QAZAQTAR DINDI QALAI USTANǴAN?
Qazaq – ulttyq dástúrge erekshe mán bergen halyq. Dástúr – ultty rýhanı jaǵynan jandandyryp, onyń ishki jáne syrtqy kelbetin órnektep, kórsetip turatyn sıpat. Alash jurty dástúrge berik bolǵandyqtan asyl dinge degen qurmet te óte joǵary bolǵan. Din men dástúr – qashan da bir-birimen sabaqtas uǵym. Ekeýi egiz taqyryp desek te bolǵandaı. Din bar jerde dástúr, dástúr bar jerde din bar.
Alla Taǵala Quranda:
خُذِ الْعَفْوَ وَأْمُرْ بِالْعُرْفِ وَأَعْرِضْ عَنِ الْجَاهِلِينَ
«Keshirimdi bol, ǵurypqa jaqsylyqqa buıyr jáne nadandardan jyraq bol» - dep ámir etedi. Ǵuryp degenimiz bir qoǵamda qalyptasqan jaǵymdy ári qaıyrly is. Demek, Alla Taǵala joǵarydaǵy aıatta qoǵamda jaǵymdy jaǵdaılardy qalyptastyryp, olardy negizge alýǵa ámir etip tur.
Kóne tarıhtyń qatparlaryna bir sát kóz júgirtsek, haq din ıslamnyń búkil túrki álemimen birge bizdiń dala túrkilerine enýi, onyń budan bylaıǵy búkil turmys-tirshiligine tıgizgen yqpaly, taǵdyrlas, tildes, týystas taıpalardy ult qylyp biriktirýdegi róli orasan zor.
Sonaý 960 jyldar shamasynda Qarahan memleketinde Musa qaǵannyń kezinde Islam memlekettik din dep jarııalandy. Sol ýaqyttaǵy Qarahan memleketiniń basqarý júıesi, zańdylyqtarynyń barlyǵy Islamǵa negizdelgen. Túrik tarıhshysy Zııa Kabahshynyń aıtýy boıynsha, Qarahanıdter kezinde Orta Azııadan úsh júzden astam fıkh (sharıǵat) iliminiń mamandary shyqqan.
Qazaq halqy kóshpeli turmys keshkennen keıin kóbinese meshit-medrese ustaı almaǵany anyq. Biraq, Qazaq halqy shynaıy din qyzmetkerleriniń ýaǵyzy arqyly dinmen jaqynyraq tanysqany belgili.
Qazaq halqynyń bolmys-bitimin, mádenıet-ádebıetin Islam dininen ajyratyp qaraýǵa bolmaıdy. Asyl dinimiz qazaq halqyna tikeleı ýaǵyz-nasıhattan góri el arasynda aýyzba-aýyz jetkizilgen dinı ádebıet, qıssa-dastandar arqyly jaqsy taraǵan.
«Alpamys batyr», «Qobylandy batyr», «Qozy Kórpesh-Baıan Sulý», jyrlary rýhanı qundylyqtarymyz ben dúnıetanymdyq uǵymdarymyzdy aıqyndalady. «Alpamys batyr» jyrynda ıslam dini men qundylyqtarynyń uǵym túsinikteri baıandalady.
Bul jyrda Baıbóriniń Jaratýshyǵa qulshylyq qylyp bes ýaqyt namaz oqıtyny, el-jurtyna zeket, sadaqa beretindigi baıandalady. Mysaly myna bir óleń jolynda:
«Quptannyń boldy ýaqyty,
Namazyn oqyp sham jaǵyp,
Burynǵy qyldy ádetti,
Bir etegin tósenip.
Aıaqtaryn kósilip,
Bir etegin jamylyp,
Kózinen jasy aǵylyp,
Qubylaǵa bas berip,
Jarysa túsip, bul jatty».
Qazaq jyrlary eldi Islamnyń paryzdary men jalpy adamzattyq qundylyqtaryna adal bolýǵa shaqyryp, el-jurtynyń ımandy da, ahlaqtyq kelbetin saqtap qalýyna eleýli úles qosty.
Jyraýlyq, termeshilik dástúri halqymyzdyń dinı sanasy men tutastyǵyn, ımandylyǵyn, salt-sanasyn urpaqtan urpaqqa jetkizgen rýhanı mura.
Sondaı-aq Qazaq topyraǵy din iliminiń úlken qaıratkerlerin dúnıege ákelgeni málim. Tipti tek qazaq elinde emes, álemge Islam dininiń keń qanat jaıyp, damýyna ólsheýsiz úles qosqan, Túrkistan topyraǵynan shyqqan din ǵulamalary jeterlik. Máselen Samarqandta jerlengen belgili mýtakallım-fılosof, qalam iliminiń mamany, Altyn Orda hany áz-Jánibektiń qoldaýymen jazǵan «Muhtasar maǵanıı» eńbeginiń avtory Saǵaýddın Taftazanıdiń grammatıka, rıtorıka, Quran tápsiri týraly eńbekteri birneshe ǵasyrlar boıy Osman ımperııasynyń medreselerinde oqytylýynan-aq Túrkistan topyraǵynan taraǵan dinı ilimniń tamyry tereńge ketkenin kórýge bolady...
Qazaq handyǵy qurylmastan burynǵy Altyn Orda dáýirinde dúnıege kelip, el arasynda tanymal bolǵan jyr-dastandardyń deni din taqyrybynda edi. Solardyń qatarynda «Zarqum», «Salsal», «Qaharman», «Kesikbastyń qıssasy», «Muhammed paıǵambar» t.b. ataýǵa bolady. Qandaı jyr bolmasyn, adamgershilik, ımandylyq prıntsıpterin nasıhattady.
Aǵartýshy ǵalym A. Baıtursynov: «Din sharttaryn, sharıǵat buıryqtaryn óleńdi hıkaıa, óleńdi áńgime túrinde aıtyp, halyqtyń qulaǵyna sińirip, kóńilderine qondyrǵan»,– dep tujyrymdaıdy. Qazaq dalasynda keń taraǵan kúni-túni jastanyp oqıtyn, keshkilik bir úıge jınalyp, shamnyń jaryǵymen hat tanıtyndarǵa oqytyp, el bolyp tyńdaıtyn jyrlar, qıssa-dastandar kóp boldy. Solardyń kópshiligi dinı jyrlar bolatyn ári bárinde de ımanı úgit-nasıhat kezdesetin.
Túrki halqyna ortaq tulǵa J. Balasaǵunı baba áńgimeniń álqıssasyn bylaı bastapty:
«Alla atymen bastadym sóz álibin,
Jarylqaǵan, jaratqan bir Táńirim!
Raqymdy Iem paıǵambaryn jiberdi,
Kisi izgisi, el sarasy jigerli.»
Al odan keıingi kelgen Ahmet Iúginekı bylaı dep jyrlaıdy:
«Bir Alla óltiretin tiriltetin,
Kórersiń sen de ony kóziń jetip.
Iesi qudirettiń jalǵyz Qudaı,
Ólgenderdi tiriltý oǵan ońaı.
Aıtaıyn artyqtyǵyn Paıǵambardyń,
Uǵyp al tolǵaýymen oı men ardyń».
Abylaı hannyń aqylshysy Buhar jyraý Qalqamanuly maqtaý-madaqqa Qudaı Taǵalanyń laıyq ekendigin, áńgimeniń abzaly ımandy túgendeý ekendigin jalpaq jurtqa uǵynyqty jyr joldarymen jetkizgen.
«Eı, aıtashy, Allany aıt,
Aty jaqsy Qudaıdy aıt.
Tórt shadııar Mustafa,
Musqaf ashqan ǵalamdy aıt.
Táńirim sózi – Furqandy aıt,
Kálámýlla – Qurandy aıt.
Táńirim salsa aýzyńa,
Jan joldasyń – ımandy aıt.
Jamandyqqa jaqsylyq
Kóktemegen Edildi aıt.
Ǵarshy menen Kúrsini aıt,
Laýhy menen Kálámdi aıt.
Qudyretimen jaratqan,
On segiz myń ǵalamdy aıt.»
Shortanbaı Qanaıuly (1808-1881) halyqty aqyretke amal etýge shaqyryp, nasıhat aıtqan:
«Úlkender, saǵan aıtaıyn...,
Mal basyna barmańdar,
Aqyret qamyn qarmańdar!
Dúnıeniń boǵy úshin
Sirá, tipti azbańdar!
Tentek bolma balaǵa,
Bezer bolma kelinge,
Qadiriń keter elińe,
Qaraýyl qoı sózińe!
Qansha nárse eredi
Ólgennen soń ózińe?!
Qaraı almaı júrersiń,
Tańda mahshar kúninde,
Qudaıyńnyń júzine!
Atanyń tilin ul almas,
Ananyń tilin qyz almas.
Aıta berip qaıteıin,
Óliniń tilin tiri almas!
Jaqynnan shyqqan jaqsyny
Aǵaıyn-týǵan kóre almas.
Aqyr zamannyń belgisi –
Birge týǵan baýyryń
Tatý da bolyp júre almas!»
Danyshpan Abaı (Ibrahım) Qunanbaıuly (1845-1904) da óle ólgenshe jamıǵy jurtty haq jolyna, óner-bilimge shaqyryp ótkeni barshaǵa aıan. Óresi bıik kemeńger bylaı dep nasıhattaıdy:
«Alla – minsiz áýelden, Paıǵambar – haq,
Múmın bolsań, úırenip, sen de uqsap baq
Quran ras, Allanyń sózi-dúr ol,
Táýılin bilerlik ǵylymyń shaq.
Allanyń, Paıǵambardyń jolyndamyz,
Yntamyzdy buzbastyq ımanymyz
Paıda maqtan, áýesqoı shaıtan isi,
Káni bizdiń nápsini tyıǵanymyz?»
Tashkenttegi «Kókeltash» medresesiniń túlegi, shaıyr Turmaǵambet Iztileýov (1882-1939) óz shýmaqtarynda:
«Serigiń joq bir Alla, Ólmeıtin tipti tiri, Alla.
Qastyq qylǵan Hannastyń, Tumsyǵyna ur, Alla.
«Úmitińdi úzbe!» dep Aıtqansyń Óziń Quranda.»
Shynynda, halyqtyń ulttyq sanasy men bolmysy Islam dinimen tonnyń ishki baýyndaı astasyp, jymdasyp ketken. «Alla – bir, Quran – shyn, Paıǵambar – haq» degen qaǵıdany erteli-kesh aıtyp júrgen keń sahara jurtynyń jadynda ıslamı qaǵıdalar berik ornaǵan. Olar tirshiligin de, ólimin de musylmanshylyq sharttaryna saı atqaryp baqty.
«Lá ıláhá ıllallah!
Illalada paıda bar.
Bilmegen qulǵa ne aıla bar?
Jatar jeriń qarańǵy,
Shamshyraǵyń saılap al!»
Qazaq keshkilik uıyqtar aldynda da kálımasyn qaıtalap, tilek tilegende: «Alla qulym degeı, Paıǵambar úmmetim degeı» dep qaıyrdy. Sol arqyly musylmandyqtyń sara jolynan syrt ketpegen.
Bektursyn ÝÁLIEV
