QAZAQTYŃ BULAQ KÓZIN AShÝ SALTY

07 qarasha 2024 441 0
Оqý rejımi

Sóz tórkini

Etımologııalyq máni

“Bulaq” – bul qazaq tilinde tabıǵı sý kózin bildiretin sóz. Ejelgi túrki tilinde de “bulaq” sózi “sý shyǵatyn jer, bastaýy bar sý kózi” degen maǵynada qoldanylǵan. Bul sóz ata-babamyzdyń turmysynda asa mańyzdy oryn alǵan, sebebi sý – tirshiliktiń negizgi qaınar kózi.

“Kóz” – bulaqtyń “kózin” ashý degende “kóz” sózi “bastaý,” “qaınar” degen maǵynany bildiredi. Bul sóz tek bulaqqa ǵana emes, kez kelgen nárseniń bastaýyna, túpki mánine qatysty aıtylady. Qazaq tilinde “kózin ashý” tirkesi bir nárseni bastapqy qalpyna keltirý, tabıǵı bastaýyn tabý degen maǵynaǵa ıe.

“Ashý” – “ashý” sózi bul tirkeste qandaı da bir nárseni bastapqy, tabıǵı kúıinde qol jetimdi etý, kedergilerden aryltý degen maǵyna beredi.

Sózdiktegi uǵymy

“Bulaq kózin ashý” tirkesi qazaq tiliniń sózdiginde tabıǵı sý kózderin tazartyp, olardyń erkin aǵýyn qamtamasyz etý úshin jasalatyn áreket retinde túsindiriledi. Bul uǵym qazaq halqynda tek fızıkalyq áreket emes, sonymen birge tabıǵatqa qurmet kórsetýdiń, tabıǵı resýrstardy saqtaýdyń jáne kóbeıtýdiń sımvolymen ǵana shektelmeı, sonymen birge halyqtyń rýhanı jańǵyrýyn, ósip-ónýin, tabıǵatpen úndesýin beıneleıtin sımvolǵa aınalǵan.

Bulaq kózin ashý dástúri

Qazaq halqynyń tabıǵatqa degen erekshe qurmeti men qamqorlyǵyn beıneleıtin ejelgi salttarynyń biri. Bul dástúr tabıǵattyń baılyǵyn qadirlep, onyń qaınar kózderin saqtap qalýǵa baǵyttalǵan.

Tabıǵat – uly dalanyń tirshilik kózi

Qazaq halqy ejelden-aq tabıǵattyń barlyq qubylystarymen úndesip ómir súrgen. Árbir tabıǵı qubylystyń mańyzy men qadirin túsinip, kúndelikti turmys-tirshiliginde soǵan ıkemdelgen. Aýa, sý, jer, mal, ósimdik sııaqty barlyq tabıǵat nyǵmetterin Jaratýshynyń syıy dep baǵalap, olardy erekshe qasterlegen.

Sý – ómir kózderiniń biri

Sý – qazaq halqy úshin tirshiliktiń qaınar kózi. Sýsyz ómirdiń máni joq ekenin, ol jerdi nárlendirip, ósimdikke ómir syılaıtynyn túsingen. Sý jańbyr bolyp jaýǵanda, bulaq bolyp aqqanda tabıǵattyń jandanýyna, mal men adamnyń tirshilik etýine jol ashatyny belgili. Halqymyz bul qubylysty erekshe qadirlep, bulaq kózin ashýdy úlken dástúrge aınaldyrǵan.

Kıeli baılyqtarǵa qurmet kórsetý

Halyq sý, jer, aýa, ósimdik, mal sııaqty tabıǵı baılyqtardy kıeli dep sanaǵan. Olardyń barlyǵyn qasterlep, urpaqqa osy baılyqtardy aıalaýdy, saqtaýdy, ysyrap etpeýdi úıretken. Bul dúnıelerdi saqtap, molaıtýdyń jolyn izdep, urpaqqa bul ıgilikterdi qaldyrýdy murat etken.

Bulaq kózin ashýdyń máni

Bulaq kózin ashý – Ulystyń uly kúni Naýryz kezinde dástúrli túrde atqarylatyn is. Bul merekede aýyldyń úlkenderi men jastary jınalyp, jerdiń nárin ashý maqsatynda bulaqtardyń kózin tazartyp, olardy qaıta jandandyrýǵa tyrysqan. Bul salt arqyly halyq tabıǵatqa degen mahabbatyn, qamqorlyǵyn jáne oǵan degen jaýapkershiligin kórsetti.

Tabıǵatty qorǵaýdyń máni

Qazaq halqy tabıǵatty qorǵaýdy urpaǵyna ónege etip qaldyrǵan. Ár bulaqtyń kózin ashý arqyly jerdi gúldendirýdi, tirshilikti saqtaýdy jáne kóbeıtýdi murat etken. Bul dástúr arqyly jas urpaq tabıǵatqa qamqorlyq jasaýǵa, onyń baılyǵyn saqtap, keleshek urpaqqa jetkizýge tárbıelendi.

Bulaq kózin ashýdyń sımvolıkalyq maǵynasy

Bulaqtyń kózin ashý – ómirdiń, ósip-ónýdiń, jańa bastamanyń nyshany retinde qarastyrylǵan. Bir bulaqtyń kózin ashý arqyly aınalaǵa tirshilik nárin berý, tabıǵatqa jańarý men jańǵyrý ákelý salty osyndaı tereń fılosofııalyq mánge ıe.

Dástúrdi jańǵyrtý jáne saqtaý

Búgingi kúni de bulaq kózin ashý dástúrin jańǵyrtyp, onyń rýhanı qundylyǵyn qaıta jandandyrý mańyzdy. Bul – tabıǵatqa degen qurmetti, qorshaǵan ortaǵa qamqorlyqpen qaraýdy urpaqtan urpaqqa jalǵastyrý, qazaq halqynyń tabıǵatpen úndestigin saqtaý degendi bildiredi.

Islam dininiń kózqarasy

Islamda arnaıy “bulaq kózin ashý” salty týraly naqty uǵym joq. Degenmen, Islam dininde tabıǵatty qorǵaý, sýdy qadirleý jáne ony ysyrap etpeý týraly kóptegen nasıhattar bar, al bul ıdeıalar qazaq halqynyń bulaq kózin ashý dástúrimen úndesedi. Musylmandyq turǵyda sý – Allanyń adamzatqa bergen negizgi nyǵmetteriniń biri. Quran men hadısterde sýdyń qasıeti men onyń adam ómirindegi orny jıi aıtylady. Sýdy taza ustaý, ony ysyrap etpeý jáne ózge adamdarǵa sý kózderin qoljetimdi etý – Islamdaǵy mańyzdy qaǵıdattardyń biri.

Islamdaǵy sý qadirleý uǵymdary

1. Quranda sýdyń Allanyń raqymy ekeni jáne barlyq tirshiliktiń sýdan jaratylǵany aıtylady. Mysaly, Quranda: “Biz barlyq tirshilikti sýdan jarattyq” (Ánbııa súresi, 30-aıat) delingen. Bul aıat sýdyń mańyzdy ári qasıetti ekenin kórsetedi.

2. Islamda bireýge sý berý nemese qoǵamdyq sý kózderin ashý – eń saýapty isterdiń biri sanalady. Sýdy muqtajdarǵa berý sadaqanyń bir túri retinde esepteledi, al qaıyrymdylyq maqsatynda qudyq nemese bulaq kózin ashý, sý joldaryn tazalaý – musylmandar úshin úlken saýapty amal bolyp sanalady.

3. Hadısterde Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) sý, ot, jaıylym syndy ıgilikterdiń barlyq adamdarǵa ortaq ekenin aıtyp, olardy qoǵam ıgiligi úshin saqtaý kerek ekenin nasıhattaǵan. Bul qoǵamnyń ıgiligi úshin bulaq, qudyq, ózenderdi tazalap, sý kózderin ashýdyń mańyzdylyǵyn kórsetedi.

Qazaq dástúrindegi bulaq kózin ashýdyń ıslammen úndestigi

Qazaq halqynyń bulaq kózin ashý dástúri Islamdaǵy tabıǵatqa, sýǵa degen qurmetpen úılesedi. Qazaqtyń bul dástúrinde bulaq kózin ashý arqyly qoǵamǵa paıda ákelý, tabıǵatty qorǵaý, urpaqqa mura etý sııaqty maǵynalar bar. Bul – Islamdaǵy sadaqa men qoǵamdyq ıgilik uǵymdarymen sáıkes keledi. Sondyqtan, bulaq kózin ashý dástúri Islam qundylyqtaryna saı keletin, tabıǵatty qorǵaý men qaıyrymdylyqty nasıhattaıtyn qazaq halqyna tán kórkem dástúr dep aıtýǵa bolady.

Bolat BOPAIULY

 

 

Pіkіrler Kіrý