Qajylyqtyń paryzdary
- Ihram
- Arafatta turý
- Taýap etý
Ihram
(qajylyqtyń birinshi paryzy)
Ihram degenimiz ne?
Qajylyq, ýmra nemese ekeýin birge jasaý nıetimen, basqa ýaqytta isteýine ruqsat keıbir is-áreketterdi qajylyq, ýmra ýaqytynda ózine haram qylýdy – ıhram dep aıtamyz.
Ihramǵa qalaı kiredi?
Ihramǵa qajylyq túrleriniń qaısysyn oryndaıtyn bolsa, sony júregimen nıet etip, tálbııa aıtý arqyly kiredi. Biraq nıetti tilmen aıtý – mustahap. Ihramǵa kirýdiń sharttarynyń biri ǵana bolyp tabylatyn «rıda» jáne «ızar» dep atalatyn eki bólikten turatyn súlgi nemese oǵan uqsas tigisi joq mata halyq arasynda «ıhram» dep atalǵanymen, Ihram maǵynasyn tolyq qamtymaıdy. Oryndaıtyn qajylyq túrin nıet etpeı, tálbııa duǵasyn aıtpaı, tek qana ústige aq, tigissiz mata oranýmen ıhramǵa kirgen bolyp sanalmaıdy. Óıtkeni, nıet pen «tálbııa» duǵasy ıhramnyń sharttarynan.
Qajylyq túrleri
(Barlyq qajylyq túrleri alda keńinen túsindiriletindikten bul jerde qysqasha berildi)
1. Ifrad qajylyǵy
Mıqatta ıhramǵa kirer kezde tek qana qajylyq ǵıbadatynyń atqarylýy nıet etilse, bul qajylyq túrine «ıfrad» qajylyǵy delinedi. Ifrad qajylyǵynda ýmrasyz tek qana qajylyq ǵıbadaty jasalady. Aqaba jámrasyna (Úlken shaıtan tas) tas laqtyryp bolǵannan keıin qalasa qurban shalady. Óıtkeni, ıfrad qajysyn oryndaǵandarǵa qurban shalý ýájip emes. Sosyn shashyn alǵyzyp nemese qysqartqyzyp ıhramnan shyǵady.
2. Támattýǵ qajylyǵy
Qajylyq aılarynda ýmra úshin ıhramǵa kirip, ýmrany bitirgen soń, sol jylǵy Zılhıjja aıynyń segizinshi kúni nemese odan da buryn qajylyq úshin qaıtadan ıhramǵa kirý arqyly jasalatyn qajylyq túrine «támattýǵ qajylyǵy» deıdi. Támattýǵ qajylyǵynda ýmra jáne qajylyq úshin bólek-bólek ıhramǵa kiredi. Bul qajylyqtyń támattýǵ qajylyǵy bolyp sanalýy úshin ýmra men qajylyqtyń qajylyq aılarynda sol jylda jasalýy shart. Támattýǵ qajylyǵynda ýmra men qajylyqty birge oryndaǵandyqtan shúkir qurbanyn shalý – ýájip. Qazaqstandyqtar kóbinese támattýǵ qajylyǵyn oryndaıdy.
3. Qıran qajylyǵy
Mıqatta qajylyq pen ýmrany birge nıet etip, bir ıhrammen isteletin qajylyqqa – «qıran» qajylyǵy delinedi. Ýmrasyn támamdaǵannan keıin ıhramnan shyqpaı qajylyq amaldaryn da sol ıhrammen aıaqtaıdy. Qıran qajylyǵynda ýmra men qajylyqty birge oryndaǵany úshin shúkir qurbanyn shalý – ýájip.
Tálbııa degenimiz ne?
Tálbııa – ıhramǵa kirer aldynda aıtylýy ýájip bolǵan jáne ıhramdy bolǵan ýaqytta molynan qaıtalanyp aıtylatyn súnnet duǵa.
{لَبَّيْكَ ألَّلهُمَّ لَبَّيْكَ, لَبَّيْكَ لا شَرِيكَ لَكَ لَبَّيْكَ. إنَّ الْحَمْدَ وَالنِّعْمَةَ لَكَ وَالْمُلْكَ لا شَرِيكَ لَكَ}
«LábbaıkAllahýmma lábbaık, lábbaıka láá shárıka láká lábbaık, ınnalhamda ýannı'mátá láká ýalmýlka láá shárıka lák».[1] Qazaqsha maǵynasy: «Allahym, men seniń ámirińdi oryndaýǵa keldim, seniń ámirińe boı usyndym (2 ret). Seniń serigiń joq, seniń ámirińdi oryndaý – meniń boryshym. Kúmánsiz barlyq madaq saǵan tán jáne jalpy ıelik pen nyǵmet seniki. Seniń esh serigiń joq».
Ihramnyń ýájipteri
1. Ihramǵa belgilengen mıqattardyń bireýinde kirý.
2. Ihramda tyıylǵan nárselerdi jasamaý.
Mıqat degenimiz ne?
Qajyǵa nemese ýmraǵa baratyn adamdardyń ıhramǵa oranbaı ótýge bolmaıtyn jerlerge «mıqat» delinedi. Qasıetti Qaǵbany qorshap turǵan mekender «Haram», «Hıl», jáne «Áfaq» dep úsh aýmaqqa bólinedi. Qajylyq jáne ýmra ǵıbadatyn oryndaýǵa keletin adamdar osy aýmaqtarǵa qaraı ıhramǵa kiredi.
1. Haram aýmaǵy
Jebireıil perishteniń kórsetýi arqyly Ibrahım (a.s.) tarapynan belgilenip, keıinnen Paıǵambarymyz (s.a.ý.) tarapynan qaıtadan bildirilgen, ósimdikteriniń julynýyna jáne ańdarynyń, jalpy jan-janýarlaryna zııan tıgizýge tyıym salynǵan Mekke jáne onyń aınalasyndaǵy qasıetti múbárak jerler «Haram aýmaǵy» delinedi.
Mekkelikter qajylyqqa Haram aýmaǵynyń ishinde ıhramǵa kiredi. Al, ýmra úshin Haram aýmaǵynyń syrtyndaǵy Hıl aýmaǵyna eń jaqyn ornalasqan Tan'ımǵa baryp ıhramǵa kiredi.
2. Hıl aýmaǵy
Haram aýmaǵy men Mıqat jerleriniń ortasyndaǵy meken – Hıl aýmaǵy. Bul aýmaqta turatyndar Haram aýmaǵynyń syrtynan ózderiniń turyp jatqan jerlerinen ıhramǵa kiredi.
3. Áfaq aýmaǵy
Haram jáne Hıl aýmaqtarynyń syrtyndaǵy aýmaqtar – Áfaq aýmaǵy. Áfaq aýmaǵynan Haram aýmaǵyna nemese Mekkege keletinderdiń ıhramsyz ótýlerine bolmaıtyn bes jerdi Paıǵambarymyz (s.a.ý.) mıqat retinde belgilegen.
Bul bes mıqat:
1. Mádına jaǵymen baratyndar úshin – «Zýlhýlaıfá», Mádına qalasyna 10 km jaqyn. Qazir bul jer – «Ábár Alı» dep atalady (Qazaqstandyqtar kóbinese osy jerden ıhramǵa kiredi).
2. Mysyr jáne Sırııa tarapynan baratyndar úshin – «Jýhfa», Mekkeden 187 km uzaq.
3. Nájd jáne Kývýeıt tarapymen baratyndar úshin – «Qarnýl-Manazıl», Mekkeden 96 km uzaq.
4. Iemen jaǵymen baratyndar úshin – «Ialamlam», Mekkeden 54 km uzaq.
5. Irak jaǵymen baratyndar úshin – «Zátýl-ǵırq», Mekkeden 94 km uzaq.
Paıǵambarymyz (s.a.ý.) óziniń hadısterinde osy jerlerdi mıqat retinde taǵaıyndaǵan.[2] Mine, sondyqtan qajylyqqa nemese ýmraǵa baratyn adam bul jerlerdiń qaısysynan ótse, sol jerden ıhramsyz ótýge bolmaıdy. Óıtkeni, Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Eshkim mıqattan ıhramsyz ótpesin», –dep buıyrǵan. Bul jerlerge jetpes buryn ıhramǵa kirip alýǵa da bolady.
Syrttan qajylyq jáne ýmra úshin kelgender mıqattan ıhramsyz ótip ketken jaǵdaıda, qurban shalady nemese keri qaıtyp, mıqatta ıhramǵa kiredi.
Ihramǵa kirgen adamǵa tyıylǵan
nárseler
1. Ihramǵa kirgen adamnyń denesine baılanysty tyıymdar:
- Shashyn, saqalyn, murtyn alý nemese qysqartý
- Qoltyqtyń astyndaǵy jáne jalpy denedegi túkterdi julý nemese qysqartý
- Tyrnaq alý
- Shash, saqal jáne murtqa maı jaǵý nemese boıaý
- Áıelderdiń boıanýlary (lak, dalap, t.b.)
- Denege nemese ıhramǵa hosh ıis sebý jáne ıis sabyn qoldaný
2. Kıimge baılanysty tyıymdar:
- Tigilgen kıim kııý. Tigilgen kıimderdi sýyqta ıyqqa jabýǵa nemese denege jabýǵa bolady. Biraq japqan ýaqytta qolyn kıip, túımelerin túımeleýge bolmaıdy.
Izar men rıdanyń[3] shetterin sógitilip ketpeý úshin tigýge, jyrtyǵyn jamaýǵa ruqsat. Aqsha salý úshin tigilgen arnaıy qapshyq, beldik sııaqty nárselerdi, ystyqtan qorǵaný úshin tigilgen qolshatyrdy qoldanýǵa bolady.
- Basty nemese betti jabý. Taqııa kııý, sálde oraý, t.b.
- Qolǵap, shulyq kııý
Kıimge baılanysty tyıymdar tek qana erkekter úshin. Áıelder ádettegideı kıinedi.
3. Haram aýmaǵyna baılanysty tyıymdar:
Mekke qalasynyń jáne jan-jaǵyndaǵy «Haram» dep atalatyn aýmaqtyń ańdaryn aýlaý, ósimdikterin julý nemese shabý ıhramdy adamdarǵa da, ıhramsyz adamdarǵa da haram.
4. Jalpy tyıymdar:
- Áıelimen jynystyq qatynas jasaý, súıisý, qushaqtasý, jalpy nápsini qozdyratyn barlyq nárselerdi isteý.
- Dinde haram bolǵan isterdi jasaý.
- Musylman baýyrymen talasý, eregesip, urysyp, tóbelesý, jaman sóz aıtý, bireýdi renjitý. Allah Taǵala Quranda bylaı deıdi: «Qajylyq belgili (Sháýýal, Zılqaǵda, Zılhıjjanyń alǵashqy on kúni) aılarda. Kimde-kim bul aılarda qajylyqty mindettense (mynalardy bilsin!) áıelimen jaqyndasýǵa, kúná isteýge jáne janjaldasýǵa bolmaıdy».[4]
- Ań aýlaý.
Ihramdaǵyǵa ruqsat ister
- Iis sabyn qoldanbaý shartymen jýyný
- Kóleńkede otyrý nemese qolshatyr qoldaný
- Deneniń túkterin túsirmeý shartymen qasyný
- Synǵan tyrnaqty túsirý
- Tis pastasymen tis jýý jáne kózge súrme jaǵý
- Ihram kıimderin jýý nemese aýystyrý
- Júzik, syrǵa, qol saǵat qoldaný
- Átir satatyn dúkende otyrý
- Gúldi nemese jemisti ıiskeý
- Basyn jáne júzin jappaý shartymen denesin kórpemen jabý
- Zııany tıetin jándikterdi óltirý
- Beldik taǵý, ıyqqa sómke asý
Ihramnyń súnnet jáne mustahaptary
1. Tolyq jýyný
Ihramǵa kirmes buryn deneni tolyq jýý – súnnet. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) ıhramǵa kirmes buryn tolyq jýynǵan.
2. Ihramǵa kirmes buryn tyrnaq alý, shash túzetý, qoltyqtyń asty jáne uıatty jerdiń túkterin alý – mustahap.
3. Er adamdar, tigilgen kıimderin sheship, ızar jáne rıda dep atalatyn eki taza mataǵa oranady. Izarmen kindikten tómen qaraı oranyp, rıdamen joǵarǵy denesin oraıdy. Bastaryna esh nárse kımeıdi. Aıaqtaryna súıretpe aıaq kıim kıedi.
Ihramǵa kirgen áıel adam ádettegi kıimderin sheshpeıdi. Bastary jabyq kúıde, tek qana júzderi ashyq bolady.
4. Ihramdy bolyp júrgen ýaqytta paryz namazdardan keıin, toptasyp júrgen basqa qajylarǵa kezdesken ýaqytta, joǵary ne tómen túsip-shyqqanda jáne sáresi ýaqyttarynda, jalpy múmkin bolǵan ár jaǵdaıda kóterińki daýyspen tálbııa aıtý – mustahap. Áıel adam tálbııa aıtqan ýaqytta daýsyn qatty shyǵarmaıdy.
5. Tálbııa aıtqannan keıin kóbirek salaýat aıtyp, artynan duǵa jasap, tilek tileý.
6. Ihramǵa kirmesten (ıhramǵa kirý – ıhram kıimderin kııýmen emes, qajylyqqa nemese ýmraǵa, ıakı ekeýine birdeı nıet etý men tálbııa aıtý arqyly bolady) buryn deneni átirleý – súnnet. Aısha anamyz myna hadısti rıýaıat etken: «Paıǵambarymyz (s.a.ý.) ıhramǵa kirerde men oǵan eń jaqsy átirin jaǵatynmyn».[5] Biraq, ıhramǵa kirip qoıǵannan keıin átir jaǵýǵa bolmaıdy.
7. Ihram namazy
Deneni tolyq jýǵannan keıin nemese dáret alǵannan keıin, ıhramǵa kirmesten buryn, eki rákat namaz oqylady. Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) Zýlhýlaıfada eki rákat namaz oqyp, sosyn ıhramǵa kirgeni rıýaıat etiledi. Bul namazdyń birinshi rákatynda – «Kafırýn», ekinshi rákatynda – «Yqylas» súresin oqý súnnet.
[1] Býharı, Haj /26, Mýslım, Haj /147, Tırmızı, Haj/ 97.
[2] Býharı, 1/206.
[3] Izar – belden tómen qaraı, rıda – belden joǵary qaraı jabatyn súlgi nemese mata. Bulardyń túsi aq jáne jańa bolǵany jón.
[4] Baqara, 2/197.
[5] Býharı, Haj,21; Mýslım, Haj,1-3.