QIIaNATYŃ TÝRALY EShKIMGE AITÝShY BOLMA!
Túıesimen shól dalada kele jatqan jolaýshy adam dalada sýsyz qalyp, shólirkep jatqan bir kisige tap bolady. Álgi kisi Alla razylyǵy úshin sý suraıdy. Jolaýshy hám qaıyrymdy kisi túıeden túsip, shólirkep jatqan kisige sý beredi. Sol ýaqytta sýyn iship, kúsh qaıratyn boıyna jıǵan adam járdem bergen kisini ıterip jiberip, túıege sekirip minip qasha jónelgen eken. Túıesinen aırylǵan jolaýshy kisi ornynan turyp, qashyp bara jatqan urynyń artynan bar daýysymen aıǵaılaı bastaıdy.
– Jaraıdy, túıeni menen alyp, qashyp bara jatyrsyń, biraq senen bir ótinishim bar. Bul jasaǵan qııanatyń týraly eshkimge aıtýshy bolma, degen eken. Myna sózdi estigen ury buǵan tańqalyp, alystan toqtaǵan kúıi sebebin suraǵanda, álgi jolaýshy jan,
– Jasaǵan bul qııanatyńdy aıtsań elge jaıylyp, aıdalada shyn muqtaj bolǵan jandarǵa qoryqqannan eshkim járdem bermeýi múmkin. Sondyqtan zymyrap jatqan ómirde jasalǵan jaqsylyqqa jamandyǵyńmen jaýap berseńde, shynaıy kómekke zárý jandarǵa jaqsylyq jasaý óz jalǵasyn tabýy kerek, degen eken.
Iá, shyndyǵynda ózgeniń jaman áreketine keshirimmen qaraý da jaqsylyqtyń nyshany. Óıtkeni, kináli adamdy tek keshirip qana qoımaı, oǵan jaqsylyq jasaý kisiniń kóńilin jaýlap, jaqsylyqqa degen mahabbatyn oıatary sózsiz.
«Jamandyqqa jaqsylyqpen jaýap berý tek sabyrly adamǵa tán qasıet. Bul áreket adamǵa kóptegen nesibe ákeledi. Eger boıyńda saıtanı turǵydaǵy jaǵymsyz qylyqtar boı kórsete bastasa, dereý Allaǵa jalbaryn. Óıtkeni, Jaratýshy ıe barlyq daýysty estıdi, bolǵan árbir isti bárinen de jaqsy biledi» (Fýssılat súresi, 35-36 aıattar).
Daıyndaǵan – Turar TÚGELULY