QAZAQTYŃ OLJA BÓLÝ DÁSTÚRI

Olja degen ne?

Olja – soǵys nemese ańshylyq kezinde qolǵa túsken mal-múlik, baılyq nemese tutqyndar men balalardy -“Olja” dep ataǵan.

Qazaq dástúrinde taýyp alǵan qymbat, qundy zattyń ıesin izdestiredi. Úsh ret “olja -olja-olja”dep aıǵalaıdy. Erger ıesi joq bolǵan jaǵdaıda, ol taýyp alǵan adam men kórgen adamǵa olja bolyp sanalady. Ony bólisý erejeleri bar. Bul jaǵdaıda olja ádildik pen kelisim negizinde bólinedi. Taýyp alǵan adam men qatysýshylardyń úlesi teńdeı bólininedi.

Oljanyń Etımologııalyq maǵynasy

Qazaq tilindegi «olja» sóziniń Etımologııalyq maǵynasy qyzyqty ári tarıhı máni bar. Bul sózdiń túp-tamyryna úńilsek, birneshe mańyzdy uǵymdarǵa kóz jetkizemiz.

1. Túrki tilderi:

«Olja» sózi - túrki tilderinen shyqqan, onyń kóne túrki tilinde de kezdesetindigi anyq. Kóne túrki tilinde «ýlja» (ulja) nemese «ólji» (ölji) degen sózder bolǵan. Bul sózder de «oljaly bolý», «tabys», «oljalanǵan múlik» degen maǵynalardy bildiredi.

2. Qolǵa túsken múlik:

«Olja» sózi - bastapqyda soǵys nemese ańshylyq kezinde qolǵa túsken múlikti, baılyqty bildirgen. Iaǵnı, jaýyngerler nemese ańshylar alǵan oljany ózara bólip, bólisetin bolǵan.

3. Qazaq halqyndaǵy maǵynasy:

Qazaq halqynda «olja» sózi kóbinese soǵys nemese ańshylyq kezinde alynǵan baılyq, trofeı, múlik degen maǵynany bildiredi. Munda oljanyń ádil bólinýi, áleýmettik ádilettilikti saqtaý mańyzdy bolǵan.

4. Tabys jáne sáttilik:

Sonymen qatar, «olja» sózi keń maǵynada «tabys», «sáttilik», «qut-bereke» degen maǵynalardy da qamtıdy. Bul tek materıaldyq múlik emes, sonymen qatar rýhanı baılyq, baqyt, jaqsy nátıje degen uǵymdardy da bildirýi múmkin.

Olja bólisý máni

Qazaq halqynyń «Olja bólý» dástúri – kóshpeli qazaq qoǵamynda mańyzdy ról atqarǵan qundy salt-dástúr bolyp sanalady. Bul dástúr negizinen soǵys nemese ańshylyq kezinde túsetin oljany (múlik, mal, azyq-túlik jáne t.b.) ádil bólisýdi kózdeıdi. Olja bólý dástúriniń máni men negizi birneshe tártipke baǵynady.

1. Ádilettilik pen birlik:

Olja bólý dástúri qoǵamdaǵy ádilettilikti saqtap, múlikti teńdeı bólip, árbir músheniń úlesin alýdy qamtamasyz etedi. Bul qoǵamda birlikti nyǵaıtady.

2. Áleýmettik qorǵaý:

Olja bólý arqyly qoǵamnyń árbir múshesi, ásirese áleýmettik jaǵdaıy tómender, jesirler men jetimder , óz úlesin alyp qýanyp bir qajetin sheship alady.

3. Áskerı moral:

Soǵys oljasyn bólisý jaýyngerlerdiń moraldyq rýhyn kóteredi, olardyń batyldyq pen erlik kórsetýge yntasyn arttyrady.

Olja bólisý zańy

Qasym hannyń «Qasqa joly» – qazaq halqynyń XV-XVI ǵasyrlarda qalyptasqan alǵashqy zańdar jıyntyǵynyń biri. Bul zańdar jıyntyǵy qazaq qoǵamyndaǵy quqyqtyq normalardy, salt-dástúrlerdi, ádet-ǵuryptardy retteıtin negizgi erejelerdi qamtydy. «Qasqa jol» halyq arasynda ádildik pen tártip ornatýdy kózdegen. «Qasqa jol» zańdar jınaǵy negizinen bes bólimnen turdy:

1. Múlik zańy

2. Qylmys zańy

3. Áskerı zań

4. Elshilik joralary

5. Jurtshylyq zańy

Áskerı zań bóliminde olja bólisý máseleleri de qarastyrylǵan. Qasym hannyń «Qasqa jolynda» naqty olja bólisý týraly keıbir erejeler men normalar jalpy áskerı zańdar aıasynda qamtylǵan. Ondaǵy olja bólisý týraly erejelerde, Qazaq handyǵyndaǵy zańdar jınaqtary boıynsha, sonyń ishinde «Qasqa jolda», olja bólisýde mynadaı zańdar jasalǵan.

1. Ádil bólis:

Soǵys kezinde túsetin olja ádildik prıntsıpine sáıkes bólinedi. Árbir jaýynger óziniń eńbegine, erligine qaraı úlesin alýǵa quqyly.

2. Áleýmettik tepe-teńdik:

Olja bólisý arqyly qoǵamdaǵy áleýmettik tepe-teńdik saqtalady, árbir múshe óz úlesin alady.

3. Erekshe quqyqtar:

Soǵys basshylary men batyrlar erekshe erligi úshin qosymsha úles alady.

Olja ǵuryptary men yrymdary

Olja bólý dástúri tek múlikti bólisýmen shektelmeıdi, ol sonymen qatar belgili bir rıtýaldardy oryndaýdy da qamtıdy.

Quran oqý:

Olja bólisý bastalǵanǵa deıin dinı rásimder oryndalyp, Quran oqylady, bul Alladan bereke suraý úshin jasalady.

Qurbandyq shalý:

Eger olja kóp bolsa, oǵan rızashylyq bildirý úshin qurbandyq shalynyp, onyń eti meıramǵa kelgenderge taratylady.

Kelisim:

Oljany bóler aldynda qaýymnyń úlkenderi, bıler nemese aqsaqaldar keńesip, qalaı bólisý kerektigin kelisedi. Osylaı bolǵanda olja juǵysty bolady dep yrymdaıdy.

Áriptestik:

Olja bólisýde árkimniń eńbegi eskerilip, áriptesterdiń úlesi anyqtalady. Úles dúrys tımese, bólgen adam qarǵysqa qalady dep qorqady.

Úlestirý:

Oljany ádil úlestirý úshin arnaıy tańdalǵan adam ony rettep, bólýdi júrgizedi. Sonda olja qaırly bolady dep yrym etedi.

Dinı jáne ádeptik talaptary

1. Qazaq halqy ıslam dinin ustanǵandyqtan, tutqyndar men kúńderdi bólý de belgili bir dinı talaptarǵa saı júrgizilgen. Islam dini boıynsha tutqyndar men kúńderge adamgershilikpen qaraý, olardyń quqyqtaryn qorǵaý eń mańyzdy orynda qarastyrylǵan.

2. Tutqyndardy bólý kezinde ádeptik normalar men adamgershilik qaǵıdattary saqtalǵan. Tutqyndar men kúńderdiń jaǵdaıy týraly arnaıy erejeler bolǵan.

3. Soǵysta qolǵa túsken tutqyn erler men áıelder, sondaı-aq kúńder de qazaq qoǵamynda olja retinde eseptelgen jáne olardy da bólisý dástúri bolǵan. Bul dástúrdiń negizinde birneshe mańyzdy aspektiler men erejeler jatqan.

Tutqyndar men kúńderdiń olja bolýy

(Soǵys jaǵdaıy)

1. Soǵys kezinde qolǵa túsken tutqyndar (erler, áıelder jáne balalar) áskerı olja retinde qarastyrylǵan. Tutqyndardy bólisý de sol dáýirdiń ádet-ǵuryptary men zańdaryna sáıkes júrgizilgen.

2. Bólisý rásimi:

Olja bólý kezinde tutqyndar da basqa múlikter sııaqty ádil bóliske túsken. Bul protsess qoǵamdaǵy áleýmettik tepe-teńdikti saqtaý maqsatynda uıymdastyrylǵan.

3. Áleýmettik statýs:

Soǵys tutqyndary men kúńder óz ıeleriniń menshigi bolyp, olardy jumys kúshi retinde paıdalanǵan nemese keıde olardy qul retinde satqan.

Er tutqyn

Soǵys kezinde qolǵa túsken erler kóbinese áskerı qyzmetke nemese aýyr jumysqa jegilgen. Olar jańa ıeleriniń sharýashylyǵynda eńbek etken.

Áıelder men kúńder

1. Tutqyn áıelder kóbinese úı qyzmetshisi, kúń retinde paıdalanylǵan. Olardy ıeleri úı sharýasyna, mal baǵýǵa jáne basqa da qyzmetterge jekken.

2. Kúńder de úı sharýasynda, egin sharýashylyǵynda nemese basqa da jumystarda paıdalanylǵan.

3. Qazaq qoǵamynda oljaǵa túsken kúń áıeldi úılenýge nemese toqaldyqqa alýǵa bolady. Bul qubylys qazaqtyń ádet-ǵuryptarynda kezdesedi. Oljaǵa túsken áıelderdi úılenýge nemese toqaldyqqa alýdy "kúlándik" dep ataǵan.

Kúlándik týraly

1. Quqyqtyq jáne Áleýmettik Jaǵdaı: Oljaǵa túsken áıeldi úılenýge nemese toqaldyqqa alý onyń jańa áleýmettik statýsyn anyqtaıdy. Bul áıelder jańa otbasyna kirigip, olardyń quqyqtary men mindetteri qalyptasady.

2. Dinı jáne ádeptik talaptar:

Islam dini boıynsha tutqyndardy adamgershilikpen qaraý jáne olarǵa jaqsy jaǵdaı jasaý talap etiledi. Musylman er azamat tutqyn áıeldi nekege alý arqyly onyń jaǵdaıyn jaqsarta alady.

3. Kelisim:

Kúlándikke alynǵan áıeldiń kelisimi mańyzdy. Bul protseske qoǵamnyń úlkenderi, aqsaqaldary qatysyp, olardyń kelisimimen júzege asady.

4. Kúlándik áıelden týǵan balany qazaq qoǵamynda erekshe ataýymen atamaǵan, ıaǵnı ol zańdy túrde týylǵan balalarmen teń quqyqqa ıe bolǵan. Mundaı balalar ózderiniń ákeleriniń urpaǵy retinde qaralyp, tolyqqandy otbasy músheleri bolǵan.

5. Kúlándik áıelden týǵan balalardyń zańdy statýsy týraly naqty ataý bolmaǵanymen, olardy jalpy turmystyq jáne áleýmettik turǵyda qarapaıym uǵymdarmen sıpattaǵan. Bul balalar ózderiniń ákeleri men otbasynyń tolyqqandy múshesi bolyp eseptelip, basqa balalardan esh aıyrmashylyǵy bolmaǵan.

Oljanyń áleýmettik máni

1. Tutqyndardy bólý arqyly qazaq qoǵamynda áleýmettik tepe-teńdik saqtaldy. Bul dástúr ádildik pen tártipti qamtamasyz etip, qoǵamnyń ár múshesiniń óz úlesin alýǵa múmkindik berdi.

2. Integratsııa:

Keıde tutqyndar men kúńder ýaqyt óte kele qazaq qoǵamyna sińisip, jańa otbasy músheleri retinde qabyldanǵan. Bul olardyń jańa áleýmettik ortaǵa beıimdelýine septigin tıgizedi.

Olja berekesi

Batyrdan olja dámet,

Qatynnan qalja dámet.

(Halyq maqaly)

Olja bólý - qazaq qoǵamynda úlken mańyzǵa ıe jaqsy dástúr bolyp sanalady.

1. Olja bólisý - qoǵamdaǵy adamdar arasyndaǵy tatýlyq pen yntymaqty nyǵaıtady.

2. Árbir adamǵa óz úlesin araazdyqsyz alyp, qoǵamnyń áleýmettik turaqtylyǵyn qamtamasyz etedi.

3. Qoǵamnyń materıaldyq baılyǵyn ádil taratý arqyly ál-aýqatyn arttyrady.

4. Olja bólý dástúri qazaq halqynyń tarıhı damýynda erekshe oryn alady. Bul salttyń tamyry tereńde, kóshpeli ómir salty men áskerı demokratııa dástúriniń negizin qalǵan týra jol.

5. Qazaq handary men bıleriniń zańdarynda olja bólý máselesi arnaıy qarastyrylǵan. Han, bı, súltan, qazylardyń olja bólinen olardyń ádildigi men ádiletsizdin anyq kórip otyrǵan.

6. Qazaq halqynyń olja bólý dástúri qoǵamnyń Ekonomıkalyq jáne áleýmettik qurylymyn retteýde, ár adamnyń eńbegin baǵalaýda, qoǵamnyń yntymaǵy men tatýlyǵyn saqtaýda úlken ról oınaǵan dástúr dep baǵalaý kerek.

Jalpy qorytyndy

1. «Olja» sózi túrki tilderiniń tarıhyna tereń tamyr jaıǵan, ol bastapqyda soǵys pen ańshylyqtaǵy tabysty bildirse de, ýaqyt óte kele onyń maǵynasy keńeıip, jalpy tabys, sáttilik, qut-bereke uǵymdaryn da qamtıtyn bolǵan. Qazaq halqyndaǵy olja bólý dástúri osy sózdiń maǵynasyn tereńdetip, onyń áleýmettik jáne mádenı mánin aıshyqtaı túsken.

2. Qasym hannyń «Qasqa joly zań jarǵysynda» olja bólisý týraly naqty erejeler bar. Qazaq handyǵyndaǵy jalpy quqyqtyq normalar men áskerı dástúrlerge súıensek, olja bólisý máseleleri de osy zańdar jınaǵynda qarastyrylǵan mańyzdy dástúr ekenine naqty kózimiz jetedi.

3. Oljaǵa túsken kúń áıeldi nekege alý nemese toqaldyqqa alý qazaq qoǵamynda qalyptasqan dástúr bolǵan. Bul arqyly áıelder jańa áleýmettik ortaǵa beıimdelip, jańa quqyqtar men mindetterge ıe bolǵan. Bul dástúr "kúlándik" dep atalǵan. Qazaq halqynyń “Jetimin jylatpaı, jesirin qańǵytpaı” ata dástúrin uly murat etip ustanǵan uly halyq ekenin túsingen ústine túsinemiz.

Olja týraly maqal-mátelder

Bir kisi myń kisige olja salar.

Olja, kiris, paıda, tabys, utys

Otyn - olja, sý - nurlyq.

Ońaı olja ońaltpas.

Artyq olja - basqa azap.

Ózińdi oljalatpaı,

Ózgeni oljalaı almaısyń.

Keler jeri keń bolsyn,

Alǵan olja oń bolsyn.

Alystan arbalaǵansha,

Jaqynnan oljala.

Bir paıda - paıda,

Eki paıda olja.

Qaıyrsyz oljadsn,

Qaıyrly zalal artyq.

Tógilgen topyraǵymen tolady,

Olja ádildigimen bolady.

Olja tapqan qýanady,

Tanyǵan alady,

Oljany tapqan qýanady,

Kórgen bólisedi.

Jamanǵa olja tússe,

Úlese almaı kópke túsedi.

Bireýdiń botasyn oljalasań,

Óz taılaǵyń oljaǵa ketedi.

Shaınaǵan olja emes,

Jutqan jutqan olja.

Batyr oljamen ulǵaıady,

Qatyn qaljamen marqaıady.

Kerekti tasta olja,

Kereksizin tasta.

Ortaq maldy olja kórme,

Ortaq oıdy meniki deme.

Bolat BOPAIULY