Qurannyń biregeıligine logıkalyq dálelder
«Rasynda, biz muny arabsha Quran túrinde túsirdik, árıne túsinersińder»[1].
Quran jer betine túskeli on bes ǵasyr ótti. Sol ýaqyttan beri Islam ǵulamalary Qurannyń aıattaryna qatysty qanshama eńbekter jazsa da onyń maǵynasy tolyq baıandalyp bitti deı almaımyz. Sebebi, Qurannyń maǵynasy sheksiz, túpsiz tereń. Onyń ústine ýaqyt ótken saıyn Quran aıattarynyń máni jańara túsýde. «Fýssılat» súresiniń 53-aıatynda: «Bolashaqta dálelderimizdi ǵalamzat jáne óz jaratylystarynda kórsetemiz. Sol kezde Qurannyń aqıqat ekendigine olardyń anyq kózderi jetedi» delingen. Demek, ýaqyt ozyp, adam balasynyń ilimi artqan saıyn aıattardyń mánin tereńirek uǵyný múmkindigi arta túsedi degen sóz.
Qasıetti Quran aıattary túsken ýaqyttan bastap Qurannyń avtory, durystyǵy, túsý ádisi týraly kóptegen talas-tartystar men daýlar týyndady. Bul talas-tartysqa túrli deńgeıdegi túrli maman ıeleri de qosylyp jatty. Biraq, kóptegen Batys jáne Shyǵys zertteýshileriniń oılary bir jerge túıisti. Ol Qurannyń adam balasymen jazylmaǵandyǵy jáne qaıtalanbas biregeıligi edi. Zertteýshiler men ǵalymdar mundaı sheshim shyǵarý úshin naqty dálelderdi alǵa tartty.
Qurandy arabtardyń jazýy múmkin emes edi. Sebebi, arabtar sol kezeńde ózderiniń «lıngvıstıkalyq talanttary» arqyly barlyq máseleni dál osy Quranda baıandalǵandaı jazyp bere almas edi. Bul sátsizdikti olar ózderi moıyndady. Qurandy arabtardan da basqa ulttyń jazýy da múmkin emes. Óıtkeni, Quran tili – arab tili. Qurandaǵy barlyq aıattar qate-kemshiliksiz, esh ózgerissiz jazylý úshin arab tilin jetik meńgerý shart bolady. Qurandy Muhammed (s.ǵ.s.) Paıǵambardyń jazýy da múmkin emes. Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) arab ultynan shyqsa da, Qurandy jazýǵa sol kezdegi talanty men bilimi jetkiliksiz edi. Arab lıngvısteriniń ózi Qurandy Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jazdy degenge esh kelispeıdi. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) basynan kóptegen qıyndyqtar ótti: balalary, áıeli men týystary, sahabalary dúnıeden ótti, múshrikter sahabalaryn qınady, týǵan jerlerinen qýdy, kinálady. Osy qıyndyqtyń, aýyrtpalyqtyń áseri Qurannyń bir jerinde jazylmaǵan. Eger, Qurandy Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jazǵan bolsa, osynshama kórgen qıyndyǵynyń áserin ózi jazǵan kitapta baıandamaýy múmkin emes.
Birde asa baı, arab ádebıetin tereń biletin Ýtbá ıbn Rábıǵa Alla elshisin ákelgen dininen bas tartqyzbaq bolyp, ony áńgimege tartyp, ákesiniń puttarǵa tabynǵanyn aıtyp, putqa tabynýshylyqtyń durystyǵyn dáleldemek bolady. Áz Paıǵambar ony tyńdap bolady da: «Aıtyp bittiń be?» – deıdi. Ol: «Iá», – dep jaýap qatqanda aqıyq Elshi tize búgip otyryp, «Fýssılat» súresin oqı bastaıdy: «Olar bet bursa: «Senderge Ǵad, Sámúd eliniń basyna kelgen najaǵaıdaı apatty eskertemin» aıatyna kelgende denesi qaltyrap, qolymen Alla elshisiniń aýzyn basyp: «Toqtat, Muhammed! Ilanǵan Rabbyń úshin toqtat!» – dep ornynan turyp ketip qalady. Artynsha Ábý Jáhılmen kezdesken ol: «Muhammedtiń oqyǵany maǵan qatty áser etti. Óıtkeni, oqyǵany óleńge múldem uqsamaıdy. Ol sózsiz óleń emes. Sıqyrshynyń sózine de kelmeıdi. Ne derimdi bilmeı turmyn. Ol hám týra sózdi adam ǵoı. Onyń oqyǵandaryn tyńdap otyryp, Ǵad, Sámúd halqynyń basyna kelgenderi bizdiń de basymyzǵa kele me dep qatty qoryqtym», – deıdi.
Qurannyń jetildirý, danalyq, adaldyq jáne taqyryptyq ártúrliligi, tipti mátininde de alǵashqy aıatynan bastap sońǵy aıatyna deıin óziniń kúshin saqtaǵan. Quran – san ǵasyr ótse de túzetýdi qaıta basyp shyǵarýdy qajet etpeıtin ádebı shedevr.
Qurannyń ár aıaty belgili bir oqıǵaǵa, suraqqa, máselege baılanysty túsken. Alaıda, sol ár aıattyń eshqaısysy eshqashan ózgeriske ushyrap, óńdelgen emes. Quranǵa bul óńdeý qajet te emes, sebebi Quran eshbir teńdesi bolmaǵan, barlyq kemshilik ataýlydan pák Uly Alladan kelgen. Hadısterdiń mátini men Quran aıattarynyń mátini arasynda óte úlken aıyrmashylyq bar. Eger, Qurandy Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jazǵan bolsa, paıǵambarlyq mindetin atqarǵan 23 jyl boıy eki túrli stıldi qalaı alyp júre alar edi? Qazirgi zertteý nátıjeleri kórsetkendeı bul psıhologııalyq jáne fızıologııalyq turǵydan da múmkin emes. Quran sózi basqa, áz Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) sóz stıli múldem basqa. Sóz ónerin jaqsy biletin adamǵa eki aqynnyń óleńin ıakı eki jazýshynyń sóılemin aralastyryp oqysańyz, árbiri bólek-bólek týyndy ekenin dereý baıqaıdy. Óıtkeni, árbiriniń ózindik stıli bar. Quran men hazireti Muhammedtiń (s.ǵ.s.) sóziniń stıli de dál osyndaı bólekshe. Arab tilin tereń bilgen ǵalymdy bylaı qoıǵanda, arab tilin biletin jaı kisiniń ózi aıat pen hadısti ajyrata alady. Arabtar hazireti Elshiniń (s.ǵ.s.) sózderin jaı ózderiniń sózderi sekildi aıqyn aıyra biletin.
Sonymen qatar, Qurandy jyndardyń jazýy da múmkin emes. Olardyń bul ómirde bar ekendigi Qurannyń ózinde jazylǵan. Eger kimde-kim, Quran ózge jaratylystarmen (perishte, shaıtan, jyn) jazylǵan deıtin bolsa, onda eń birinshi sol ózge jaratylystardyń bar ekenin dáleldep, sodan keıin Qurannyń aqıqattyǵyn dáleldeý kerek bolady. Osy tusta dedýktsııa (oılaýdyń jalpydan jalqyǵa, bútinnen bólshekke kóship nátıje shyǵarý) ádisi joqqa shyǵady. Sebebi, perishte, shaıtan, jyndardyń bar ekenine din negiz bola alady. Al, dinimizde kitaptarǵa ıman keltirý ımannyń alty shartynyń birine kiredi. «Árıne, paıǵambarlardyń qıssalarynda aqyl ıeleri úshin ónege bar. Quran bir jasama sóz emes. Biraq ózinen burynǵy kitaptardy rastaıdy. Sondaı-aq, ıman keltirgen el úshin ár nárseni ashyqtaıtyn týra jol jáne ıgilik»[2].
Joǵaryda aıtylǵan logıkalyq dálelderdi jınaı kele bir nárseni uǵamyz, Quran – Allanyń sózi jáne «Ol (Quran Kárim), búkil álemge nasıhattan basqa esh nárse emes»[3].
Alla qasıetti Qurandy barshamyzdyń júregimizdiń nury, kóńilimizdiń kóktemi etsin!
Laýra Qanatqyzy
