jasy kishisi Abdýllah ıbn Omar (r.a.) onyń qurma ekenin bilip, biraq uıalyp aıtpaǵan. Keıinnen Paıǵambarymyz ol jemistiń qurma ekendigin ózi aıtyp beredi (Buharı, Átǵıma, 42, 46).

Qurmany múmınge uqsatý sebebi, qurmanyń únemi jasyl qalpyn saqtaıtyndyǵy, japyraǵy, jemisi, aǵashy, dánegine deıin – barlyǵy adam qajetine jaraıtyndyǵy, ıaǵnı múmınniń de mańaıyna tek paıda tıgizetindigi bolsa kerek.

Harıs ıbn Ábý Usamanyń (r.a.) Ibn Omardan (r.a.) bir rıýaıatynda Paıǵambarymyz (s.a.s.): «Ol qurma aǵashy. Qurmanyń japyraǵy jerge túspeıdi. Múmınniń de jasaǵan duǵalary jerge túspeıdi (ıaǵnı qabyl bolmastan keri qaıtarylmaıdy)», – degen.        

Qurmanyń paıdalary

Sońǵy jyldarda júrgizilgen zertteýler nátıjesinde qurmanyń kóptegen qasıetteri ashylǵan. Túrkııadaǵy áıgili Sema emhanasynyń Taǵamtaný jáne dıeta bóliminiń mamany Haıreddın Mýtlýnyń aıtýynsha, qurma lıf, mıneral, fenol turǵysynan ári natrıı, kalıı, magnıı, kaltsıı, temir, fosfat sekildi mıneraldarǵa óte baı. Atap aıtqanda, ol qurmanyń qasıetterin bylaı júıelep kórsetken:

Qurma:

• Proteın, maı, kómir sýyn (ýglevod) – úsheýin qatar qamtıtyn birden bir jemis.
• Jas qurma terige oń yqpal etedi, júktilik pen kúnge kúıýden túsken daqtardy ketiredi;
• Quramyndaǵy temir qan azdyqqa paıdaly;
• B1, B2 vıtamınderiniń qatar kezdesýi baýyrdy saýyqtyrady;
• Tamaq aýrýyna, jótelge paıdaly;
• Qaterli isikten (rak) saqtaıdy, júrek qan tamyrlaryna taptyrmaıtyn em;
• Quramynda fosfor men kaltsııdiń moldyǵy súıek aýrýlarynan qorǵaıdy;
• Júıke júıesiniń sharshaýyn basady;
• Mıdyń jumys isteý qabiletin kúsheıtedi;
• As qorytýǵa paıdaly;
• Toıymdylyq qasıeti óte joǵary. Zertteýshi H.Ý.DEýson bir qurma men bir kese súttiń adamǵa qajetti bir kúndik kalorııaǵa teń ekendigin aıtqan.  
• Jas qurmanyń boıynda 60-65 paıyz (kepken qurmada 75-80 %) qant bolǵanyna qaramastan, adamdy semirtpeıdi.
• Jeńil bosanýǵa septigin tıgizedi. Bosanǵan áıelderdiń álsiregen denesin tyńaıtyp, sergektigin arttyrady. Sút gormondaryn qozǵaý arqyly nárestege sút kóp shyǵýyna oń yqpal jasaıdy. Allah taǵalanyń haziret Márııamǵa qurma jeýge buıryq berýiniń astaryndaǵy hıkmet osy bolsa kerek.

 

Izraılde júrgizilgen zertteýde qurma men alma salystyrylǵan. Nátıjede almaǵa qaraǵanda, qurmada vıtamınniń kóptigi dáleldengen. Buǵan qosa, Mehmet Altannyń «Chólden gelen shıfa hýrma» (Shólden jetken shıpaly qurma) (Altynbýrj ıaıynevı) atty qurmanyń qasıetterin zerttegen eńbeginde qurma dániniń de vıtamınge baı ekendigi, sol sebepti ony bir ýaqyt soryp júrgenniń adamǵa paıdaly ekendigi jazylǵan. Sonymen qatar 6-7 qurmany bólshektep, bir kese sýǵa salyp, birneshe saǵat turǵan soń sýyn súzip alyp, kúnine eki márte ysytyp iship otyrsa, eki apta kóleminde búırektegi tasty da túsiretindigi bildirilgen.   

Qurma – aýyzashardyń sáni

Aısha anamyzdyń (r.a.) aıtýynsha, Paıǵambarymyz (s.a.s.) orazasyn jas qurmamen, jas qurma bolmasa, kepken qurmamen, ol bolmasa sýmen ashatyn (Ábý Dáýit, Sııam, 21). Sol sebepti qurmamen aýyz ashýdy súnnet dep bilgen musylmandar qasıetti Ramazan aıynda dastarhanǵa qurma qoıýdy ıgi dástúrge aınaldyrǵan. Tipti qurmany aýyzashardyń sáni dep te aıtýǵa bolǵandaı. Quramyndaǵy qant mólsheriniń kóptigi oraza ustaǵan adamnyń kúni boıǵy denesiniń álsiregenin ketiretindigin aıtqan mamandar qurmany jaı ýaqytta da jıi jep júrýge keńes berýde.   

Bir sózben aıtqanda, túrli vıtamınge baı, toıymdy ári emdik qasıeti mol qurma – ǵajap jemis. Endeshe, osy ǵajap jemisten dám tatqan saıyn, jomarttyǵy sheksiz Jaratýshyny eske alyp, shúkirshilik bildirgenge ne jetsin?!