Quran – álem qupııasyn ashý
Abbasıtter halıfaty tusynda Islam ǵulamalary kóne grek, parsy jáne basqa tilderdegi jazba eńbekterdi, onyń ishinde antıkalyq mádenıetti birjolata joıylyp ketýden saqtap qaldy.
Bir kezderi bizdiń ata-babalarymyz osy arab tili arqyly óz eńbekterin jazdy ári kópshilikke taratty. Mahmýd Qashqarıdiń arab tilinde jazylǵan «Dıýanı luǵaty át-túrik» kitabynda burynǵy túrki halyqtarynyń áriptik tańbalary 18 bolǵanyn jáne keıbir túrki taıpalary oǵan qosymsha belgilerdi qosyp, áripter sany 25-26-ǵa jetkenin jazdy. Ábýl-Hasanat Máýláýı Ábdýl-Haı Marǵulanıdiń sharıǵat zańdary týraly jazylyp, Qazaqstan men Orta Azııaǵa keıinnen taraǵan «Ál-hıdaıa» kitabyn aǵylshyndar tól tiline aýdaryp, januıa qatynastary boıynsha zańnyń baptaryna paıdalanǵan. Qazir ol kitap aǵylshyn tilinen orys tiline aýdarylyp baspadan shyqty.
Dinı fılosofııa boıynsha alǵashqy eńbekter hıjranyń 300-jylynda jazylǵan. Islam fılosofııasynyń kósh basshysy Ál-Kındı osy jyldary, ıaǵnı 1100 jyl buryn eńbekterin qaldyrǵan. Eýropa jer shary dóńgelek ekendigine kózderi anyq jetpeı áli HVIII ǵasyrda bastaryn qatyryp daýlasyp júrgende, Islam ǵulamalary bul máseleni VIII ǵasyrda, halıfa Harýn Rashıd tusynda zerttep qoıǵan edi. Baǵdat shaharynyń syrtyndaǵy Nısfýn-Náhár degen jerde ártúrli syzyqtar men ólsheýler jasap, jer shar tárizdi dóńgelek dep qortyndy jasady. Kýba aralyn tapqan Krıstofor Kolýmb bul pikirdi aýadan alǵan joq. Ol jerdiń dóńgelek ekendigin Averroıstan estidim dep jazǵan. Musylman ǵalymy Ibn Rýshdti Eýropa osylaı ataıtyn. Tokıo observatorııasynyń dırektory tanymal ǵulama Eshıdı Kogan halyqaralyq konferentsııada: «Men álem syrlarynyń qupııasyn zertteýdiń jańa ádisin taptym, ol – Quran oqý. Qurandy oqyńyz, ol sizge tolyqtaı ǵalamnyń syryn ashady» degen. Al Amerıkanyń Embrıologııa jáne adam jaratylysy týraly ǵylymdarynyń doktory Keıt Mor «Adam jaratylysy» degen kitap jazdy. Oǵan arab ǵalymdary: «Sizdiń osy kitaptaǵy keltirgen pikirlerińiz Quran men hadıske óte sáıkes keledi. Eger siz kelisseńiz, biz ony aıat-hadıstermen baıytyp jáne tolyqtyryp, jańadan bastyrtyp shyǵarar edik» degen. Ol kelisti, nátıjede aıtqandaı etip, «Adamnyń jaralýy Quran men medıtsına arasynda» degen atpen jaryq kórdi. Quran aıattary jylma-jyl ómir zańdylyqtarymen dáleldene túsýde.
