QAZAQTYŃ YRYMDARY MEN TIYMDARY
* Úıdi aınalyp júgirme, bas aınalar túbinde.
* Halyq berer baǵasyn, sen ázirge balasyń.
* Úıdi aınalsań, óskende úıkúshik bop qalasyń.
* Jańa úıge kóship kelgen otbasyna «qonaq jaıly bolsyn!» deıdi.
* Eger úıge baıǵyz qonyp, baqyratyn bolsa, bul úıdiń ıesi úlken baqytsyzdyqqa ushyraıdy.
Eger, kerisinshe, qarǵa qarqyldasa, onda baqytty bolady.
* Úıge kirip kele jatqan adam súrinip ketip kulasa, úı ıesi kenetten mal-múlikke ıe bolady, dáýlet artady.
* Úıge júgirip kirmeıdi.
* Úıde qumyrsqa kóbeıip ketse, jylqynyń eki tezegin ýyqqa ilip qoıady.
* It ulysa, shańyraqta jamanshylyq bolady.
* Kórpeniń tuıyǵyn irge jaqqa qaratyp tóseıdi.
* Úı syrtyna ıt saryp ketse, qut bolady dep jaqsylyqqa jorıdy.
* Nesibesi kóp, dastarqany mol bolsyn dep jańa úıdiń bosaǵasyn maımen maılaıdy.
* Pále - jaladan aýlaq dep jańa úılengen jastardyń tósegin arsha tútinimen ystaıdy.
* Úıge jylan kirip ketse, onyń basyna aq (sút taǵamy) quıyp shyǵaryp baryp óltiredi. «Jylanǵa da aq quıyp shyǵarady».
• Bir úıge sharýasy bolyp kelgen adam otyrýy, asyǵys bolsa, bir tizesin búgýi kerek. Óıtpese kelgen úıdiń sıyry túregep buzaýlaıdy deıdi.
* Túnde úı sypyrmaıdy, tyrnaq almaıdy.
* Sypyrǵyshty tik qoımaıdy jáne joǵary qoımaıdy.
* Jazda úıge quıyn kele jatsa úlken - kishiler qolyna taıaq alyp ony «tazdyń úıine bar, pálenshe tazdyń úıine bar!» dep qýalaıdy.
* Úıdiń shańyraǵyna qarlyǵash uıa salsa, ol úı balapan ushyp ketkenshe kóshpeıdi, uıasyn buzbaıdy.
* Bireýdiń úıi órtense onyń arty jaqsylyq bolady dep yrymdaıdy.