QAZAQTYŃ JETI KÚN DÁSTÚRI

29 qazan 2024 491 0
Оqý rejımi

Qazaq halqynyń dástúri men yrymdary boıynsha, ár kúnniń ózine tán erekshelikteri men tyıymdary, yrymdary bar. Bir aptadaǵy jeti kúnge baılanysty qazaq yrymdary men dástúrleri

Dúısenbi

Dúısenbi kúni mańyzdy isterdi bastaǵan jón. Bul kún jumys daıyndyq kúni retinde sanalady.

Jańa is bastaýǵa, saparǵa shyǵýǵa, saýda jasaýǵa asa qolaıly kún dep esepteledi. Bul kúni týylǵan bala baı-baqytty bolady dep yrymdap, atyn Dúımenbek, Dúısenáli dep qoıatyn bolǵan.

Dúısenbi kúni – Qazaq ádebıetiniń klassıgi, uly jazýshy. Muhtar Áýezov 1897 jyly 28 qyrkúıekte, dúısenbi kúni dúnıege kelgen.

Seısenbi

Seısenbi kúni - is bastaýǵa bolady, biraq muqııat bolý kerek. Kóbine úlken sharýalardy seısenbide bastamaı, al kishigirim jumystardy oryndaıdy.

Saparǵa shyqpaýǵa tyrysady, biraq úı sharýalaryn atqarýǵa qolaıly kún. Toı jasamaıdy. Sebebi tarıhta qan tógilgen kún dep yrym etken.

Seısenbi kúni - Qazaqstannyń jer qoınaýyn zerttep, paıdaly qazbalardy ashqan ǵalym, akademık. Qanysh Sátbaev 1899 jyly 12 sáýirde, seısenbi kúni dúnıege kelgen.

Sársenbi

Sársenbi kúni - qazaq “Sátti kún” dep sanaıdy. Bul kúni bastalǵan árbir is sátti bolady dep esepteledi. Bul kún eń jaqsy kúnderdiń biri bolyp sanalady. Toı jamsa sa, quda tússe, qyz uzatyp, kelin túsirse, bala súndettetse, qonys toıyn jasa sa, alys sapar shekse bári sitimen bastalyp, sońy jemisti bolyp aqyrlasady dep senedi.

Sársenbi kúni - Qazaqtyń alǵashqy ǵalymy, Etnograf jáne tarıhshy. Shoqan Ýálıhanov Ol 1835 jyly 27 qarashada, sársenbi kúni dúnıege kelgen.

Beısenbi

Beısenbi kúni - qudaıǵa qulshylyq etý, duǵa oqý, rýhanı istermen aınalysýǵa qolaıly. Qazaq uǵymynda “ Beısenbi beıish kún” degen jaqsy tilekti sóz bar. Bul kúni

juma kúnine daıyndyq retinde qaralady, sondyqtan úı sharýalaryn retteýge , tazalyq jasaýǵa arnalǵan kún dep esepteıdi.

Beısenbi kúni - Qazaqtyń uly aqyny, fılosof jáne oıshyly. Abaı Qunanbaıuly 1845 jyly 10 tamyzda, beısenbi kúni dúnıege kelgen.

Juma

Juma kúni – qasıetti ulyq kún. Bul kúni Allaǵa qulshylyq jasap, meshitke baryp, juma namazyn oqyp , jaqsyduǵa-tilek tileıtin kún.

Juma kúni adamdar bir-birine qonaqqa baryp, tatý-tátti qarym-qatynas ornatady.

Juma knúni - Orta ǵasyrdaǵy uly ǵalym, fılosof jáne mýzykant. Ábý Nasyr ál-Farabı 870 jyly, juma kúni dúnıege kelgen.

Senbi

Senbi kúni - demalys kúni retinde sanalady. Bul kúni kóbinese úı sharýalaryn atqarady. Seıil kún dep, tábıǵat aıasyna shyǵyp dem alyp, taza aýamen tynystap, ań aýlaýǵa barsa, qanjyǵasy maılanady. Olja alyp oralady. Toıǵa, qonaqqa barsa, qýanyp qaıtady.

Mańyzdy isterdi senbi kúni bastamaǵan durys dep esepteledi.

Senbi - Qazaq ádebıetiniń kórnekti ókili, aqyn jáne qoǵam qaıratkeri. Sáken Seıfýllın 1894 jyly 15 qazanda, senbi kúni dúnıege kelgen.

Jeksenbi

Jeksenbi kúni - demalyp, otbasy men jaqyndarǵa ýaqyt bóledi. Aptanyń bastalýyna daıyndyq retinde qaralady. Qazaq bul kúndi”Otbasy kúni” dep qaraǵan. Otbasymen birge qvdyryp demalsa, berekeleri artyp, shańyraqtaryna oılamaǵan jerden mol tabys oralady.

Jeksenbi kúni - Qazaq til biliminiń negizin salýshy, aǵartýshy, aqyn jáne qoǵam qaıratkeri. Ahmet Baıtursynuly 1872 jyly 5 qyrkúıekte, jeksenbi kúni dúnıege kelgen.

 

Jeti kúnde dúnıege kelgen Paıǵambarlar

Islamdyq dástúrlerde paıǵambarlardyń naqty qaı kúni dúnıege kelgeni týraly málimetter óte sırek kezdesedi. Musylmandyq senimderge sáıkes, kóptegen paıǵambarlardyń týǵan kúnderi naqty belgisiz. Degenmen, musylman qaýymynda keıbir paıǵambarlardyń belgili kúnderi men oqıǵalaryna qatysty erekshe qurmet kórsetiletin kúnder bar. Munda paıǵambarlardyń keıbireýleriniń ómirindegi mańyzdy kúnderge qatysty málimetter bar.

Dúısenbi

Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.)** – Islam dininiń sońǵy paıǵambary. Muhammed paıǵambardyń týǵan kúni (Máýlit kúni) Rabı-ýl-áýýál aıynyń 12-shi kúnine sáıkes keledi, biraq keıbir ıslamdyq dástúrler boıynsha, ol dúısenbi kúni dúnıege kelgen dep esepteledi.

Seısenbi

Seısenbi kúni týraly naqty málimetter joq. Ańyzda Salıh paıǵambarlar dúnıege kelgeni týraly keńinen tanylǵan derekter bar.

Sársenbi

Sársenbi kúni - Ydyrys paıǵambarlar dúnıege kelgeni týraly ańyz bar.

Beısenbi

Beısenbi kúni - Isa paıǵambar dúnıege kelgeni týraly dinı raýaıatta aıtylady.

Juma

Juma kúni - Adam paıǵambar (a.s.)– Islamdyq senim boıynsha, adamzattyń atasy, Adam paıǵambardy balshyqtan jaratyp, 40 jyl ótkende tánine juma kúni jan kirgizdi dep esepteledi.

Senbi

Senbi kúni - Aıýp paıǵambar dúnıege kelgen qasıetti kún dep qaraıdy.

Jeksenbi

Jeksenbi kúni - Júnis paıǵambar dúnıege kelgen jáne jeksenbi kúni Allanyń ámirimen balyq qaryna túsip, qyryq toǵyz kún ótkendegi jeksenbi kúni balyq qarnynan shyǵaryp alǵan jóninde raýaıat aıtylady.

 

 Bolat BOPAIULY

 

Pіkіrler Kіrý