QUDA TÚSÝ ME? SYRǴA SALÝ MA?
Qazaǵymyzdyń ejelden kele jatqan saltynyń biri-quda túsý salty. Sońǵy kezderi osy quda túsýimiz de syrǵa salý degenniń kóleńkesinde qalyp bara jatyr. Nege deseńiz, qazir quda túsemiz dep emes, syrǵa salýǵa bara jatyrmyz deıtinder kóbeıdi. Tipti quda túsý degen sózdiń ózi aıtylýdan qaldy. Buryndary quda túsemiz, qyz aıttyraıyn dep jatyrmyz demeýshi me edi, halqymyz. Syrǵa salý degen jalpyǵa birdeı mindetti de emes. Ertede de syrǵany baı, aýqatty adamdar salatyn bolǵan. Biraq onyń bári quda túsip, qudanyń yrzashylyǵyn alǵannan keıingi áńgime.
Bastysy - quda túsý, syrǵa salý emes. Qazir sol syrǵa salamyz dep 15-20 adam, keıde tipti 35-40 adam bolyp shubyryp baratyn bolyp júrmiz qudanyń úıine. Quda mal soıdy eken dep anaǵan da, mynaǵan da júr dep taıly- taıaǵymyzben bárimiz qalmaı barý, áli quda bolyp bata jasaspaǵan úıge tipti uıat nárse, shyndyǵynda. Osyndaıda uıat bolady, ádepten ozbaıyq dep aqyl aıtyp otyratyn úlkenderimiz, aqsaqaldarymyz qaıda?
Ótkende bir syrǵa salamyz dep kóp adam baryp, aýyldyń adamdary kireıin dese otyratyn oryn qalmapty. Sonda bir úlken kisi: - Sirá aýyldaryńda adam qaldy ma? - degen eken keıip. Qudalar jaǵy kúldi deıdi sasqandarynan. Masqara, túsingen adamǵa quda bolmaı jatyp, bundaı sóz estý kúlki emes kúmirá emes pe?
Qoı aǵaıyndar, óıtip qadirimizdi ketirmeıik, oılanaıyq quda túsýge alǵash barǵanda azǵantaı ǵana adammen baraıyq. Sosyn toı ótkesin qudalyqqa barǵanda jaqyn-jýyǵyńdy, týmalastaryńdy ertip barýǵa bolady. Sondyqtan quda túsip barǵanda basa kóktemeı, ádeppen barynsha sypaıylyq tanytqan durys. Syılastyq osydan bastalady. Qyz alatyn jaq barynsha sabyrly, ustamdy bolýy kerek.
Buryndary quda túskende kelin alaıyn dep jatqan adamnyń týmalastary, aǵalary bas-aıaǵy úsh-tórt adam baryp, qyzdyń ata-anasynyń aldynan ótetin edi. Onda da tek er adamdar ǵana baratyn, quda túsýge. Qazirgideı jaýlyqtary jelpildep áıelder júrmeıtin. Ol ýaqytta áli bata jasaspaǵan adamdarǵa mal soıyp ta álek bolmaıtyn edi jurt. Etin asyp qoıyp, dastarhanyn jaıyp kútetin. Ózderin tanystyryp, kelgen sharýalaryn aıtyp, bir sháı iship, etterin jegennen keıin qosh aıtysyp, endi qudanyń aýylynan habar kútetin. Sodan quda jaǵynyń kelisimin alǵasyn saltymyz boıynsha barlyq jón-joralǵysymen, bir-eki jeńgesimen kúıeý quda atandyratyn. Sóıtip baryp qyzdy alyp qaıtatyn. Mine shaldardyń joly osylaı edi, burynǵy.
Qazir sol tártip ketti elden. Áı deıtin áje, qoı deıtin qoja joq degen zamannyń ózi boldy. Syrǵa salamyz dep bir keledi, sosyn toı ótkesin toıdan sarqyt ákeldik dep mal soıdyryp taǵy keledi. Sodan qudalyqty restoranda ótkizip alady da, esik kórsetem tátti sháı dep, el jınap taǵy júredi. Qoıshy áıteýir, bir qyz uzatýdyń jyry bir jylǵa ketetin boldy qazir.
Kúltóbeniń basynda kúnde jıyn degendeı jıyn kóbeıip ketti. Ersili-qarsyly bir júris. Qyzy bardyń nazy bar degendeı, qazaǵym qyz balany jat jurttyq dep erekshe qadirlep, erkeletip ósirgen. Tipti qandaı qonaq kelse de qyz balaǵa qolǵa sý da quıdyrmaǵan atalarymyz. Sóıtip mápelep qyz ósirip otyrǵan úıdi qaıta-qaıta baryp tapalap, qadirin ketirmeıik aǵaıyn. Kelgenshe qonaq uıalady, kelgesin úı ıesi uıalady degen. Baramyz dep otyrǵasyn qalaı kelme desin. Barǵan saıyn mal soıyp shabylady, dastarhany óz aldyna. Bilmeımin, syrǵa saldyrmaı-aq ta talaı apalarymyz, jeńgelerimiz úı bolyp ketip edi ǵoı osy.
Bunyń bir jaman jeri, árkim syrǵany jaǵdaıyna qarap salady. Sodan, seniń áke-shesheń maǵan qymbatyn salmady, arzanyn saldy dep jastardyń arasynda arazdyq ta týýy múmkin. Sonda mahabbat qaıda, ómirdi endi bastaǵaly turǵan balalarymyzdyń bir-birine degen appaq, adal sezimderi qaıda qalady?
Barlyǵyn dúnııamen ólshemeıik aǵaıyn. Qazirgi toıdan keıingi úlken sharýa ol - qudalyq bolyp otyr. Qyzdyń jasaýyn jasaý úlken bir problemaǵa aınaldy. Tipti salmaıtyndary joq, báseke birinen-biri asyryp ketip jatyr. Júkti túsirip jatqanda qarap tursań bir úı kóship kelip jatyr ma dep qalasyń.
Meıli deısiń ǵoı, bar bolsa sala bersin, biraq barlyǵy birdeı NGDÝ-da istep otyrǵan joq qoı. Kópshiligi bir-birinen qalmaıyn dep bankterden nesıe alyp qaryzǵa belshesinen batyp jatyr. Qanshama bıýdjettik mekemelerde jumys isteıtinder bar, mújálsiz otbasylar, tipti jumyssyzdar kóp. Sondyqtan aǵaıyndar, qansha bar bolǵanda da bir shama bolýy kerek sııaqty. Bir joba dúnııasy berilse ary qaraı ózderi talpynyp, basqa kerek jaraqtaryn ózderi birigip alyp kete bermeı me jastar?
Óz eńbekterimen tapqan zattary qymbat, ystyq bolady adamǵa. Aǵaıyndar, meniń aıtaıyn degenim ata saltymyzdy keleshek urpaqqa jetkizý úshin shaldardyń jolynan aınymaıyq. Syrǵa salý dep emes, quda túseıin dep jatyrmyz, qyz aıttyraıyn dep jatyrmyz dep, durysyn aıtaıyq. Balalaryńyz baqytty bolsyn, kelin alyp, qyz uzatyńyzdar! Rahmet!
Janteke Jarımbetov
