QURANNYŃ MAǴYNASYN TÚSINÝDIŃ MAŃYZDYLYǴY
Iisi musylmannyń úıinde, tórinde Allanyń Kálámy – Quran ilýli turady. Alaıda sol Kitapty az ǵana adam túsinip, oqyp jatady. Ókinishtisi, beti ashylmaı, shań basyturǵany da bar...
Alla Taǵala Quranda «Sad» súresinde «Bul múbarak bolǵan kitap. Ony saǵan olar aıattaryn pikirlesin, aqyl ıeleri zikir etsin dep túsirdik» deıdi. Qurannyń adamzat balasyna joldanýynyń negizgi maqsaty – ony týra jolǵa bastaý. Ómirde aq pen qaranyń arasyn ajyratyp berý. Halal men haramdy tanytý. Eki ómirde ony baqytty etý. Aqırettiń máńgilik baqytyn násip etý. Eger musylman pende Qurannyń aıattaryn túsinbese, pikirlemese, sanasyna sińirmese munyń barlyǵy qalaı iske asady. Aıtalyq, kúndelikti ómirimizde oqyp jatqan namazymyzdyń ár rakaǵatynda ál-Fatıha súresin oqımyz. Al, onyń maǵynasyn bilip, oı júgirtip oqyp jatyrmyz ba? Ál-Fatıha súresinde Jaratýshymyz bizge nendeı nasıhat aıtyp jatyr? Kúlli álemniń ıeligi Allaǵa tán ekenin, Ol eki dúnıede Rahymyn, Meıirimin tógetinin, qııamet kúniniń Iesi ekenin, tek qana Oǵan qulshylyq jasap, ózinen ǵana járdem suraıtynymyzdy, bizdi adasqandardyń jolyna emes, haq jolǵa salýdy qalaıtynymyzdy oıladyq pa? Árbir oqyǵan quran aıattarynyń maǵynasyn uqpaı, rýkýǵ pen sájde jasalǵandaǵy duǵalardyń mánin túsinbeı yqylaspen qulshylyq oryndaý qanshalyqty múmkin?! Ǵıbadatymyzdy kórkem atqarý úshin oqyǵanymyzdyń mán-maǵynasyn bilý óte mańyzdy. Maǵynasyn bilgen saıyn, qulshylyǵymyzǵa nur kiredi. Allanyń qalaýymen saýaby da eselene túsedi. Sondaı-aq, oıdyń bólinýinen, shaıtannyń azǵyrýynan uzaq bolady.
Qurandy oqıtyn, biraq maǵynasyn túsinbeıtin adamǵa saýap jazylmaıdy, oǵan eshbir paıdasy joq dep te eshkim aıta almaıdy. Sebebi, Qurandy tıláýat etip oqýdyń paıdasy men dárejesi týrasynda kelgen habarlar kóp. Paıǵambarymyz (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) Allanyń kálámin oqyǵan adam úshin bolatyn saýapty sıpattap: «Kimde-kim Allanyń kitabynan bir árip oqıtyn bolsa, oǵan bir jaqsylyq jazylady. Al bir jaqsylyqqa on ese etip saýap beriledi. Men «álıf lám mım» bir árip demeımin. Kerisinshe, álıf – bir árip, lám – bir árip, mım – bir árip» deıdi. Imam Ábý Dáýit jetkizgen myna bir hadıste Paıǵambarymyz: «Qurandy oqýshy qulǵa qııamet kúni, oqy kóteril, dúnıe ómirinde qalaı kórkemdep oqysań solaı oqy. Seniń mártebeń, eń sońǵy oqıtyn aıatyń» deıdi. Bul hadıs adamnyń bul dúnıede oqıtyn aıattary kóp bolǵan saıyn, aqırettegi dárejesiniń joǵary bolatynyn aıtýda. Sonymen qatar, ózin oqyǵan adamǵa Qurannyń qııamette shapaǵatshy bolatyndyǵy da aıtylady.
Ońǵar Haırıdnov,
«Rahymqyzy Raısa ana» meshitiniń naıb ımamy
