Qumar oıyndardyń zardaby
Qamshynyń sabyndaı ǵana ǵumyrda Allanyń sansyz nyǵmetine ıe bolǵandardyń bári onyń qadir-qasıetine jete bermeıdi. Osy jete túsinbeý adamdardy araqtyń arbaýyna túsirip, qumar oıynnyń quryǵyna iliktiredi. Paıymdaýymyzsha, jastardy osy jolda orǵa jyǵatyn bilmestik eken.
Endeshe, jastar qumar oıynnyń qaıdan shyqqanyn, «Qumar» sóziniń túpki maǵynasyn bile me? Bilmese, «Qumar» sózi arabsha «maısır», ıaǵnı jeńil jolmen mal tabý degen maǵynany beredi. Bul jóninde Quran Kárimdegi «Máıda» súresiniń 90-91-aıattarynda bylaı degen:
«Áı, múminder! Araq, qumar, tigilgen tastar (puttar) jáne bal ashatyn oqtar las, shaıtannyń isterinen. Odan saqtanyńdar, qutylarsyńdar. Negizinen shaıtan araqta, qumarda aralaryńa dushpandyq ári kek salyp, Allany eske alýdan jáne namazdan qaldyrýdy qalaıdy. Al, sonda da tyıylmaısyńdar ma?»[1].
Qumar oıynǵa boı aldyrǵandardyń aıattaǵy sıpaty adamnyń namazyna súlesoq qarap, qajyr-qaıratyn ózine zııandy isterge jumsaı bastaýy bolyp tabylady.
Oıynǵa aralasqan ár oıynshynyń maqsaty – jeńiske jetý. Al, jeńis bir adamǵa ǵana buıyrady. Demek, qumar oıynnyń kesirenen birneshe adam ashýǵa býlyǵyp, shaıtannyń arbaýyna túsedi. Qazaq «jyǵylǵan kúreske toımaıdy» degendi beker aıtpasa kerek. Utylǵan adam jeńisten úmittenip júrip oıynhananyń turaqty kelýshisine aınalǵanyn da ańdamaı qalady, barynan aıyralady, qaryzǵa batady. Aqyry sońynda otbasynan, aǵaıyn-týystan qara úzip, ash-jalańash qalady.
Utqan adam da shaıtannyń ýás-ýásine erip, aqshamdy kóbeıtken ústine kóbeıte tússem dep jantalasady. Biraq «Ógizge týǵan kúnniń buzaýǵa da týary» anyq qoı. Osy oraıda Abaı atamyzdyń:
«Ótirik, ósek, maqtanshaq,
erinshek beker mal shashpaq» nemese
«Tamaǵy toqtyq, kóılegi kóktik,
azdyrar adam balasyn» degen óleń joldary eriksiz oıǵa oralady.
Qumardyń endi bir sıpaty – aram tabys. Al musylman balasy úshin bul dúnıede adal eńbek pen mańdaı termen kelgen tabystan asqan baılyq joq. Bizdi jer betine tirshilik etýge jibergen Jaratýshy ıemiz Quran Kárimde bylaı deıdi: «Ózara mal-múlikterińdi kúnáli jolmen jemeńder. Sondaı aq bile tura adamdardyń malynan bir bóligin jeý úshin bılerge aparmańdar!»[2].
Qazirgi tańda qumar oıyny adam balasyn óz-ózine qol jumsaý, bir-birin óltirý, ajyrasý, urlyq-qarlyq, zorlyq-zombylyq, qaryzǵa batý sııaqty halge de jetkizip otyr. Budan da soraqysy qumar oıynǵa elitýshilerdiń arasynda óz áıelin, úıin, kóligin, t.b. qajettilikterin báske tigýshiler de kezdesedi. Osynyń saldarynan beıkúná balalar japa shegip, qanshama otbasynyń shańyraǵy ortasyna túsýde.
Al, statıstıkalyq málimetterge júginsek, qazir Qazaqstanda oıyn bıznesi salasynda 85 lıtsenzııa berilgen. Onyń 12-i kazıno, 43-i býkmekerlik keńse, 15-i oıyn avtomaty, taǵy 15-i totalızator. Sol býkmekerlik keńselerdiń biri Olımpke jylyna 350 myń adam bas suqsa, olardan 200-250 mrd teńge túsedi eken. Eń soraqysy, sońǵy jyldary mundaı keńseler kún sanap kóbeıip keledi. Máselen, bir ǵana Nur-Sultan qalasynyń ózinde sońǵy 10 jylda qumar oıyndar ortalyqtary 32%-ǵa ósken.
Býkmekerlik keńselerdiń ońaı tabys kózine aınalǵanyn ańǵarý qıyn emes. Sebebi sońǵy 4 jylda býkmekerlik keńselerge qatysty 234 qylmys, ıaǵnı shabýyl jasaý, tonaý sekildi qylmystar oryn alǵan[3].
Mamandar oıynqumarlyqtyń nashaqorlyq pen alkogolge táýeldilikten de zııandy ekenin alǵa tartady. Sebebi qumar oıynǵa salynǵan adam jeńilgen saıyn depressııaǵa ushyrap, júıkesi juqara bastaıdy. Al, qumar oıynǵa salynǵan adamdy odan arashalap alý da ońaı emes. Óıtkeni osy dertten aıyǵý úshin bir seans on bes myń teńge bolsa, tolyq kýrs úsh júz alpys myń teńge turady. Eń aýyry, qumar oıynǵa salynýshylar arasynda óz-ózine qol jumsaıtyndar da jyl sanap artyp barady. Máselen, bıylǵy statıstıka boıynsha, jylyna Qazaqstanda 4000-ǵa jýyq adam ózine-ózi qol jumsasa, olardyń basym bóligi – qumar oıynnyń qurbany bolǵandar.
Jalpy, qumar oıyndarynyń zardaby eldiń damýyna ózindik keri áserin tıgizip, adamnyń keri ketýine erekshe yqpal etetini sózsiz. El bolyp, besigimizdi túzeıik desek, qumar oıyndaryna shatylyp, shaıtannyń arbaýyna túspeıik. Imanymyzdy kúsheıtip, ózimizge, otbasymyzǵa, aınalamyzǵa, qoǵamǵa, qorshaǵan ortaǵa paıdaly istermen aınalysaıyq. Alla taǵala bizdi qumar sııaqty las oıyndardyń shyrmaýyna túsýden saqtasyn dep tileıik.
Mahambet Iskanderov,
Nur-Sultan qalasy ókildiginiń
«Jastar isi» sektorynyń meńgerýshisi
