QAZAQTYŃ "ARYQ ShAI" DÁSTÚRI
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni
"Aryq shaı" degen sóz tirkesindegi "aryq" sózi qazaq tilinde kóp maǵynaǵa ıe. Bul jerde "aryq" sózi, ádette, toıdan keıingi sharshaǵandyqty, qajyǵandyqty bildiredi. Iaǵnı, toıdyń qyzyǵy men mazmuny aıaqtalǵan soń, onyń qıyndyqtaryn ótkergenderge arnalyp beriletin shaı rásimi. Bul túsinik boıynsha, "aryq" sózi "sharshaý", "qajý" degen maǵynada qoldanylǵan dep aıtýǵa bolady.
Al "shaı" sózi qazaq halqynyń mádenıetinde mańyzdy oryn alatyn sýsynnyń ataýy retinde belgili. Sondyqtan "aryq shaı" tirkesi sharshaǵan, qajyǵan adamdarǵa demalý, tynyǵý úshin arnaıy uıymdastyrylatyn shaı rásimin bildiredi.
Sózdiktegi uǵymy
Sózdik turǵysynan alǵanda, "aryq shaı" – qazaq halqynyń dástúrinde toıdan keıingi kezeńde toıǵa kómek kórsetken adamdarǵa, qonaqtarǵa alǵys bildirý maqsatynda usynylatyn, jeńil, arnaıy rásim retinde uıymdastyrylatyn shaı rásimi. Bul dástúr boıynsha, toıdan keıingi kúnderi toı ıeleri ózderine kómek kórsetken adamdardy shaqyryp, jeńil dastarhan jaıyp, olarǵa qurmet kórsetedi.
Alaıda qazirgi qazaq tiliniń negizgi sózdikterinde "aryq shaı" dástúri arnaıy termın retinde anyqtalyp, túsindirilmeýi múmkin. Bul dástúrdiń ataýy men maǵynasy kóbinese aýyzeki tilde jáne halyq arasynda saqtalyp, qoldanylyp keledi. Biraq bul dástúrdiń maǵynasy men máni qazaq halqynyń mádenıeti men salt-dástúrlerinde keńinen tanylǵan jáne belgili.
Qazaq halqynyń aryq shaı dástúri
1. Aryq shaı dástúriniń qalyptasýy
Qazaq halqynyń salt-dástúrlerinde shaı ishý rásimi erekshe oryn alady, al onyń ishinde «aryq shaı» dástúri ózindik mán-mańyzymen erekshelenedi. Bul dástúr ádette úlken toı-tomalaqtardyń aldynda nemese sońynda ótkiziledi jáne qonaqtardy qurmettep, qoshemet kórsetýdiń bir túri retinde qabyldanǵan. Aryq shaı dastarhannyń negizgi bólimi bolyp sanalmaıdy, ol jeńil, qarapaıym shaı ishý rásimi retinde qarastyrylady. Bul dástúr qonaqjaılylyq pen syılastyqtyń belgisi retinde qalyptasqan.
2. Aryq shaı dástúriniń zamanaýı ózgeristeri
Qazirgi zamanǵy qazaqtar arasynda aryq shaı dástúri keıbir ózgeristerge ushyraǵanymen, negizgi máni saqtalǵan. Buryndary aryq shaı dastarhannyń mindetti bóligi sanalsa, qazirgi kezde bul dástúr keıbir otbasylarda saqtalyp, keıbirinde umytylǵan. Degenmen, toı-tomalaq jasaýdyń aldynda nemese sońynda aryq shaı berý rásimi áli de kóptegen qazaq otbasylarynda jalǵasyp keledi. Bul rásimniń zamanaýı nusqasynda qymyzdyń ornyna shaı berilýi, et ornyńa basqa jeńil tamaq qoıylýy múmkin, al keıbir aımaqtarda qymyz ornyna qaıtadan shaı ishýdi jón kóredi.
3. Aryq shaıdyń ártúrli tásilderi
Aryq shaı dástúrinde shaıdy daıyndaý men ishý tásilderi de mańyzdy ról atqarady. Kóbinese sút qosylǵan qara shaı usynylady, biraq keıbir aımaqtarda sútsiz, maı qosyp, nemese tuz qosylǵan shaı beriletin de dástúr bar. Mysaly, Túrkimenstanmen shekaralas aımaqtarda shaıǵa maı, tuz qosyp ishý dástúri taralǵan, al soltústik aımaqtarda sútsiz shaı ishý orystardyń yqpalymen keńinen taralǵan. Aryq shaı kezinde shaı jeńil ári kóp mólsherde daıyndalmaıdy, bul qonaqtardy jaı ǵana syılap, qurmet kórsetýdiń belgisi retinde qarastyrylady.
4. Aryq shaıdyń dástúrlik máni
Aryq shaı dástúri qazaq halqynyń salt-dástúrlerinde erekshe mánge ıe. Bul rásim toı-tomalaqtyń aldynda nemese ótkennen keıin qonaqtardy syılap, qurmet kórsetýdiń bir tásili bolyp tabylady. Dástúr boıynsha, aryq shaı dastarhannyń jeńil bóligi retinde qarastyrylyp, qonaqtardy demaldyryp, shaıǵa shaqyrý rásimin bildiredi. Aryq shaı ishý arqyly adamdar ózara syılastyqty nyǵaıtyp, ara-qatynastaryn jaqsartady. Bul dástúrdiń negizgi máni – qonaqtardy joǵary baǵalap, olarǵa qurmet kórsetý.
5. Aryq shaıdyń ádemtilik jáne syılasymdylyq máni
Aryq shaı dástúri ádemtilik pen syılasymdylyqtyń kórinisi retinde qabyldanady. Dástúr boıynsha, qonaqtar aryq shaı ishkennen keıin dastarhanǵa otyryp, áńgime-dúken qurady. Bul qonaqtardy jaqynyraq tanyp, ara-qatynastardy nyǵaıtýǵa múmkindik beredi. Qazirgi kezde aryq shaı ishý rásimi toı-tomalaq jasaýdyń aldynda nemese sońynda ótedi jáne qonaqtardy demaldyryp, olardy erekshe qurmetpen shyǵaryp salýdyń belgisi retinde qarastyrylady.
6. Toı-tomalaqtaǵy aryq shaıdyń orny
Toı-tomalaqtyń aldynda nemese keıin ótkiziletin aryq shaı dástúri qazaq halqynyń salt-dástúrlerinde mańyzdy oryn alady. Keńes shaı toı aldyndaǵy daıyndyqtyń bir bóligi retinde, sondaı-aq toıdan keıin aryq sháı berip qonaqtardy shyǵaryp salýdyń rásimi retinde ótkiziledi. Bul dástúr qonaqtardy erekshe syılap, olarǵa qurmet kórsetýge arnalǵan mańyzdy rásim bolyp tabylady. Aryq shaı ishý arqyly toı ıeleri men qonaqtar ózara túsinistik pen syılastyqty arttyrady.
Aryq shaı dástúri qazaq halqynyń mádenıeti men dástúrleriniń mańyzdy bóligi retinde qalady. Bul rásim qonaqjaılylyqty, syılastyqty jáne qonaqtardy qurmetteýdi kórsetedi. Aryq shaı ishý arqyly adamdar ózara qarym-qatynastaryn nyǵaıtyp, salt-dástúrlerin saqtaıdy. Qazirgi zamanǵy ózgeristerge qaramastan, aryq shaı dástúri qazaq halqynyń mádenı murasynyń ajyramas bóligi bolyp qala beredi.
Keńes shaı jáne aryq shaı dástúri
1. Keńes shaı dástúri
Toı jasamas buryn toı ıeleri óz jurty, naǵashy jurty, qaıyn jurty sııaqty úsh jurttyń arasyndaǵy bedeldi, jasy úlken adamdardy jáne kórshilerdi arnaıy shaıǵa shaqyryp, aqyldasý dástúri qalyptasqan. Bul rásim "keńes shaı" nemese "aqyl shaı" dep atalady. Keńes shaıy barysynda bir aq sary bas qoı soıylyp, dastarhan jaıylady. Jıynnyń maqsaty – toıdy qalaı ótkizý kerektigin, qandaı rásimder men dástúrlerdi oryndaý qajettigin, toıǵa shaqyrylatyn qonaqtar men oryndalatyn is-sharalardy talqylaý. Sonymen qatar, keńes shaıynda ár otbasy múshesiniń mindetteri anyqtalyp, uıymdastyrýshylyq máseleler sheshiledi. Bul rásim toıdyń sátti ótýine negiz qalaıdy jáne qaýymdastyq arasyndaǵy baılanystardy nyǵaıtýǵa múmkindik beredi.
2. Aryq shaı dástúri
Toı ótkennen keıin, toı ıeleri ózderine kómek kórsetken, toıdy uıymdastyrýǵa atsalysqan adamdarǵa qurmet kórsetý maqsatynda "aryq shaı" dástúrin ótkizedi. Bul rásimde arnaıy dastarhan jaıylyp, qonaqtarǵa jeńil shaı beriledi. Aryq shaı toıǵa qatysyp, eńbek etken adamdardy, erlerdi, áıelderdi alǵys aıtýǵa arnalǵan. Er azamattarǵa shapan jabylyp, áıelderge kóılek-kónshek sııaqty syılyqtar beriledi. Bul qonaqtardy rıza etip, olarǵa eńbegi úshin qurmet kórsetýdiń belgisi retinde qarastyrylady. Aryq shaıdyń máni – toıǵa kómek kórsetken qaýymdastyq múshelerin qurmetteý, olarǵa alǵys bildirý jáne toı ıeleri men qonaqtar arasyndaǵy syılastyqty arttyrý.
3. Dástúrdiń áleýmettik jáne mádenı máni
Keńes shaı men aryq shaı dástúrleri qazaq halqynyń áleýmettik jáne mádenı ómirinde mańyzdy ról atqarady. Keńes shaıy – toıdyń aldyn ala josparlanýyn qamtamasyz etetin, qonaqtardyń rızashylyǵyn jáne toıdyń saltanatty túrde ótýin uıymdastyratyn mańyzdy rásim. Aryq shaı bolsa, toı ótkennen keıin qoǵam múshelerine kórsetiletin alǵystyń belgisi retinde qyzmet etedi. Bul dástúrler qazaq halqynyń qonaqjaılylyǵy men syılastyqqa negizdelgen mádenıetiniń aıqyn kórinisi bolyp tabylady.
Keńes shaı jáne aryq shaı dástúrleri qazaq halqynyń toı ótkizý mádenıetinde erekshe oryn alady. Bul dástúrler qoǵam músheleriniń ózara qarym-qatynasyn nyǵaıtyp, ulttyq birlikti saqtaýǵa jáne damytýǵa yqpal etedi. Keńes shaıy arqyly toıǵa daıyndyqtyń mańyzdy aspektileri talqylansa, aryq shaıy toıǵa kómek kórsetkenderge qurmet kórsetý rásimi retinde qabyldanady. Osylaısha, qazaq halqynyń bul dástúrleri mádenı mura retinde saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa jalǵasyn tabady.
Aryq sháı dástúr me, salt pa?
"Aryq shaı" qazaq halqynyń dástúri nemese salty retinde qarastyrylady. Bul dástúr toıdan keıin toı ıeleriniń ózderine kómek kórsetken adamdarǵa alǵys aıtý jáne qurmet kórsetý maqsatynda ótkiziletin rásim.
Dástúr dep belgili bir qoǵamda nemese qaýymdastyqta urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan, qalyptasqan ádet-ǵuryptardy aıtýǵa bolady.
Al salt – belgili bir is-sharaǵa, oqıǵaǵa baılanysty oryndalatyn arnaıy ádetter nemese rásimder jıyntyǵy. Osy turǵydan alǵanda, "aryq shaı" dástúr retinde toı mádenıetiniń bir bóligi bolyp tabylady, óıtkeni bul rásim urpaqtan-urpaqqa berilip kele jatqan, belgili bir erejeler men qaǵıdalarǵa sáıkes oryndalatyn mádenı qundylyqtyń kórinisi. Sondyqtan, "aryq shaı" dástúri qazaq halqynyń áleýmettik ómirinde mańyzdy ról atqarady, ony toı ótkizý mádenıetiniń mańyzdy salty retinde de qarastyrýǵa bolady.
Islamda "aryq shaı berý" dástúriniń máni
Qazaq halqynyń dástúrli mádenıetimen úılesim tapqan. Bul dástúrdiń Islammen baılanysy bar. Islamda qonaqjaılylyq, alǵys aıtý, bir-birine qurmet kórsetý mańyzdy qaǵıdalar bolyp tabylady. "Aryq shaı berý" dástúri de osy qundylyqtarmen sáıkes keledi.
1. Alǵys aıtý jáne qurmet kórsetý
Islam dininde adamdarǵa kómekteskenderge alǵys bildirý – mańyzdy boryshtardyń biri. Paıǵambarymyz Muhammed (s.a.s.) hadısinde: "Adamdarǵa alǵys aıtpaǵan Allaǵa da alǵys aıtpaıdy" degen. Osy qaǵıdaǵa sáıkes, "aryq shaı berý" dástúri toıda kómek kórsetkenderge alǵys aıtý, olardyń eńbegin baǵalaý úshin ótkiziledi. Bul dástúr ıslamdaǵy alǵys aıtý mádenıetimen úılesedi.
2. Qonaqjaılylyq
Islamda qonaqjaılylyq – joǵary baǵalanatyn qasıetterdiń biri. "Aryq shaı berý" dástúri arqyly toı ıeleri ózderine kómek kórsetken qonaqtardy shaqyryp, olarǵa qurmet kórsetedi, shaı usynyp, syılyqtar beredi. Bul qonaqjaılylyqtyń kórinisi retinde ıslamdyq qundylyqtarǵa saı keledi.
3. Adaldyq jáne ádildik
"Shaı berý" kezinde toı ıeleri barlyq qatysýshylarǵa ádildikpen syılyqtar taratady, bul ádildik pen adaldyqty nasıhattaıtyn ıslamdyq qundylyqtarmen úndesedi. Islamda adaldyq pen ádildikti saqtaý mańyzdy, jáne bul "aryq shaı berý" dástúriniń bir bóligi retinde kórinis tabady.
"Aryq shaı berý" dástúri qazaq halqynyń mádenıeti men ıslamdyq qundylyqtardyń úılesimdiligin kórsetedi. Bul dástúr bir jaǵynan, ıslamdaǵy qonaqjaılylyq, alǵys aıtý jáne ádildik sııaqty qaǵıdalarmen tyǵyz baılanysta bolsa, ekinshi jaǵynan, qazaqtyń ulttyq dástúri retinde saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa berilýin jalǵastyrýda.
Bolat BOPAIULY
