QAZAQTYŃ AQYN SYILAÝ DÁSTÚRI
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni
«Aqyn syılaý» dástúriniń Etımologııasy sózdiń quramyna taldaý jasaý arqyly anyqtalady.
Aqyn: Bul sóz qazaq tilinde «óleń, jyr, dastan shyǵarýshy» degen maǵynany bildiredi. Ortalyq Azııadaǵy halyqtardyń tilderinde de «aqyn» sózi shyǵarmashylyq, óner ıesi degen uǵymdardy qamtıdy. Aqynnyń sóz óneri men kórkemdik sheberligi qurmetke laıyq dep sanalady.
Syılaý: Qazaq tilinde «syılaý» sózi qurmet, baǵalaý, erekshe kóńil bólý degen maǵynalardy bildiredi. Bul sózdiń túbiri «syı» (qurmet, baǵalaý) jáne oǵan qosymsha jalǵanǵan «laý» affıksi qurmet kórsetý áreketin bildiredi.
Sózdiktegi uǵymy
Sózdikke sáıkes, «aqyn syılaý» dástúri – aqyndardyń shyǵarmashylyǵyna joǵary qurmet kórsetý, olardyń ónerin baǵalaý jáne syılyqtarmen marapattaý rásimderimen baılanysty. Bul dástúrdiń negizgi uǵymdary.
1. Qurmet kórsetý: Aqynnyń shyǵarmashylyǵy men onyń qoǵamdaǵy rólin joǵary baǵalaý. Aqyndar óz shyǵarmalary arqyly halyqtyń mádenıeti men dástúrlerin saqtap, damytady, sondyqtan olardy qurmetteý ulttyq dástúrlerdiń bir bóligi bolyp tabylady.
2. Syılyqtar men marapattar: Aqyndarǵa arnaıy syılyqtar men marapattar berý arqyly olardyń ónerin baǵalaý. Bul syılyqtar kóbinese materıaldyq qundylyqtar nemese sımvolıkalyq mánge ıe, mysaly, sándi shapan, qymbat at, qurmetti ataqtar.
3. Merekelik sharalar: Aqyndar úshin arnaıy merekelik keshter men sharalar uıymdastyrý. Bul sharalarda aqynnyń shyǵarmalary nasıhattalyp, onyń ónerine degen halyqtyń yqylasy men qurmeti kórsetiledi.
4. Shyǵarmashylyq murany saqtaý: Aqyndardyń shyǵarmashylyǵyn zerttep, muralaryn saqtaý jáne urpaqtarǵa jetkizý. Bul uǵymdar aqyndardyń tarıhı jáne mádenı muraǵa qosqan úlesin baǵalaý maqsatynda júzege asyrylady.
Aqyn syılaý dástúriniń máni
Qazaq qoǵamynyń mádenıetiniń mańyzdy bóligi bolyp tabylady, ol aqyndardyń ónerin jáne olardyń halyqtyń rýhanı ómirindegi rólin moıyndaýdyń bir kórinisi bolyp sanalady.
Aqyn — óleń, jyr, dastan sekildi poEzııalyq týyndylardy aýyzsha nemese jazbasha túrde shyǵaratyn sóz óneriniń ıesi, shyǵarmashylyq tulǵa. Qazaq qoǵamynda aqyndar erekshe qurmetke ıe. Olar halyqtyń kórkemdik talǵamyn qalyptastyryp, óz shyǵarmashylyǵymen halyqtyń rýhanı ómirinde mańyzdy ról atqarady.
Aqynnyń róli men qurmeti
1. Shyǵarmashylyq dástúr: Aqyndar ózderiniń poEzııalyq týyndylarymen qoǵamda kórkemdik dástúrdi jalǵastyryp, shyǵarmashylyq dástúrdi saqtap otyrady. Olar jyr, dastan, óleń sııaqty shyǵarmalardy aýyzsha nemese jazbasha túrde shyǵarady. Taban astynda óleńdi qıystyryp aıtý qabiletimen aqyndar halyq sóz sheberliginiń bıik shyńy retinde baǵalanady.
2. Aqyn túrleri: Aqyndar jyrshy aqyndar, óleńshi aqyndar, ánshi aqyndar dep saralanady. Jyrshy aqyndar óz janynan jańa jyrlar men dastandardy shyǵarýymen qatar, burynǵy aqyndardyń shyǵarmalaryn saqtap, jetkizip, aıtyp taratý sııaqty shyǵarmashylyq qyzmet atqarady.
Aqynǵa qurmet kórsetý dástúrleri
1. At-shapan: Qazaq qoǵamynda aqyndarǵa qurmet kórsetý úshin arnaıy syılyqtar men marapattar beriledi. Bul dástúrlerdiń biri — aqynǵa at-shapan berý. Aqyndardyń eńbegi men shyǵarmashylyǵyn baǵalaý úshin olarǵa qymbat at nemese sándi shapan syıǵa tartylady. Bul syılyqtar aqynnyń qoǵamdaǵy joǵary mártebesin bildiredi.
2. Qurmetti ataqtar: Aqyndarǵa arnaıy qurmetti ataqtar men qurmetti belgiler de beriledi. Bul ataqtar aqynnyń shyǵarmashylyq eńbegin baǵalaý men qurmetteý maqsatynda beriledi.
3. Turǵyndardyń qoldaý kórsetýleri: Aqyndarǵa halyq tarapynan qoldaý kórsetý de mańyzdy oryn alady. Aqyndardyń shyǵarmashylyq jumystaryn tyńdap, baǵalaý jáne olardyń shyǵarmashylyǵyna yqylas tanytý — aqynǵa kórsetiletin qurmettiń bir bóligi.
Qazaq qoǵamynda aqyndar joǵary qurmetke ıe bolyp, olardyń shyǵarmashylyǵy men eńbegi erekshe baǵalanady. Bul dástúrler halyqtyń aqyndarǵa degen sheksiz qurmetin jáne olardyń qoǵamdaǵy ornyn aıqyndaıdy.
Aqyn syılaý dástúriniń keń kólemdi kórinisteri
1. Aqyndar alańy: Aqyndarǵa qurmet kórsetý úshin arnaıy alańdar men eskertkishter ornatylady. Aqyndardyń esimi men shyǵarmashylyǵy urpaqtan-urpaqqa jetkizilýi úshin mundaı eskertkishter halyqtyń mádenı murasy retinde saqtalady.
2. Aqyndar jaılaýy: Aqyndar úshin arnaıy uıymdastyrylǵan jaılaýlar men sharalar, mysaly, «aqyndar jaılaýy» dep atalatyn dástúrli kezdesýler ótkiziledi. Mundaı sharalarda aqyndar óz shyǵarmalaryn usynady, tyńdaýshylarmen pikir almasady, jáne bul olardyń shyǵarmashylyǵyna degen halyqtyń yqylasyn bildiredi.
3. Qoltańba men kitap syılaý: Aqyndar óz shyǵarmalaryn kitap túrinde shyǵaryp, ony tyńdaýshylaryna nemese oqyrmandaryna syıǵa tartady. Bul kitaptarda aqynnyń óz qoltańbasy men shyǵarmashylyq jolyn sıpattaıtyn jeke jazbalar bolady.
4. Qoǵamdyq marapattar: Aqyndar shyǵarmashylyq jetistikteri úshin memlekettik nemese qoǵamdyq marapattarǵa ıe bolady. Bul marapattar aqynnyń ádebı qyzmetine joǵary baǵa berip, onyń shyǵarmashylyǵyn el arasynda keńinen tanymal etedi.
5. Shyǵarmashylyq keshter men kórmeler: Aqyndardyń shyǵarmashylyq keshteri men kórmeleri uıymdastyrylady. Bul sharalarda aqynnyń týyndylarynyń keńinen tanystyrylyp, onyń shyǵarmashylyq joly men ónerine erekshe nazar aýdarylady.
6. Shyǵarmashylyq zerthanalar: Aqyndarǵa shyǵarmashylyq zerthanalar men semınarlar ótkizý arqyly olardyń ónerin damytýǵa jaǵdaı jasalady. Bul kezdesýlerde aqyndar jańa ıdeıalarmen bólisip, óz shyǵarmalaryn damytý múmkindigine ıe bolady.
Aqyndarǵa qurmet kórsetý dástúri qazaq qoǵamynyń mádenı jáne rýhanı ómirinde erekshe oryn alady. Bul dástúrler aqyndardyń shyǵarmashylyǵyn baǵalap, olardyń qoǵamdaǵy rólin moıyndaıdy, sondaı-aq olardyń muralaryn saqtap, urpaqqa jetkizýge yqpal etedi.
Aqynǵa degen qurmettiń tarıhı konteksti
Aqyndar qazaq qoǵamynda dástúrli túrde joǵary mártebege ıe bolǵan. Bul qurmettiń negizinde olardyń halyqtyń mádenıeti men tarıhyn saqtaý men damytýdaǵy mańyzdy róli jatyr. Aqyndar óz shyǵarmalarynda eldiń tarıhyn, salt-dástúrlerin, ómir súrý tásilderin beınelep, urpaqtarǵa mura etip qaldyrady.
1. Tarıhı qurmet kórsetý: Qazaq qoǵamynda aqyndar ózderiniń shyǵarmashylyq eńbekteri úshin ataqty jáne tanymal boldy. Bul qurmettiń bir kórinisi retinde olar ózderiniń qyzmetteri úshin arnaıy saltanatty rásimder men toılar ótkizilgen. Aqyndarǵa arnalǵan arnaýly merekeler men syı-qurmetter olardyń qoǵamdaǵy joǵary orny men shyǵarmashylyq eńbegin moıyndaý maqsatynda uıymdastyrylǵan.
2. Aqyndyq dástúrlerdiń saqtalýy: Aqyndar ulttyq dástúrlerdi saqtap, olardy jańǵyrtyp otyrady. Bul dástúrler olardyń shyǵarmashylyq qyzmetiniń bir bóligi bolyp tabylady jáne halyqtyń mádenı murasyn qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Aqyndar óleń, jyr, dastan sekildi janrlarda ózderiniń oılaryn bildirip, ulttyq bolmysty nyǵaıtady.
3. Aqyndarǵa qatysty tarıhı derekter: Qazaq tarıhynda kóptegen aqyndar óz shyǵarmashylyq joldaryn el tarıhymen baılanystyryp, halyqtyń turmys-tirshiligin sıpattap otyrǵan. Olar halyqtyń batyrlaryn, tarıhı oqıǵalardy, qoǵamnyń ózgeristerin óz týyndylarynda beınelep, bul shyǵarmashylyqtar halyqtyń jadynda saqtalǵan.
4. Aqyndardyń eskertkishteri men murajaılary: Aqyndardyń esimderin ulyqtaý maqsatynda eskertkishter men murajaılar ashylǵan. Bul murajaılarda aqyndardyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly aqparattar jınaqtalyp, olardyń óneri men tarıhy zertteledi.
5. Qazirgi zamandaǵy qurmet kórsetý: Búgingi kúni de aqyndarǵa qurmet kórsetý dástúrleri saqtalyp otyr. Qazirgi qoǵamda aqyndarǵa arnalǵan ádebı syılyqtar men marapattar, shyǵarmashylyq baıqaýlar men festıvaldar uıymdastyrylady. Bul sharalar aqyndardyń shyǵarmashylyq eńbegin baǵalap, olardyń ónerin jańa urpaqqa tanytýǵa baǵyttalǵan.
Aqyndar qazaq mádenıeti men ádebıetinde erekshe oryn alady. Olardyń shyǵarmashylyq qyzmeti halyqtyń rýhanı ómirin baıytady, ulttyq murany saqtap, ári qaraı damytady. Aqynǵa degen qurmet pen qurmet kórsetý dástúri — halyqtyń mádenıetke degen súıispenshiligi men rýhanı qundylyqtaryn baǵalaýdyń kórinisi bolyp tabylady.
Islamdaǵy aqyn syılaýdyń máni
Islamda aqyn syılaýdyń máni tereń tarıhı jáne mádenı maǵynaǵa ıe. Islam dáýirinde aqyndar men olardyń shyǵarmashylyǵyna qurmet kórsetý keńinen taraǵan, ári bul dástúr ıslamnyń ádebıetke, mádenıetke jáne bilimge degen joǵary baǵasynyń kórsetkishi bolyp tabylady.
Ádebı jáne rýhanı mańyzy
Islamda poEzııa men aqyndyq óner erekshe baǵalanady. Paıǵambar Muhammed (s.ǵ.s.) óziniń hadısterinde aqyndardyń qoǵamdaǵy rólin joǵary baǵalaǵan. Onyń aıtýynsha, aqyndar arqyly aqıqat pen ádildik nasıhattalady, ári olar óz shyǵarmalarymen adamzattyń moraldyq jáne rýhanı kúıine áser etedi.
Qurmet kórsetý jáne syılyqtar
Islam mádenıetinde aqyndarǵa qurmet kórsetý, olardy marapattaý jáne syılyqtar berý dástúri bar. Bul syılyqtar aqynnyń eńbegin baǵalaýdyń jáne onyń shyǵarmashylyq qyzmetin qoldaýdyń belgisi retinde qarastyrylady. Syılyqtar kóbinese materıaldyq qundylyqtar nemese qurmetti ataqtar túrinde bolýy múmkin.
Ádebıet pen bilimdi nasıhattaý
Islam áleminde aqyndar men ádebıetshiler qoǵamnyń bilim men mádenıet deńgeıin arttyrýǵa mańyzdy úles qosady. Olar dinı, moraldyq jáne áleýmettik máselelerdi óz shyǵarmalarynda kóterip, halyqtyń sana-sezimin keńeıtedi. Bul turǵydan alǵanda, aqyndar men olardyń shyǵarmashylyǵyna degen qurmet Islamnyń bilimge jáne mádenıettiń damýyna degen kózqarasyn kórsetedi.
Tarıhı mysaldar
Islam tarıhynda aqyndar kóptegen uly shyǵarmalar jazdy, olardyń shyǵarmalary ıslam mádenıetiniń mańyzdy bóligine aınaldy. Mysaly, arab ádebıetiniń klassıkterinen bolǵan aqyndar óz poEzııasynda ıslamdyq qundylyqtardy, adamgershilik pen adaldyqty nasıhattady.
Aqyndarǵa degen qurmettiń kórsetýi
Islam qoǵamdarynda aqyndar úshin arnaıy saltanatty sharalar uıymdastyrylyp, olardyń ónerine joǵary baǵa beriledi. Bul sharalar aqyndardyń mádenı jáne rýhanı muralaryn dáripteý maqsatynda ótkiziledi.
Islamdaǵy aqyn syılaý dástúri aqyndardyń ádebı jáne rýhanı qyzmetin joǵary baǵalaýdy bildiredi. Bul dástúr aqyndardyń qoǵamdaǵy rólin moıyndap, olardyń shyǵarmashylyǵyn qoldaý men nasıhattaý arqyly bilim men mádenıetti damytýǵa baǵyttalǵan.
Bolat BOPAIULY
