Quran oqýdyń paıdasy

Quran – ýaqyt kóshi jyljyǵan saıyn jasara, jańara túsetin, qartaımaıtyn qasıetke ıe jalǵyz Kitap. Avtory Dara ári Dana bolǵan kitapty árbir ashqan saıyn jańadan oqyǵandaı áser alyp, tamsanasyń, tańǵalasyń.Adamzatty týra jolǵa bastaýǵa jiberilgen, kemel adam qalyptastyratyn qaǵıdalardan turatyn Qurannyń boıynda bizge qupııa qanshama qazyna jatyr deseńizshi... Degenmen, hadıs mátinderinde, izgi ǵalymdar eńbekterinde ózgertý men burmalanýdan qorǵalǵan, musylmandar úshin týra jol, meıirim ári qýanysh bolǵan Allanyń sózin oqýdyń keıbir paıdalary men qundylyqtary habarlanady.

QURAN IMANDY KÚShEITEDI

Quran – Allanyń berik tutqasy ári ashyq nury. Ol tutqadan ustaǵandy Alla Ózi saqtap, ol nurǵa ergenderdi Alla Ózi qutqarady. Jaratýshy Qurannyń bir ýaqytta emes, belgili ýaqyttar arasynda bólim-bólim bolyp túsirilý sebebin adamdardyń júregine ımandy ornyqtyrý úshin dep habarlaǵan: «Al, kúpirlik etýshiler: «Oǵan Quran birden túsirilse edi?» dedi. Biz júregińdegini onymen ornyqtyrý úshin ony osylaı túsirdik jáne ony bólip, retimen (anyq etip) oqyp berdik»[1]. Quran júrekke ımandy ornatyp, Allamen bolatyn baılanys arqyly nápsini tazalaıdy. «Ánfal» súresiniń 2-aıatynda: «Naǵyz múminder – Alla eske alynsa, júrekteri qobaljıtyn, olarǵa Allanyń aıattary oqylsa, ımandary artyp, Rabbylaryna táýekel qylatyn (jandar)», – delingen. Quran júrekke baısaldylyq pen salamattylyqty ornatady. Sondyqtan ony jamandyqtar men búlikterdiń quıyndy jelderi teńselte qoımaıdy.

QURAN ADAMDY BAQYTTY ETEDI

Qazirgi psıhologııa pániniń oqýlyqtarynda «baqyt» termıni – óz ómirinen qanaǵattanýshylyq sezimin sezingen adamnyń psıhologııalyq kóńil-kúı aýany dep túsindiriledi. Demek, baqyt – júregiń men kóńilińniń tynyshtyqqa bólenýi. Júrek túzelse, ómir túzeledi: «Rasynda, denede bir kesek et bar, ol túzý bolsa, qalǵan dene bútindeı túzeledi, ol buzylsa qalǵan dúnıe túgelimen buzylady. Bilip qoıyńdar, ol – júrek»[2]. Al, júrek Quran oqýmen tynyshtyq tappaýshy ma edi? «Solar – ımanǵa kelgender jáne Allanyń eske salýymen (Quranmen) júrekteri tynyshtyq taýyp, ornyqqandar. Bilińder! Júrekter Allanyń Eske salýymen (Quranmen) tynyshtyq taýyp, ornyǵady»[3]. Tápsir salasynyń birqatar ǵalymdary aıattaǵy «Eske alýdy» Quran dep túsindiredi. Quran aıattary jáne ondaǵy hıkmetti ósıettermen tanysqan júrek onymen tynym taýyp, ornyǵady. Óıtkeni, ol aıattar buljymas aqıqatty, kóz jetkizer aıǵaq, dáleldermen kýálandyrady. Munyń bári adam júregine tynyshtyq ári aıqyn senimdilik syılaıdy. Bul ilimdi kemshiligi bolmaǵan ári kemel sıpattarǵa ıe Qurannan ǵana tabýǵa bolady.

QURAN OQÝShY TÁNI MEN JANYNA ShIPA TABADY

Alla Taǵala kúlli adamzatty: «Eı, adamdar! Táńirlerińnen senderge nasıhat, júrekterińdegi dertterińe daýa, musylmandarǵa týra jol jáne jarylqaý retinde Quran keldi»,[4] «Biz Qurannan ımandylar úshin shıpa jáne meıirim túsiremiz»,[5] – dep súıinshileıdi. Júrek Quranmen tazarady, tynyshtyq tabady, kórkem minez-qulyqqa bastaıdy. Keıbir adamdar tákápparlyq, qyzǵanysh, kúnshildik, qanaǵatsyzdyq, qumarlyq, ekijúzdilik, kúızelis sekildi júrek aýrýlaryna shaldyǵyp, emdelý sharalaryn qarastyryp, psıhologtardyń esigin qaǵyp jatady. Asylynda, mundaı naýqastyń dárigerleri – Paıǵambar (s.ǵ.s.) men izgi ǵalymdardyń jolyn ustanýshylar ekenin umytpaıyq. Allanyń sózi Quran – dári-dármek sekildi. Dárini ýaqytynan keshiktirmeý ári dárigerler buıyrǵandaı etip qabyldaýdan dertińizden op-ońaı aıyǵasyz.

Eger musylman Qurandy Alla razylyǵy úshin oqıtyn bolsa, Quran aıattary onyń tánindegi dertterge ózdiginen shıpa bola beredi. Degenmen, dem salyp emdeýge bolatyn birneshe súreler men aıattar da naqtylanǵan. Máselen, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Qaıyry eń kóp bolǵan súre – Fatıha, barlyq dertke daýa»,[6] – degen bolatyn. Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) sahabalary da, odan keıingi izgi musylmandar da «Fatıha» súresimen emdelgen eken. Eger adam eshbir qateliksiz, tek qana súnnette kelgendeı Quran súrelerimen durys emdeletin bolsa, tán aýrýlarynan da aıyǵady.

QURAN QAS DUShPANNAN QORǴAIDY

Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Úılerińdi qabirge aınaldyrmańdar, al «Baqara» súresi oqylatyn úıge shaıtan kirmeıdi»,[7] «Kim tańerteń «Aıatýl Kúrsini» oqysa, keshke deıin shaıtannan qorǵalady, al kim keshke oqysa, tańǵa deıin qorǵalady»,[8] – degen.

Ábý Habıs (r.a) Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) bylaı degenin jetkizedi: «Ýa, Ábý Habıs! Men saǵan Alladan qorǵan izdegen adamnyń aıtatyn eń jaqsy sózin habarlaıyn ba?». Ol: «Iá, Alla Elshisi!» – dedi. Ol: «Tańnyń Rabbysyna (Iesine) sıynyp, qorǵaýyn tileımin...»[9] dep aıt  jáne «Adamdardyń Rabbysyna (Iesine) sıynyp, qorǵaýyn tileımin»[10] dep aıt, osy eki súre Alladan pana tileýshilerge», – dedi».[11]

Basqa hadıste: «Kim túnde (jatarda) «Baqara» súresiniń eń sońǵy eki aıatyn oqıtyn bolsa, ol oǵan jetkilikti bolady»,[12] – delingen. Imam án-Naýaı osyǵan baılanysty: «Bul oǵan túnimen namaz oqyǵannyń saýabyn almastyrýǵa jetkilikti nemese túnimen shaıtannyń kesirinen saqtanýǵa jáne barlyq jamandyqtan saqtaýǵa jetkilikti», – degen.

QURAN DÁREJELERDI KÓTEREDI

Omar ıbn ál-Hattab (r.a.) jetkizgen hadıste: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Rasynda, Alla Taǵala osy Kitappen (amal etken) qaýymnyń (eki dúnıede de) mereıin ósirip, al (amal etpegen) qaýymnyń dárejesin túsirip, qor qylady» dep aıtty»,[13] – delingen.

Sondaı-aq, Qurannan teris burylǵandar jaıly Aqyret kúninde Paıǵambarymyzdyń Rabbyna aryz-shaǵymda bolatyndyǵy aıatta bylaı baıandalady: «Paıǵambar (qııamet kúni) bylaı deıdi: «Ýa, Rabbym! Qaýymym bul Qurandy tastap ketti»[14].

Osy sebepten ári ózimizdi, ári bala-shaǵamyzdy Quran Kárimniń súıispenshiligi jáne kórkem ahlaǵymen bezendirýimiz qajet-aq.

QURAN ÓZIN OQÝShYǴA KEShIRIM TILEIDI

Qasıetti Qurannyń bul dúnıedegi paıdasy qanshalyqty kóp bolsa da, máńgilikke sozylatyn Aqyretimizdegi paıdasy da shash etekten. «Adam ómirde arqasyna dorba arqalaǵan jolaýshy sııaqty. Ishindegi nárse taǵdyryn sheshedi. Sondyqtan, árkim dorbasyna ne salyp júrgenine qarasyn» degen eken izgi ǵulamalardyń biri.

Eger siz saýapty qalaı jáne qaıdan tererińizdi bilmeı júrseńiz, Quran oqyńyz! Sebebi, Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «Quran oqyńyzdar! Rasynda, Qııamet kúni ol ózin oqyǵanǵa shapaǵatshy retinde keledi»,[15] – degen.

Alla aldynda shapaǵat etý, bul – ózge jaratylystardyń kúnálary men qatelikteri úshin keshirim surap duǵa qylý. Alaıda, bul múmkindik tek qana Alla Taǵalanyń ruqsatymen, qalaýymen ǵana oryndalmaq.

Alla Taǵala kemshilik ataýlydan pák! Netken keńshilik! Siz ben biz az ǵana ýaqytymyzdy bólip, Quran oqımyz. Alaıda, osy amalymyzdyń ózi qaıtarymsyz qalmaıdy. Erteń súr úrlenip, Qııamet bastalǵanda, kún tómen túsirilip, adamdar qorqynyshtan jylap, terleı bastaǵanda, tarazylar qurylyp, esep bastalady. Sonda siz oqyǵan Quran siz úshin shapaǵat etetin bolady. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterinde shapaǵat etetin birneshe súreler atalǵan. Máselen, «Baqara» jáne «Álı Imran» súreleri týraly: «Quran oqyńdar! Rasynda, Qııamet kúni Quran ózin oqýshyǵa shapaǵat etedi. Eki nurdy oqyńdar: «Baqara» jáne «Álı Imran». Rasynda, Qııamet kúni olar eki bult kúıinde keledi... jáne ózin oqýshylardy qorǵaıdy»,[16] – delinse, «Múlk» súresi haqynda: «Quranda otyz aıattan turatyn súre bar. Kim ony oqysa, Qııamette onyń kúnási keshirilmeıinshe shapaǵat etýin toqtatpaıdy. Ol – Múlk súresi»,[17] – dep aıtylady.

Al kelesi bir danalyq bulaǵyna aınalǵan hadıste: «Qııamet kúni Quran kelip: «Ia, Alla, Quran oqýshyny kóriktendir», – deıdi, sonda oǵan qoshemet táji kıgiziledi. Sodan keıin Quran: «Ia, Alla, onan saıyn esele!» – deıdi, sonda oǵan qoshemet kıimi kıgiziledi. Sodan keıin Quran: «Ia, Alla, oǵan razy bol!» – deıdi, sonda oǵan razy bolady. Osydan keıin ǵana Quran oqýshyǵa: «Oqy jáne bıikteı tús» – delinedi, sonda ol oqyǵan árbir aıatqa saýap jazylady»,[18] – delingen.

QURAN ADAMDARDYŃ JAQSYSYN ANYQTAIDY

Árbir adam «jaqsy» degen mártebege ıe bolǵysy keledi. Jáne «jaqsylarmen» joldas, suhbattas, pikirles bolýdy qalaıdy. Endeshe, «eń jaqsy adam degen kim?» degen saýalyńyzǵa jaýap tabyldy. Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Senderdiń eń jaqsylaryń – Qurandy úırenip, ony úıretkenderiń»,[19] – degen. Al endi, osy adamdardyń jaqsylary hosh ıisti lımonǵa teńelgen eken. «Quran oqýshy múmın tamasha ıisti jáne dámdi, tátti lımon sekildi, al Quran oqymaıtyn múmın ıisi joq, biraq dámdi qurma sekildi. Quran oqıtyn ekijúzdi hosh ıisti, biraq dámi ashy raıhan sekildi, al Quran oqymaıtyn ekijúzdi, ıisi de joq dámi de ashy kolokvınt (ósimdiktiń bir túri) sekildi»[20].

QURAN OQÝShYNY QYZǴANYŃYZ!

Bilesiz be, ata dinimiz baıǵa da, mansaptyǵa da, sulýǵa da, symbattyǵa da emes, Qurandy kóp oqıtyn adamdy qyzǵanýdy ósıet etedi. Bul Quran oqýshynyń qanshalyqty úlken tabysqa jetkendigin kórsetedi: «Eki túrli qasıeti bar adamnan basqa eshkimge qyzyǵýǵa bolmaıdy, (olar): Alla oǵan Quran bilimin násip etip, ony kúndiz-túni oqyǵan adam jáne Alla oǵan baılyq násip etip, al ol ony kúndiz-túni (ıgilikke) jumsaǵan adam»[21].

QURAN SAÝAPQA KENELTEDI

Quran oqýshy syı-saýapsyz da qalmaıdy eken. «Qurannan bir árip oqyǵan adamǵa bir jaqsylyq jazylady. Al árbir jaqsylyqtyń saýaby on eselenedi. Men «Álıf, lám, mım» bir árip dep aıtpaımyn. Álıf – bir árip, lám – bir árip, mım – bir árip»,[22] – delingen hadıste. Sondaı-aq, Qurandy qınalyp úırenýshi de kól-kósir saýaptyń astynda qalmaq. «Kimde-kim Qurandy ońaı úırengen bolsa, mártebeli oqýshy (qarı) atanady, al qıyndyqpen múdirip oqyǵan bolsa, eki ese saýapqa ıe bolady»[23]. Ǵalymdar osy hadıstegi «qıyndyqpen» degen sóz arab tilinde sóılemeıtin barlyq halyqqa qatysty degen eken.

QURAN OQÝShYNY ALLANYŃ ÓZI ESKE ALADY

«Qaı ýaqytta bolmasyn adamdar Allanyń úıleriniń birinde jınalyp, onda Allanyń Kitabyn oqysa, olarǵa, álbette, tynyshtyq túsedi (ornaıdy), sondaı-aq, olardy meıirim orap, jan-jaqtarynan perishteler qorshaıdy jáne Alla olardy Óziniń aldaryndaǵylardyń ishinde eske alady»[24]. Alla Quran oqýshyny eske alyp qana qoımaı, ony tyńdaıdy: «Alla tamasha daýystyny, ol Qurandy yrǵaǵymen oqyǵanda tyńdaǵandaı, eshkimdi tyńdamaıdy».[25]

QURAN TOLYQTAI OQYLYP BITKENDE JASALATYN DUǴA QABYL BOLADY!

«Eger adam Quran oqýdy túnniń áýelgi bóliginde aıaqtasa, onda perishteler ol úshin tań atqansha duǵa etedi, al eger de ol Quran oqýdy túnniń aqyrǵy bóliginde bitirse, onda perishteler ol úshin keshke deıin duǵada bolady»[26]. Sábıt ál-Býnanı bylaı dep aıtatyn: «Ánas ıbn Málık Qurandy túgeldeı oqyp aıaqtaǵan kezde, bala-shaǵasy men otbasy múshelerin jınap, Allaǵa duǵa etetin edi»[27]. Ibn Ýtaıba bylaı degen: «Birde Mýjahıd pen Abda ıbn Ábý Lıýbaba meni (kisi jiberip) shaqyrtyp aldy. Men olarǵa kelgenimde, olar maǵan: «Rasynda, biz seni shaqyrǵan sebebimiz, Qurandy tılaýat etýdi (oqýdy) aıaqtap jatqan edik. Al Quran oqýdyń sońynda jasalǵan duǵa qabyl bolady», – dedi».[28]

QURAN OQÝShY MEN ONY QALDYRÝShYNYŃ ALLA ALDYNDAǴY HALI

«Al, kim Meniń Eske salýymnan (Qurannan) teris burylsa, oǵan tar ómir bolady ári Qaıta tirilý kúni ony soqyr kúıde tiriltemiz. Ol: «Rabbym! Meni ne úshin soqyr kúıde tirilttiń?! Men kóretin edim ǵoı» deıdi. Alla aıtty: «Mine osylaı. Saǵan aıattarymyz kelgen edi, biraq, sen olardy umyttyń. Sol sekildi búgin sen de umytylasyń» deıdi»[29]. Iaǵnı, ol dúnıede qansha dáýletti bolyp, qalaǵanynsha ómir súrgenimen, týra jolda bolmaǵandyqtan, júregi ornyqqan, keýdesi tar, ishteı qashqaq kúıde ómir súredi. Al, Qııamette Allanyń úgit-nasıhatyn tyńdamaǵany úshin Jaratýshy odan teris burylyp, Tozaq otyna tastaıdy. Kerisinshe, Quran oqýshy jáne ony amalyna asyrýshy Allamen saýda jasasyp, eń úlken tabysqa ıe bolmaq: «Aqıqatynda, Allanyń kitabyn oqıtyn, namazdy (barlyq sharttaryn saqtap, berile) tolyq oryndaıtyn jáne Biz rızyq etip bergennen jasyryn ári ashyq túrde jumsaıtyndar utylmaıtyn (zııanǵa ushyramaıtyn) saýdadan úmit etedi. Ol (Alla) olarǵa syılaryn tolyq beredi ári Óz keńshiligimen arttyryp beredi».[30]

QURANDY TÚSINBEI OQÝDYŃ QANDAI PAIDASY BAR?

Taý bókterinde ornalasqan aýyldyń shetinde aqsaqal men nemeresi ómir súripti. Atasy únemi erte turyp, Quran oqýdy ádetke aınaldyrǵan eken. Al nemeresiniń kez kelgen iste atasyna uqsaýǵa tyrysatyny, onyń izgi isterin qaıtalaıtyn qasıeti árkimdi de qyzyqtyratyn. Bir kúni kóńil-kúıi túsken bala: «Ata, men de kún saıyn sen sekildi Quran oqımyn, biraq, túsine alar emespin. Oqyǵanymdy kitapty japqan bette umytyp qalamyn. Sonda Quran oqýymnyń ne paıdasy bar?» – dep suraq qoıady. Sonda peshke kómir salyp jatqan qarııa kilt toqtaıdy da nemeresine meıirlene qarap: «Balam, sen myna kómirdiń sebetin al da, ana jerdegi ózennen toltyryp sý alyp kel», – deıdi. Tańǵalǵan nemeresi eshteńe demesten sebetti ala júgiredi. Alaıda, úıge jetkenshe sebettegi sý túk qalmaı tógilip qalady. Kúlimsiregen aqsaqal: «Tezirek júrýge tyrys» – dep, balany qaıta jiberedi. Ol bul joly jyldam qımyldaıdy, degenmen, sý taǵy da taýsylyp qalady. Bala sebetpen sý tasýdyń múmkin emestigin aıtyp, shelekke qolyn soza berip edi, atasy ony toqtatady. «Joq, balam, maǵan shelek emes, sebet qajet. Sen baryńdy salmaı jatqan bolarsyń...» – dep ony taǵy da qulshyndyrdy. Bala ózin dáleldemek bolyp, sebetke toltyryp sý alady da bar shamasy jetkenshe qatty júgiredi. Atasynyń aldyna jetkende taǵy da bos sebetke kózi túsedi. «Ata, kórdińiz be? Munyń esh paıdasy joq!» – deıdi terge malynǵan bala. Qarııa: «Rasymen de, esh paıdasy joq dep oılaısyń ba? Sebetińe qarashy», – deıdi. Muqııat qaraǵan bala kómir ydysynyń syrty da, ishi de tap-taza bolǵanyn baıqaıdy. «Qulynym, sen Qurandy oqyǵanda dál osyndaı jaǵdaı bolady. Túsinbeýiń de, eshteńe esińde qalmaýy da múmkin. Biraq, ol seniń ishińdi de, syrtyńdy da ózgertedi. Sonan keıin Alla Taǵala seniń ómirińdi ózgertedi», – dep, únemi Quran oqýdyń paıdasy men danalyǵyn túsindirgen eken.