Qajet namazy qalaı oqylady?

Búgingi suhbatymyzdy «qajet namazy» tóńireginde órbitsek deımiz. Áýelgi suraǵym: Qajet namazy degenimiz ne? Onyń sharıǵattaǵy úkimi qandaı? 

– Qajet namazy dep, óziniń de aty aıtyp turǵandaı, bir nárseni qajet etip turǵanda, bir nársege muqtaj bolyp turǵanda namaz oqyp, Alladan alaqan jaıyp suraýdy aıtamyz. Munyń úkimi – mustahab. Qajet namazyn oqý - Imam Tırmızıdiń hadıster jınaǵynda keltirilgen myna rıýaıatqa súıenedi: «Áldekimniń Alladan nemese adamdardan suraıtyn qandaı da bir qajettiligi bolyp jatsa, jaqsylap dáret alsyn. Sodan keıin eki rákat namaz oqysyn...» - delinedi hadıste. 

- Qajet namazy ne maqsatta oqylady? 

– Hadıste «Alladan nemese adamdardan suraıtyn qandaı da bir qajettiligi bolyp jatsa» delingen. Osyǵan qaraǵanda, qajet namazy qalap júrgen halal nárselerine qol jetkizý maqsatynda oqylady. Mysaly, qaıǵy-muńnan arylý, emtıhandy oıdaǵydaı tapsyryp, oqýǵa túsip ketý, úılený, turmys qurý, nemese aýrý syrqaýynan aıyǵyp ketý, saýda-sattyǵyna bereke suraý degen sııaqty muqtaj bolǵan dúnıelerin namaz oqyp Alladan tileýine bolady. Nápsini tizgindeýdi, kúnáli isterge barmaýdy, taqýalyǵyn arttyrýdy da tilese artyq etpeıdi. Alla Taǵala Quran Kárimde: «Eı, múmınder! Sabyr men namaz arqyly Alladan járdem tileńder. Shynynda Alla sabyrlylarmen birge!», – deıdi. Osy aıatta da bir qajettilik týǵanda namaz oqý arqyly Alladan tileýmizdi aıtyp otyr. 

- Qajet namazy qansha rakaǵat? 

- Qajet namazy eki rakaǵat nemese tórt rakaǵat ıakı on eki rakaǵat etip oqýǵa bolady. Biraq ǵalymdardyń kópshiliginiń toqtamy boıynsha, qajet namazy - eki rakaǵat. Buǵan joǵarydaǵy hadıs dálel. Degenmen, keıbir aıtylǵan rıýaıattarǵa súıene otyryp onyń tórt rakaǵat ekendigi nemese on eki rakaǵat ekendigi de aıtylǵan.

- Qajet namazynda oqylatyn arnaıy súreler bar ma?

- Hanafı ǵalymy Ibn Ǵabıdın r.a. (1783-1836 m.j.) óziniń «raddýl Mýhtar» atty eńbeginde Paıǵambarymyzdan kelgen bir rıýaıatqa súıne otyryp, Quptan namazynanan keıin qajet namazyn tórt rakaǵat oqyǵanda myna súrelerdi oqysyn degen: 

Birinshi rakaǵatynda - Fatıhadan keıin úsh ret aıatýl kýrsı.
Ekinshi rakaǵatynda - Fatıhadan keıin bir ret yqylas súresi.
Úshinshi rakaǵatynda - Fatıhadan keıin falaq súresi oqylady.
Tórtinshi rakaǵatta - Fatıhadan keıin bir márte nas súresi
Áıtse de, atalmysh súrelerdi bilmegen kisi fatıhadan keıin óziniń bilgen súresin oqı beredi. 

- Qajet namazy qaı ýaqytta oqylǵany durys? 

- Keı ǵalymdarymyz quptan namazynan keıin oqylǵanyn jón sanaıdy (Ibn Ǵabıdın de sonyń ishinde). Alaıda, bul - mindetti túrde sol ýaqytta oqylsyn degen sóz emes. Nápil namazdardy oqýǵa ruqsat etilgen kez-kelgen ýaqytta oqyla beredi.

- Qajet namazy qalaı oryndalady?

- Ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) úıretýi boıynsha:

Qajet namazyn oqıtyn kisi aldymen tolyqqandy dáret alady. Odan keıin qajet namazyn oqymaqqa nıet etip, eki nemese tórt rákáǵat ádettegideı namaz oqıdy. Eki jaǵyna sálem berip, namazyn aıaqtaǵannan son «Álhamdýlıllahı rabbıl alámın» dep Allaǵa maqtaý aıtady. Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) salaýat aıtady.

Salaýattan keıin qajet namazynyń duǵasyn oqıdy: 

لاَ اِلَهَ الاَّ اللهُ الْحَلِيمُ الْكَريمُ سُبْحَانَ اللهِ رَبِّ الْعَرْشِ الْعَظيمِ الْحَمْدُ لِلهِ رَبِّ الْعالَمِين اَسْئَلُكَ مُوجِباتِ رَحْمَتِكَ وَ عَزَآئِمَ مَغْفِرَتِكَ وَ الْغَنيمَةَ مِنْ كُلِّ بِرٍّ وَ السَّلامَةَ مِنْ كُلِّ اِثْمٍ لاَ تَدَعْ لي ذَنْباً الاَّ غَفَرْتَهُ وَ لا هَمّاً إلاَّ فَرَّجْتَهُ وَ لاَ حاجَةًَ هِىَ لَكَ رِضاً قَضَيْتَها يآ اَرْحَمَ الرَّاحِمينَ

«Láá ıláhá ıllal-lohýl-halımýl-kárım. Sýbhan-Allahı Rabbıl-a’rshıl-a’zım. Ál-hámdý lılláhı rabbıl-a’lamın. Ásálýká mýjıbaatı rahmatıka ýá azaımá maǵfıratıká ýál-ǵanımátá mın kýlı bırrın ýás-sáláámatá mın kýllı ısmın láá táda’ lı zánbán ıllá ǵafártáh ýá láá hámmán ıllá fárrájtáh, ýá láá háájátán hıá láká rıdan ıllá qadaıtáhá ıáá ár-rahamár-ráhımıın».

Maǵynasy: «Halım (bııazy) ári Jomart Alladan basqa qudaı joq. Uly arshtyń Rabby Alla barlyq kemshilikterden pák. Hamd pen madaq álemderdiń Rabby Allaǵa ǵana tán. Ýa Allam! Raqymdylyǵyń qajet ettirgen nárselerińdi, ap-anyq keshirimińdi, árbir jaqsylyqqa jetkizýińdi, árbir kúnádan alystatýyńdy senen tileımin. Kúnálarymdy keshir! Qaıǵy-muńymnan arylt! Rızalyǵyńa laıyq qajettiligimdi ber. Eı, raqymdylardyń Raqymdysy, Allam!»

Qajet duǵasynan keıin: Alladan suraǵysy kelgen tilegin suraıdy.

ESKERTÝ: Allaǵa jasaǵan duǵasynyń qabyl bolatynyna ishteı senýi shart. Qabyl bolmaıtyn shyǵar degen kúmán bolmaýy tıis. Óıtkeni ardaqty Alla elshisi duǵa etkennen keıin duǵanyń qabyl bolatynyna ishteı senýdi úıretip, «duǵam qabyl bolmaı jatyr» dep asyǵýdan tyıǵan.

- Suraqtarymyzǵa jaýap bergenińizge rahmet! Otbasyńyzǵa amandyq, denińizge saýlyq, jumysyńyzǵa bereke tileımiz!

Muslim.kz muraǵatynan:
Erbolat Aıtbaıulynyń
Abdýsamat Qasymmen
júrgizgen suhbaty