QURANDY QATE OQYSA, NAMAZ BUZYLA MA?

Negizinde namazda Quran aıattary tájýıd erejelerine saı durys oqylýy kerek. Iaǵnı namaz oqýshy adam Quran oqyǵanda áripterdiń durys shyǵýyna (mahrajǵa), sózdiń sońǵy hareketine (ıǵrabqa), táshdıd pen tánýınniń oqylýyna, sozyp oqylatyn áripterge (madd), qalqala áripterdiń oqylýyna, ıdǵam men ıqlabqa, ýasl erejelerine muqııat bolýy tıis. Sebebi aıatty qate oqý arqyly onyń maǵynasy ózgeredi. Al aıattyń maǵynasy ózgergen jaǵdaıda namazy buzylýy múmkin.

Degenmen Quran oqyǵanda óreskel qatelikke barmasa, ıaǵnı aıattyń mazmuny teris (dinge, sharıǵatqa qaıshy) maǵynaǵa ózgermese, Hanafı ǵalymdary solaı oqylǵan namazdy durys dep eseptegen (Fátaýaı Qazıhan, 1/87).Mysaly, «Fatıha» súresinde «ál-hamdý» sózin qatelesip «ál-hamdá» nemese «ál-hamadý» dep oqysa, namaz buzylmaıdy. Sebebi osylaı hareketin basqasha oqysa da, maǵynasy ózgermeıdi. Dál osy súredegi «naǵbýdý» sózin «naǵbadý» nemese «naǵbıdý» dep oqysa, namazy buzylmaıdy. Al aıatty ádeıi buzyp oqysa, namazy buzylady hám úlken kúná alady.

Maǵynasy ózgermeıtindeı bir áriptiń ornyna basqa bir árip oqysa da, namaz buzylmaıdy. Mysaly, «ınnál mýslımına» emes, «ınnál mýslımýna» dep «ıa» árpiniń ornyna «ýaý» árpin oqý.

Qurandaǵy «ınnash shaıtona ıanzaǵý báınahým» degen aıattaǵy «ıanzaǵý» sózin «ıanzaý» (ǵaın árpin aın) dep oqysa, namazy buzylmaıdy. Aıatta «Rasynda shaıtan qashanda olardyń arasyna jik salýǵa tyrysady» delingen («Isra» súresi, 53-aıat). Ǵaın árpin aınǵa ózgertip oqyǵanda, «shaıtan olardyń arasyn ajyratýdy qalaıdy» degen maǵyna shyǵady. Bul óreskel qatelik bolyp sanalmaıdy. Sebebi aqıqaty da solaı.

Qurandaǵy «ál-qonıtına» (qaltqysyz baǵynǵan erler) degen sózdiń ornyna jińishke «tá» árpin jýan «to» etip «ál-qonıtyna» (úmitin úzgen erler) dep oqysa, namazy buzylady («Ahzap» súresi, 35-aıat).

Áripterdi aýystyryp maǵynasy buzylatyndaı etip oqysa da, namaz buzylýy múmkin. Mysaly, «fasýhqol lı ashabıs saır» (tozaq ıeleri Allanyń raqymynan aýlaq bolsyn) degen aıatty «fasýhqol lı ashabısh shaır» (arpa ıeleri Allanyń raqymynan aýlaq bolsyn), ıaǵnı «sın» árpin «shın» dep aýystyryp oqý.

Namazdyń ishinde Qurandaǵy «farrot mın qos-ýaro» (arystannan qashqan) aıatynda «qos-ýaro» (arystan) sózin «koý-saro» (qamystan jasalynǵan ydys) dep áripterdiń ornyn aýystyryp oqysa, namaz buzylady («Mýddassır» súresi, 51-aıat). Álbette namaz oqyǵanda mundaı qatelikter kezdesýi múmkin. Sondyqtan Qurandy barynsha durys jattap, namaz oqyǵanda ony qatesiz oqýǵa tyrysý kerek. Al aıatty qate oqyǵan jaǵdaıda onyń sheshimin bilimdi ımamdardan surap bilýi qajet.

Hasan AMANQUL,

«Munara» gazeti, №7, 2023 jyl

​