QAZAQ KIIZ ÚII – ǴALAMNYŃ MODELI
BIRINShI BÓLIM
KIIZ ÚIDIŃ EREKShELIGI
Qazaq halqynyń kıiz úıi – baspana ǵana emes. Qazaq halqynyń álemdik dúnıetanymynyń naqty, zatty kórinisi. Kúlli ǵalam men adam arasyn baılanystyrýshy. Syrtqy qaskóı tylsym kúshterden qorǵaýshy. Qazaq halqynyń rýhanı mádenıeti men zattyq mádenıetin saqtaýshy, tarıhı qundy jádigeri.
Kıiz úıdiń ishki keńistigi qazaq dúnıetanymyndaǵy uly uǵymdar boıynsha ornalastyrylǵan. Esikten kirgendegi oń jaq, tórde otyryp qaraǵandaǵy sol jaq – úıdiń «Oń jaǵy» dep atalady. Ol – ata-ananyń orny. Sol jaq – turmys qurmaǵan, úılenbegen ul men qyzdyń orny. Úı ortasy – oshaqtyń orny. Esikten oshaqqa deıingi aralyq – «Esik jaq», «Bosaǵa jaq» dep atalady. Oshaqtan tórge deıingi aralyq – «Tór» nemese «Tór jaq» delinedi.
Úıdiń aınala etegin «Irge», «Úı irgesi» dep ataıdy. Qazaq baq úıdiń shańyraǵynda, bosaǵasynda, tórinde, ot ornynda, keregesinde, irgesinde, tabaldyryǵynda turady dep yrym etedi. Úıdiń sol bólekterin taza, retti etip, aıalap ustaıdy.
Qazaq kıiz úıi – tanym dúnıesiniń obektisi. Álemdik dúnıetanýdyń úzdik quraly. On segiz myń ǵalamnyń shaǵyn beınesi. Aspan men jer, tutas álem tirshiligindegi mıftik ańyzdardyń jıyntyǵyn óz qurylymyna syıǵyzǵan adamzat tarıhyndaǵy ǵajaıyp astronomııalyq biregeı baspanasy, urpaǵyn baqytty etip ósiretin, ata dástúrimen jan-jaqty bilimdi etip jetildiretin qut uıasy, bilim beretin, ómir úıretetin kıeli jurty deýge bolady.
Kıiz úıdiń eń basty sımvoly – onyń konýs jáne sheńber pishindi jasalýy. Odan da keremeti shyǵystyq sáýlet mádenıet ónerimen jasalǵan, bógenaıy bólek ózine tán, qaıtalanbas dara stıl óneri bolyp tabylady.
Qazaq – kıiz úıdiń sheńberin tirshiliktiń kózi, dúnıeniń kindigi, ómirdiń núktesi dep qaraıdy. Sol núktege tirshilikti ákelip ornalastyrsa, onyń aınalasyndaǵy, birdeı qashyqtyqtaǵy ár alýan núkteni janaı ótetin sáýle syzyqtary, ózi bastalǵan núktesinen tuıyqtalyp kelip, dúnıeniń kindiginde turǵan tirshilikti úıirile aınalyp, sáýle sheńber qalyptastyryp turady. Sodan baryp bir núktesi ekinshi núktesinen aspaıtyn, ne kemimeıtin dóńgelek sheńber qalyptastyrady. Odan ary qaraı ol sheńberdi shyr aınalyp turǵan, úlken álem qorshaǵan sý jańa bir kishi álem jasap shyǵady. Mine, qazaq kıiz úıi osyndaı ǵajaıyp oı aǵynynan týǵan, fılosofııalyq, logıkalyq tujyrymdardyń jáne dúnıetanymdyq ǵylymı júıeniń negizgi prıntsıpterin basshylyqqa ala otyryp matematıkalyq, geometrııalyq, metefızıkalyq esepteý ádisimen jasaǵan, adamzat tarıhyndaǵy eń ozyq baspana qataryna jatady.
Kıiz úıdiń kúmbez tárizdes shańyraǵynan bastap, qasıetti tabaldyryǵyna deıingi, ár alýan qurylymdyq bólshekteri, úı jabdyqtary túp-túgel qazaqtyń salt pen dástúrine negizdelip jasalǵan. Bári bebeý tilmen saırap sóılep túr. Tilsiz, oısyz, dástúrsiz bólshek joq. Qoshqar múıiz oıý salynǵan, tórge tóselgen syrmaǵy men tekemeti, kilemine túsken altyn ıirimdi órnekter, zer sandyqtarǵa oıyp basqan oıýlar, ydys-aıaqqa jarasqan naqyshtardyń bári kózge uryp, kóńilge syr toǵytady. Bári dóńgelengen dúnıeniń syryn shertedi.
Qazaq kıiz úıiniń joǵary qabaty men tómengi qabaty arasy – ishki dúnıe men syrty dúnıeniń shekarasy ispettes. Shańyraq arqyly úı ıeleri kók aspanǵa baǵyp, kúnmen, aımen, juldyzben syrlasady. Munyń dáleli – qazaqtyń jańa túsken jas kelini kúnniń kózi alǵash kóringen sátte, qolyna baqan alyp, úı túndigin óz qolymen túredi. Bul – syrttyń jaryǵyn úıge túsirgen kelinniń, kóńil jaryǵy da úıge kún sáýlesimen birge tússin degen jaqsy yrymy.
Qazaq kıiz úıdiń keregesi sheńber, shańyraǵy men ýyq ustap turǵan joǵary bólegi kúmbez bolyp kelýi kók aspan men jerdiń arasyn baılanystyryp túrǵan ǵajap qosylystyń sımvoly deýge bolady.
Onyń tabıǵat pen jaratylys dúnıesine jarasymdylyǵy óte ǵylymı turǵydan naqty zerttelip jasalǵan. Qaı baǵyttan daýyl turyp, boran soǵyp, jel úrlese de dóp-dóńgelek kıiz úıdi aınalyp óte beredi. Kıiz úıge kúsh túsire almaıdy. Jaýǵan jaýyn men qar da joǵarydan tómen syrǵyp qulaı beredi. Al jer silkinsede qaı baǵytqa shaıqasa da kıiz úı eshqandaı tepe teńdiginen aıyrylyp qalmaıdy.
Al kıiz úıdiń aýasy táýlik boıy tábıǵı túrde aýysyp, ishki aýa men syrtqy aýa úzilmeı jalǵasyp turady. Jaryq sáýle shańyraq pen esikten kirip, úıdi jarqyratyp turady. Úıdiń tynysy keń bolady. Bul adamdardyń minezine erekshe áser jasap, kóńil kúıin keremet ustaýǵa úlken ról atqarady. Densaýlyǵynyń myqty bolýyna mol septigin tıgizedi.
Qazaq kıiz úıi – tutas jaratylys dúnıesiniń qasıetterin óz boıyna sińirgen tıptik kúmbezdi qurylym bolyp tabylady. Qıyq shar pishindi tóbesine ornalastyrǵan shańyraq – úıdiń joǵary qabatyndaǵy búkil salmaqty ustap turady. Shańyraq – úıdiń eńsesin kóterip ustap turatyn dóńesti kúmbez. Shańyraqtyń dóńgelek sheńberi «Tuǵyn» dep atalady. Tuǵyn mehanıka turǵysynan qaraǵanda, sheńber pishinine jatady. Oǵan qysym kúsh túskende, kúldireýish arqyly ol qysym kúshti tuǵynǵa shanshylǵan ýyqtarǵa qarama-qarsy jaqqa bólip taratyp túrady. Shańyraqqa salynatyn kúldireýishtiń sany, úıdiń úlken-kishiligine qaraı belgilenetini, qysym kúsh pen salmaqqa qaraı esepteletini sodan. Jalpy alǵanda kıiz úı ýnıversaldy ǵylymı jolmen esep arqyly jasalǵan ǵalamdyq, ǵaryshtyq model deýge bolady.
Endi kıiz úıdiń ishki bólimdik paıdalaný dástúrlerin aıta keteıin.
TÓR JAQ
Kıiz úıdiń tóri – esikke qarama-qarsy jaq. Oǵan eń syıly, eń úlken, eń qurmetti qonaqtardy otyrǵyzady. Ekiniń birin tórge shyǵara bermeıdi. Tórde kıe bar, qut bar. Oǵan nıeti jaman adam otyrsa, úıden yrys aınyp, baq qashady dep yrym etken.
Baǵzy zamandarda kıiz úıdiń tórine aq pen qara túske boıalǵan syrmaq ne tekemetter salyp qoıatyn bolǵan. Munda eki túrli maǵyna bolǵan. Biri – tórge otyrǵan adam aq-qaranyń ara jigin ajyrata alatyn dana adam otyrsyn dese, ekinshisi – eger jaqsy adam otyrsa, aq nıetinen jasaǵan batasy darysyn, al jaman qara nıetti adam baıqaýsyzda otyryp qalsa, jamandyǵyn qara syrmaq kóteredi degen yrymy bolatyn.
Qazaqtyń han, bı-sultan, qazylary bılik aıtqanda tórde otyryp aıtatyn bolǵan. Bul derek VII ǵasyrdaǵy «Orhon-Enıseı» jazbalaryndaǵy «Tór taǵylymy» sózdiginde baıandalady.
Úıdiń tóri – qonaq kútý, dastarhan jaıý, qonaqtarǵa tósek salý, júk jınaý maqsatynda paıdalanylady. Qazaq ǵurpynda kelinder men kúıeý bala tórge shyqpaıdy. Olaı etse, ádepsizdik sanalady. Úıdiń úlkenderin syılamaǵan bolyp eseptelinedi. Qazaq úıine kelgen qonaǵyna «Tórletińiz», «Tórge shyǵyńyz» dep iltıpat bildiredi. Olaı aıtpasa, kelgen qonaq renjip qalady. Al uzatylyp ketip, tórkindep kelgen qyzyn tórge otyrǵyzady. Qyzdy esik jaqqa otyrǵyzsa, kedeılik basady dep yrym etedi. Qazaqta «Qyz – tór ıesi, ul – úı ıesi», «Tórden ketken, esikten de ketedi» degen támsil bar. Keıde qyzyna quda túsken qudalaryn unatpaǵanda, «Tórime shyǵarmaımyn», «Tórime otyrýǵa jaramaıdy», «Jamanǵa tórimdi taptatpaımyn» dep jatady. Mine, osy uǵymdardan qazaqtyń tóriniń qansha qasıetti ekenin túsinýge bolady.
OŃ JAQ
Kıiz úıdiń esiginen kirgendegi sol jaǵy, tórden esikke qarap otyrǵandaǵy, oń jaǵy – «Úıdiń oń jaǵy» dep atalady. Oń jaq bosaǵa erlerdiń sımvoly sanalady. Qazaq dástúrinde úıdiń oń jaǵyna ul balalar, kelgen qonaqtyń ishindegi jas jigitter otyrady. Oń jaq bosaǵaǵa er-turman, at ábzelderi, búrkit, kıim-keshek t.b. basqa nárseler qoıylady.
Jańa túsken kelindi tabaldyryqtan oń aıaqpen attatyp, oń jaq bosaǵada qarsy alady. Oń jaqqa tósek salyp, oń jaqqa túsiredi. Qazaqta «Oń jaǵyn qyzartyp kelin túsirdi» degen sóz tirkesi bar.
Qaıtys bolǵan adamdy da oń jaqqa túnetip, oń jaqtan arýlap bahıǵa attandyrady. Syrttan kelgen adam úıdiń oń jaǵynan keledi, tabaldyryqtan oń aıaqpen attap kiredi, oń aıaqpen attap shyǵady. Qonaqqa oń qolyn berip amandasady. Qazaqta ońǵa qatysty bes myńnan asa jol-joralǵy bar. Qazaq uǵymynda kıiz úıdiń oń jaq bosaǵasy, adam balasynyń bir álemnen ekinshi álemge ótetin kópir syndy ról atqarady. Sondyqtan istiń ilgerleýi men keri ketýi, ol istiń ońnan bastalǵan-bastalmaǵanyna baılanysty dep yrym etedi. «Ońnan bastalypty», «Isi ońǵaly tur eken», «Oń bolypty» degen turaqty sóz tirkesteri osyny dáleldeıdi.
SOL JAQ
Esikten kirgendegi oń jaq, tórden esikke qarap otyrǵandaǵy sol jaq úıdiń – «Sol jaǵy» dep atalady. Qazaq ǵurpynda kıiz úıdiń oń jaǵy erlerdiń , sol jaǵy áıelderdiń inshisi dep qaraıdy. Sol ǵuryptyń negizinde dastarhan mázirine qatysty ydys-aıaq, qazan-baqyr, astaý-tabaq, tegene-sý qadyralary, saba-torsyq syndy zattar úıdiń sol jaq bosaǵanynan órleı qoıylady. Asadal, kebeje de sol jaqqa ornalastyrylady. Sondyqtan úıdiń sol jaq buryshyn «óreshe» nemese «yrys qut» dep ataıdy.
Baǵzy zamandaǵy ata dástúrinde er adamdar qazan-oshaq jaqqa aralaspaıdy. Olaı etse, úıden baq taıyp, qut úrkedi, er adam ósekshil bolyp ketedi. Er – júz saqtaıdy, áıel – úı saqtaıdy. Olardyń orny aýyssa, úıde bereke bolmaıdy dep yrym etken. Qazaq tilindegi «Qazan basshy erkek», «Qatyn basshy erkek» degen sóz osydan qalǵan. Qazan ıesi – qatyn, otyn ıesi – erkek. Qazan maıly bolmaı kóńil jaıly bolmaıdy. Otyn túzý janbaı tútin túzý ushpaıdy degen maqaldyń máıeginde ómirdiń mándi máseleleri jatyr.
OT ORNY
Qazaq kıiz úıiniń haq ortasyna ot orny, oshaq orny ornalastyrylady. Bul osy úıdiń tutas tirshilik tynysynyń sımvoly bolyp esepteledi. qasıetti oryn dep esepteledi. Sol úıdiń berekesin, birligin, turmys-tirshiligin, baılyq-baqytyn oshaǵyna, janǵan ottan shyqqan tútinine qarap baǵalaıdy. «Tútini túzý ushqan januıa», «Oshaǵy maıly otbasy», «Oty mazdap janyp tur», «Oshaǵynan oty sónbegen jurt» degen sóz tirkesteri sol otbasynyń tirshiliginiń durys, berekesiniń jaqsy, ál-qýatynyń joǵary, materıaldyq hal-aqýalynyń turaqty ekenin bildiredi.
Úıdiń erkegin – otaǵasy, áıelin – otanasy dep ataýy osyǵan baılanysty aıtylǵan.
Keıbir berekesi ketken, quty qashqan, hal-aqýaly nashar otbasynyń beınesin «Tútini byqsyǵan otbasy», «Shalasy janbaǵan» dep oshaqtaǵy otyna qarap baǵalaıdy. Ot pen sý – tirshilik kózi, turmys nyshany. Ot ornyn baspaıdy, ot jaqqan jerge túkirmeıdi, dalaǵa janyp túrǵan shalany óshirmeı shyǵarmaıdy. Sondyqtan qazaq janǵan otyna sý quıyp óshirmegen. Ottyń óshýin qalamaǵan. Ásirese ot ornyndaǵy sýyp qalǵan kúlin de balalarǵa shashtyrmaǵan. Ony jaman yrymǵa baǵalaǵan.
EKINShI BÓLIM
KIIZ ÚIDIŃ SÚIEGI
Kıiz úıdiń negizgi ishki qańqasyn quraıtyn shańyraq, ýyq, kerege, esikterin (syqyrlaýyq) «úıdiń súıegi» dep ataıdy. Endi sol qurylymdarǵa jeke-jeke toqtalaıyn.
1. ShAŃYRAQ
Shańyraq – kıiz úıdiń tutas qańqasyn tutastyryp ustap turatyn, eń bıik tóbesine ornalastyrylǵan kúldireýishti kúmbez tárizdi sheńberdi qazaq tilinde «Shańyraq» dep ataıdy. Shańyraq jasaıtyn sheberlerdi «Shańyraqshy» dep ataıdy.
Shańyraqtyń úlken-kishiligi úıdiń úlken-kishiligine qaraı jasalady. Shańyraq sheńberinde ýyqtyq qalamyn kirgizip ustap turatyn tórt buryshty jaǵalaı tesilgen tesikter bolady. Ony «Ýyq kóz» nemese «Shańyraq kóz» dep ataıdy. Ádette tórt qanat úılerdiń shańyraq kózderi elý ne alpys kózdi bolyp keledi. Segiz qanat úılerdiń shańyraq kózderi júz, júz jıyrma kóz bolyp tesiledi.
Al úıdiń kólemi, dıametri úlkeıgen saıyn, onyń shańyraǵy da qosa úlkeıip otyrady. Negizinen alǵanda shańyraq kózderiniń sany ýyq pen kerege basynyń sanyna baılanysty bolady. Qalypty úılerdiń shańyraǵy 1.80 sm den 2.20 sm-ge deıin bolsa, otyz qanatty aq saraıdyń shańyraǵy 8-9 metrge deıin ulǵaıa beredi.
Shańyraqtyń tóbesin kúmbez beınesine keltirip , onyń ústine japqan túndikti kóterip turatyn , doǵa tárizdi ılgen úsh- úshten aıqastyryp ornatqan doǵa aǵashty «Kúldireýish» dep ataıdy. Keı ólkelerde kúldireýishti – «Jeldik» nemese «Shabaq» deıdi. Kıiz úıge kúldireýish arqyly jaryq túsedi. Ortaǵa jaqqan ottyń tútini de sol kúldireýishten syrtqa shyǵady. Kúldireýish 45 gradýs shamasynda doǵa bolyp ılip turǵandyqtan, onyń ústine japqan túndikten jańbyr men qar ońaı syrǵyp túsip ketedi. Soqqan boran men jel de tez aınalyp ótedi. Qaýipsizdigi óte kemel jasalǵan.
Qazaq shańyraǵy jasalý ereksheligine qaraı «Shabaq shańyraq», «Tabaq shańyraq" bolyp ekige bólinedi. Ortasyn tegis aǵashtan oıýlap, kúldireýishtiń ár jerine kóldeleń shabaq salyp, ár túrli naqyshpen jasaǵan jaıpaqtaý shańyraqty «Tabaq shańyraq» dese, ortasyn tabaqsyz kúldireýishten ǵana jasaǵan túrin «Shabaq shańyraq» deıdi.
Shańyraqtyń kúldireýishi de shańyraq úlkeıgen saıyn sany arta túsedi. Kishi shańyraqtyń kúldireýishi eki-ekiden tórteý bolsa, orta úılerdiń shańyraǵynyń kúldireýishi úsh-úshten altaý bolady. Al odan da úlken úılerdiń shańyraǵynyń kúldireýishi alty-altydan on ekige deıin arta beredi. Óıtkeni búkil úıdiń qurylymdyq salmaǵy shańyraqtyń kúldireýishine súıenip turady. Jalpy alǵanda shańyraq úıdiń óz salmaǵynan basqa syrtqy jel men boran, jaýyn-shashynnyń da qysym kúshin kóteredi. Sondyqtan shańyraq – kıiz úıdiń júk kótergen qara nary deýge bolady.
Kúldireýishti qosyp ustap turatyn aǵashty «Qaǵasha» nemese «Baqalyq» dep ataıdy. Qazaqtyń shańyraq jasaıtyn qas sheberleri shańyraqty boıaý, oıýlaý, órnekteý, kómisteý, altyndaý, súıekteý tásilderimen kóz tartatyn etip, barynsha kórkem jasaıdy. Basty beriktigine nazar aýdarady. Shańyraqtyń eki jaǵyna terme, órme baý taǵady. Ony «Jelbaý» dep ataıdy. Ol úı tikkende, shańyraqty joǵary baqanmen kótergende, sol jelbaýdan ustap turyp kóteredi. Ol shańyraqtyń tepe teńdigin saqtaıdy. Odan syrt qatty borandy kúnderi sol jelbaýǵa aýyr zattardy baılap qoıady. Sol kezde uıytqı soqqan boran úıdi jyǵa almaıdy.
Qazaq dástúrli uǵymynda kıiz úıdiń eń qasıetti, eń kıeli zaty – shańyraq bolyp sanalady. Úı, otbasy degen uǵymdardyń ornyna «Shańyraq» deıdi. Úlken úıdi «Qara shańyraq» deı salady. Kóshkende eń kúshti, eń mańdaı aldy atan túıege shańyraqty aıyrym artyp kóshedi. Kóshtiń aldynda alyp júredi. Artqy túıege, ne aryq túıege artpaıdy. Baryp qonǵan, erýlegen jerde shańyraqty basqa júkterden buryn túsiredi, taza bıik jerge qoıady. Oıpat, shuńqyr jerge qoımaıdy. Olaı etse, shańyraqtan qut qashady dep yrymdaıdy. Shańyraqty shalqasynan shalqaıtyp tastamaıdy. Erýlep kóship ketetin jerge qoıǵanda da, shańyraqty týyrlyq, túndikpen jaýyp bıik jerge, ıt sarymaıtyndaı etip qoıady.
Qazaq yrymynda shańyraqtan attamaıdy, shańyraqqa túkirmeıdi, shańyraqty boqtamaıdy, shańyraqqa tas laqtyrmaıdy, shańyraqty qarǵamaıdy, shańyraqty lastamaıdy, taza kútip ustaıdy. Shańyraqtyń kıesi atady dep qorqady. Kópsip-kóbip sóılegen álde bireýlerge «Shańyraqqa qara», «Shańyraqqa baq» dep eskertý jasaıdy.
Al shańyraq tozsa, istetýge kelmeı qalsa, onda oǵan aq tamyzyp órtep jiberedi de, kúlin bıik ósken báıterektiń túbine, taza jerge kómedi. Sóıtse báıterek qaýlap ósip turady dep yrymdaıdy.
Qazaq tilindegi qara shańyraq sózi - óz kezinde atadan balaǵa qalǵan úlken úı degen zattyq uǵymdy ǵana bildirse, keıin kele ult mádenıetiniń, dúnıe tanymdyq álemettik keń maǵynaly uǵymyna ulasty. Álemdik tanymal uly uǵymǵa aınaldy. «Mádenıettiń qara shańyraǵy», «Óner qara shańyraǵy», «Kıeli shańyraq», «Qasıetti shańyraq», «Qazaq memleketiniń qara shańyraǵy», «Álem elderiniń ortaq qara shańyraǵy» t.b. tárizdi tym tereń, maǵynasy salqar rýhanı uǵymdardy bildiretin boldy.
2. ESIK ( Syqyrlaýyq)
Kıiz úıdiń esigi eki túrli materıaldan jasalady. Biri – jarylyp ashylatyn aǵash esik. Ony «syqyrlaýyq» dep ataıdy. Ekinshisi – kıizden jasalatyn, túrilip ashylatyn kıiz esik. Ony «kıiz esik» dep ataıdy. Bul esikter úıdiń jylýy men beriktigin saqtaıdy.
Qazaq kıiz úıdiń esigin úı jasatqan adamǵa jasatpaıdy. Basqa esik jasaıtyn sheber esikshige jasatady. Úıtkeni qazaq jol-joralǵylarynda úıdiń esigi erekshe kıeli sanalady. Odan jaqsylyq ta, jamandyq ta, ómin de, ólim de kiredi dep esepteıdi. Sondyqtan baǵzy zamandarda arnaıy esik jasaıtyn qas sheberler bolǵan. Olar aǵash esikti butaqsyz qatty aq qaıyń, qyzyl qaraǵaı tárizdi óte berik , sapaly aǵashtardan shaýyp, qashap jasaıdy. Aǵashtyń butaǵy bar jerden jasasa, qysym túskende dál sol jerden synady. Qatty boran soqqanda qırap qalady. Esik úıdiń mańdaı jaǵyndaǵy barlyq salmaqty kóterip ústap turady. Baq shaqyratyn, jaryq kirgizetin asyl múlik sanalady. Esik jasaýshylardy «Esikshi» dep ataıdy. Esik arzan baǵada bolmaıdy. Oǵan túıe, jylqy, sıyr, jamby, taıtuıaq berip, arnaıy tapsyryspen jasatatyn bolǵan. Al úı jasaǵan adamǵa esik jasatpaýy – bir adamnyń qolynan jasalǵan esik eki dúnıege ýákildik etpeıdi dep uıǵarady. Esik jasaıtyn esikshiler de jaı adamdardan bolmaıdy. Olar kóp nársenden habary bar. Qazaqtyń jol joralǵylaryn jaqsy biletin, qoly berekeli, nıeti dúrys, el ishinde bet pen bedeli bar adamdar. Solardyń qolynan jasalǵan esikterden baq pen dáýlet úıge tasyp kirip turady dep yrymdaǵan.
Esik bir mańdaıshadan, eki bosaǵadan, bir tabaldyryqtan, eki jarma esikten quralady. Ata qazaq taǵylymynda mańdaıshany tartpaıdy, bosaǵany kermeıdi, tabaldyryqty baspaıdy, esikti serpip ashpaıdy, toqpaqtap urmaıdy, aıaqpen teppeıdi. Bosaǵaǵa súıenip turmaıdy, beıýaqytta esikti aıqara ashyp qoımaıdy. Úı ıeleri de, kelgen qonaqtar da tabaldyryqtan oń aıaǵymen atap kiredi. Olaı etpese shańyraqtan qut, bastan baq taıady dep yrymdaıdy.
Esik jasaýshylardyń esikke qatysty ólshem birlikteri bolady. Esiktiń bıiktigi úı keregesiniń bıiktigimen birdeı bolady. Shamamen 175 sm, eni 120sm, eki bosaǵasy men tabaldyryǵy, mańdaıshasy 7-8 sm mólsherinde bolady. Keıde úıdiń úlken kishiligine qaraı ózgerip otyrady.
Kıiz úıdiń esiginiń mańdaıshasy men qos bosaǵasyna ádemi áshekeıli oıý- órnekter salynady. Bardam baı adamdar oıý- órnekpen aralastyryp, múıiz, súıekten, altyn, kúmisten aralastyryp odan ary áshekeılep jasatatyn bolǵan.
Qazaqta «Bosaǵa maılaý» degen jaqsy dástúr bar. «Shańyraǵyń bıik, irgeń keń, terezeń teń, tabaldyryǵyń taza, tóriń qutty, bosaǵań berik bolsyn» degen aq bata da bar.
Toqeterin aıtqanda, esik – qut qaqpasy, kıe esigi sanalady, óte joǵary baǵalanady.
3. KEREGE
Kerege – kıiz úı súıeginiń qabyrǵa jáne irge bólegin qalyptastyratyn qurylymyna jatady. Ol óz ústine jabylǵan túndik, týyrdyq, úzik, shańyraq, ýyqtardyń salmaǵyn kóterip turady. Syrttan soqqan jel men boranyń qysym kúshin, sheńber pishini arqyly ústine jalǵanǵan kúmbez pishindi ýyq jaqtaǵy qurylymyna qaraı ótkizip, jel baǵytyn joǵary qaraı yǵystyrady. Osy kezde keregege túsken qysym kúshi tabıǵı azaıady. Keregege urǵan jel azaıyp, ústingi jel kúsheıedi de, keregeni jerge qaraı nyqtap qadaı túsedi. Úıdiń salmaǵy aýyrlaǵan saıyn, ornyqtylyǵy da artady. Borannyń úıge tóndiretin qaýpi men qaterin seıiltedi. Jer silkinisiniń kez kelgen baǵytyna úılesimdi etip jasalǵandyqtan, qatty, jyldam, kúshti baǵytty asaý qozǵalystar qaı baǵytqa shaıqasa da, qaı jaqqa terbese de, ol tepe-teńdigin saqtap, pishinin ózgertpeı tura beredi. Onyń dóńgelengen sheńber pishini tórtkúl dúnıeniń bar baǵytyna baǵyp, tabıǵı úılesim taýyp, syrttan tóngen qaýip pen qaterden saqtaıdy. Osyndaı ǵylymı esepteýlerdi arqaý etip, ishki birligin tórt burysh kózben kóriktep kóktep, jıyp-jaıýǵa yńǵaıly etip, boz taldan, jińishke qaıyńnan ásemdep jasalǵan, kıiz úıdiń qabyrǵasy men irgesin qalyptastyratyn aǵash súıekti qurlymyn qazaq «Kerege» dep ataǵan.
Qazaq «Keregeń keń, pıǵylyń oǵan teń bolsyn» degendi tekten-tekke aıtpaǵanyn osydan túsinýge bolady.
Qazaq kıiz úıiniń keregesi kózderiniń kólemine qaraı «Tor kózdi kerege», «Jel kózdi kerege» dep ekige bólinedi. Kishkene kózdi, ıaǵnı 11-15 kókti, 75-90 basty aralyq qaldyrmaı jıi kóktelgen keregeni «Tor kózdi kerege» dep ataıdy. Tor kózdi keregeni jınaý aýyrlaý bolady. Biraq jel men boranǵa shydamdy keledi. Tor kózdi keregeniń ýyq baılaıtyn basy jıyrma basty bolady.
Al arasynan bir kózdi attap ótip, azat qaltyryp, 11-12 kókti, 95-120 basty kóktep jasaǵan keregeni «Jel kózdi kerege» deıdi. Jel kózdi kerege tez jınalady. Jel kózdi keregeniń ýyq baılaıtyn basy on jeti basty bolady.
Kerege jasaıtyn keregeshiler jas tal men qaıyńnyń qabyǵyn arshyp, kóleńkede keptirgennen keıin qozǵa kómip jumsartady. Sonan soń tezge salyp túzetip, jonady. Daıyn bolǵan kerege aǵashtaryn qaıtadan tezge salyp músindeıdi. Budan soń olardy bir-birimen qosyp, túıeniń, ógizdiń moıyn terisinen daıyndalǵan taspamen kókteıdi, josamen boıaıdy. Aýqatty adamdar keregeni ár tústi boıaýmen boıap, basyn ishki jaǵynan súıekpen, kúmispen áshekeıletetin bolǵan. Jııýly keregeniń bıiktigi 2 m-deı, eni 75 sm-deı bolady. Al jazǵan ýaqytta bıiktigi sál tómendep, eni 2-2,5 m-ge deıin sozylady. Keregeni ózara tańǵyshpen baılap jıyp qoıady. Kerege sanyna qaraı kıiz úı 4, 6, 8, 12 qanat etip turǵyzylady. Han ordasynyń kerege sany 30-ǵa deıin jetken.
Qazaq keregeniń ár tal aǵashyn «Jeli» dep ataıdy. Jeliniń eń uzynyn «Ersi», ortasha uzyndar «Balshyq», eń qysqasyn «Saǵanaq» deıdi. Keregeniń kóktelip jasalyp bolǵan túrin «Qanat» dep ataıdy. Úı úlkeıgen saıyn qanat sany da artyp otyrady.
Qazaq keregeniń basyna jaman zattardy ilmeıdi. «Úı ishi ala bolsa, kerege basy pále bolady» dep yrym etedi. «Kerege úı saqtaıdy, kemeńger el saqtaıdy» keregeni aıalap kútip ustaıdy.
4. ÝYQ
Kıiz úıdiń shańyraǵy men keregesin biriktirip ustap turatyn, uzyn ın aǵashyn qazaq «Ýyq» dep ataıdy. Ýyq úıdiń tóbe bóligin kúmbez beınesine keltirip, shańyraǵyn bıik kóterip, ishi-syrtyna symbat berip turady. Shańyraqqa túsken salmaqty keregege qaraı ótkermelep, úıdiń aýqymy men salamaǵyn teńdep turady. Soǵan baılanysty ýyq sany keregeniń jel kózdi jáne tór kózdi jasalýyna qaraı kerege basynyń sanyna tepe-teń bolady. Biri artyq, biri kem bolmaıdy. Budan syrt kerege basyna baılanbaıtyn, esik mańdaıshasyna jeti ne alty ýyq baılanady. Bul alty ýyq alty alashty bildirse, jeti ýyq jeti jurt, jeti atanyń sımvoly deýge bolady.
Qazaq kıiz úıiniń ýyq sany men qanat sanynyń, esebin durys eseptep shyǵarý úshin kerege basyna baılanǵan ýyq sanyna, mańdaıshaǵa baılanǵan ýyq sanyn qosyp eseptegende úıdiń qansha bas úıden quralǵanyn durys aıtýǵa bolady. Al qanat sany tipten ońaı, úıde qansha kerege bolsa, ol úı sonsha qanaty úı deýge bolady.
Demek, ádettegi alty qanatty úıdiń ýyǵynyń uzyndyǵy 12-13 qarys bolsa, qanat sany kóbeıgen saıyn ýyqtyń uzyndyǵy úı kólemine qaraı 15-16 qarysqa, tipti odan da uzaryp, qarys sany artyp otyrady. Sebebi úı irgesi keńeıgen saıyn ýyǵy uzara beredi. Eger irshesi keń, ýyǵy qysqa bolsa, úı tóbesi jalpıyp jatyp qalady. Úı sáýletti kórinbeıdi.
Ýyqty uzyn jasaýdaǵy maqsat – úı tóbesi bıik ári kórkem konýs pishindi bolyp ádemi kórinedi. Jel men borannyń kedergi kúshin tez aınaldyryp ótkizýge yńǵaıly bolady. Ýyqtyń ıin kelgen jerin, 145-150 doǵal buryshyn – «Ýyq alaqany» nemese «Ýyq qarny» dep ataıdy.
Qazaq ýyqtyń uzyn boıyn tórtke bólip qarastyrady. Ýyqtyń ılgen kerege basyna baılaıtyn jalpaq búkirleý jerin, ýyq baý taǵatyn, tesik tusyn «Ýyqtyń alaqany» dese, ýyqtyń alaqanyna jalǵasyp ılgen kúdis jerin «Iini» ne «Qary», «Ýyq qary» deıdi, ýyqtyń ıininen shańyraqqa deıingi túzý arasyn «Ýyq qarymy» nemese «Ýyq saby» dese, ýyqtyń shańyraq tesigine kirip turatyn tórt qyrlap jasalǵan úshin «Ýyq qalamy» dep ataıdy.
Ýyq tap-taza qazaqy ólshem-mólsher sandyq eseptermen jasalǵan, kıiz úıdiń qurylym bólshegi bolyp tabylady.
Ýyqtyń pishini ǵajap qubylysqa saı jasalǵan, salmaq ótkizgish deýge bolady. Ýyqtyń ıininen bastap, tórt qyrly qalamyna qaraı aqyryn-aqyryn jińishkere beredi. Onyń da názik esebi bar: birinshiden, ýyqtyń jeńil ári ádemi bolýyna baılanysy bolsa, ekinshiden, shańyraq sheńberindegi ýyq kiretin uıashyqtyń keń bolyp ketpeýin kózdeıdi. Úshinshiden, shańyraq tuǵyny (Sheńber aǵash) jýan bolsa, kózge ersi kórinip, úı kórki men sáýlet sánin buzady. Tórtinshiden, ýyqtyń kerege basyna bekitilip baılanǵan arasy 2.5-3 santımetrden aspaýy shart. Al shańyraq uıashyǵyna ýyqtyń qalamy kirip ornyqqanda joǵarydaǵy salmaq tómen qaraı aǵylyp kelip, keregege túsedi. Joǵarydan aǵylatyn salmaq kedergisiz túsýi úshin jińishkeden jýanǵa qaraı syrǵý amalyn qoldanǵan. Eger, ýyqtyń basy men aıaǵy teń bolsa, onda joǵarydan quldaǵan salmaq birden keregege aýyrlyq ákeledi de , kerege tez synyp ketedi. Shańyraqtan kerege túsetin salmaqtyń mólsherin teńdep turý úshin ýyqty názik ólshem-mólsherlik esepteý ádisimen, óte ǵylymı túrde jasaǵan. Atam qazaqtyń «Bir ýyǵyń bolyp qadalaıyn» degen sózinde kól-kósir tárbıelik mán jatyr. Besinshiden, ýyqtyń alaqanynan qalamyna qaraı jińishkere jasalýy, shańyraq uıashyǵy men ýyq qalamynyń tórt qyrly bolyp jasalyýy úıdiń ornyqtylyǵyn artyra túsedi. Altynshydan, úıdiń tóbe bólegi kúmbez pishindi bolǵandyqtan, syrttan jaýǵan jaýyn-shashyn tómenge qaraı tez ári kedergisiz syrǵyp túsedi. Boran - shapqynǵa shydymdy bolady. Qazaq kıiz úıiniń ýyǵy osyndaı ǵajaıyp esepteý tásilderimen jasalǵan.
Qazaq ýyqtyń alaqanynyń ishki betine «Yrý» syzyǵy men uzyn bederinen basqa, oıý-órnek salmaıdy. Ol jerge oıý-órnek salsa, joǵarydan tómenge túsetin salmaq kúshi tosqaýylǵa ushyraıdy dep uıǵarady. Ýyqty josamen, ne qyzyl kúreń boıaýmen boıap qoıady. Ýyqtyń basynan tesik tesip, ár ýyqqa jeke-jeke baý taǵady. Ony «Ýyq baý» dep ataıdy. Ýyq baýdyń uzyndyǵy 1.20-1.50 santımetr shamasynda bolady. Kóp ýyqtardy biriktirip jınaǵan kezde, ýyqtardyń basyn qosyp, sol ýyq baýmen baılap, túıege artady. Sonda bet-betine ketip shashylyp qalmaıdy. Qazaqta «Baýsyz ýyq – baılaýsyz kólik» degen támsil bar. Bul sózdiń túbinde nar túıedeı obrazdy shúńet oı shógip jatyr. Taǵylymy mol, tálimi kól tárbıe jatyr.
Bolat BOPAIULY