Quranda «Órmekshiniń uıasyn» nege mysal etken?
«Ankábýt» súresiniń 41-aıatynda bylaı buıyrǵan: «Alladan ózgeni dos tutqandar; uıa jasap alǵan órmekshiniń mysaly sııaqty: Shyn máninde, úılerdiń eń osaly – órmekshiniń uıasy. Eger olar biletin bolsa».
Osy aıatta mańyzdy eki másele bar:
Birinshi másele: Aıattaǵy ankábýt sózimen urǵashy órmekshi aıtylyp tur. Aıattaǵy jasap alǵan «ıttáházat» (etistik áıel tegine baılanysty aıtylǵan), bul sózdiń er tegine baılanysty qoldanylýy «ıttáházá» bolady. Alla Taǵala áıel tegine baılanysty sózdi qoldanyp, uıany urǵashy órmekshiniń salatynyn bildirgen. Quranda urǵashyǵa tán sózdi qoldana otyryp Qurannyń muǵjızaly kitap ekendigin taǵy bir ret kórsetip ótken. Ol muǵjıza mynadaı:
Janýarlar men jándikterge júrgizilgen zertteý jumystarynda órmekshilerge baılanysty tańqalarlyq ǵylymı qorytyndylar jasalǵan. Olardyń biri – órmekshiniń uıasyn erkek órmekshi emes, urǵashy órmekshiniń salatyndyǵy. Ǵylymı zertteý nátıjesinde jasalǵan qorytyndy Quran Kárimdegi málimetpen sáıkes kelip tur. Quran órmekshiniń uıasyn urǵashy órmekshi salatyndyǵyn bildirgen. Ǵylym da muny rastap, durystyǵyn qabyldaıdy.
Aıattaǵy ekinshi bir másele: Órmekshige jasalǵan zertteý jumystarynyń nátıjesinde jasalǵan endigi bir qorytyndy taǵy da tańǵalarlyq sheshimge toly. Janýarlardyń basym kópshiliginde erkekter urǵashylarǵa qaraǵanda iri ári kúshti bolyp keledi. Al, órmekshilerde bul kerisinshe, ıaǵnı urǵashylar erkekterden úlken bolyp keledi. Janýarlar úılerin ystyqtan, sýyqtan, dushpandardan, túrli zııandardardan qorǵaný úshin salady. Al, órmekshiler bolsa, úılerin zııan tıgizý, tuzaq qurý, úılerine qatelesip kirip ketkenderdi óltirý úshin salady. Sondyqtan da úılerdiń eń senimsizi – órmekshiniń uıasy. Urǵashy órmekshi erkek órmekshimen juptasqannan keıin óz erin de jep qoıady. Osyǵan oraı órmekshiniń uıasy ózgeler úshin ǵana emes, urpaq qaldyrýshy eri úshin de senimsiz bolyp tabylady. Eger erkek órmekshi juptasqannan keıin qashyp qutylýǵa múmkindik tappasa, óz úıi ózine mazar bolady. Quran órmekshiniń uıasynyń osal ekendigin aıtý arqyly, osy bir shyndyqty bildirmek bolǵan. Demek, Quran hám órmekshiniń uıasyn urǵashy órmekshiniń salatyndyǵyn hám úıiniń osal ekendigin bildirý arqyly otbasy músheleriniń ınstınkti deńgeıindegi túrli áreketteri qarama-qaıshy bola beretinin eskertip, adamzat arasyndaǵy qarym-qatynasty rýhanı taza, bıik sanaly aqyl-parasaty arqyly saqtanýy múmkindigi berilgenin Quran muǵjızasy ekendigin dáleldegen.
Quran ǵaryshtyń keńdiginen, atmosfera qabattarynyń qorǵaıtyn qalqan retinde jaratylǵandyǵyna deıin, teńizdiń astyndaǵy tolqyndardan, teńizderdiń bir-birine aralaspaıtyndyǵyna deıin, juldyzdardyń ózindik joly men órmekshiniń uıasyn urǵashy órmekshiniń salatyndyǵyn, úıiniń osal ekendigin t.b. kóptegen taqyryptar jaıly baıandap ótken. Osyndaı túrli taqyryptar jaıly, osynshalyqty túsinikteme bergen Quran Kárim eshqandaı qatelikke jol bermeıdi. Kerisinshe kózi ashyq kókiregi oıaý adamdardyń kóńil álemine nur shashyp, tańqalaryq jaıttardyń áýelden úkim-zańdar arqyly Alla tarapynan túsindirilgen ǵylymı negizderi jaratýshy júıesinde ózge álemder qarym-qatynasy deńgeılerinde búkpesiz shyndyq, zańdy aqıqattarǵa tap qylady.
Osydan 14 ǵasyr buryn ómir súrgen oqý men jazýdy bilmeıtin adamnyń óz betinshe osynyń barlyǵyn bilýi ári adamzat-ǵalamzat tirshiligi zańdary men olardyń bir-birine óre baılanysy turǵysynan bútin júıe retinde habarlanýy múmkin emes. Olaı bolsa, Quran Kárim tek qana barsha álemdi jaratqan Jaratýshynyń adamzat-ǵalamzat maǵlumatyn jahanǵa jaıyp habarlaǵan jalǵyz kitaby. Óıtkeni, álem degen kitapta ne bolsa Quran Kárim sol jaıly tańqalarlyq túrde málimet berip, sol málimetterdiń barlyǵy durys shyǵyp jatyr, «ǵylym jetilgen saıyn ıslam (Quran) adamzatyna uǵynyqty bola túsedi» degen áz Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) hadısi álgindeı kóptegen aqıqattar men maǵlumattardyń shynaıy derekter ekenin dáleldeı túsedi.
Feızýlla Táıtelıev