QAZAQ DASTARHANYNYŃ KIESI

15 qarasha 2024 312 0
Оqý rejımi

Qazaq dastarhany

Atam qazaq dastarhandy erekshe qadirlep, oǵan qasıetti oryn retinde qarap, árqashan keń ári mol bolýyn qalaǵan. «Dastarhanyń keń bolsyn, pıǵylyń oǵan teń bolsyn» degen batasy — qazaqtyń qonaqjaı dastarhanynyń beınesi. «Dastarqanda dán tursa, úıde mán turady, tirlik baıandy bolady» dep qazaq analary dastarqannan dán úzilmeýin tilep, kelgen qonaqqa molynan dastarqan jaıady. Mundaı meıirimdilikpen jaıylǵan dastarqan tek qonaqtyń kóńilin kóterip qana qoımaı, úıge qut-bereke ákeledi.

Dastarhan mázirin ázirleý dástúri

Qazaqtyń qonaqjaı dastarhanynyń sáni men máni erekshe. Kelgen qonaqtyń aldyna baýyrsaq, nan, qurt, irimshik, sary maı, qaımaq, qatyq, qant, táttiler jáne túrli jemis-jıdekpen bezendirilgen dastarqan jaıylady. Ár taǵamdy ádemi etip tizip, qonaqtyń kóńilin aýlaýǵa tyrysady. Shaı quıýda da qazaqtyń óz ereksheligi bar — qonaqtarǵa qoıý qaımaqty shaı usynylady. Qazaq áıelderi dastarhan basyna názik otyrsa da, qonaǵyn yqylaspen, úlken qurmetpen kútedi. Erekshe meıramdarda aqsarybas qoı soıyp, et asyp, dastarqandy mol et pen basqa da ulttyq taǵamdarmen toltyrady. Qazaqta mundaı as ishý dástúri «dastarqan dámi» dep atalady.

Berekeniń nyshany — aq dastarhan

Atanyń aq joly men ananyń aq dastarhany qazaq halqynyń beıbitshilik pen meıirimniń nyshany. Aq dastarhan — ómirdiń máni men berekesiniń belgisi. Qazaq halqynyń aıtýynsha, «dám — dáneker», ıaǵnı adamdar arasyndaǵy baılanys pen tatýlyq dám-tuz ústinde nyǵaıady. Qazaqtar keleli isti dastarqan basynda sheship, bir-birine degen senimdi nyǵaıtady. Al, dastarqannan attaǵan adamdy «dám atqyr» dep qarǵap, dastarhanǵa degen qurmetti umytpaýdy talap etedi.

Dastarhan dástúriniń mańyzy

Qazaq halqy «As adamnyń arqaýy» dep, nandy qasterlep, as pen tuzdy aıaqasty etpeýdi árdaıym eskertedi. Qazaqtar «As aınysa, bastan baq ketedi» dep, taǵamdy qurmetteý arqyly úıdiń berekesi men amandyǵyn saqtaıdy. «Nan – qan, qan – jan» dep assyz ómirdiń múmkin emes ekenin, dastarhansyz bereke bolmaıtynyn uǵynady. Sondyqtan, qazaq dastarhanynyń dámi – halyqtyń mádenıetiniń negizi, onyń baıyrǵy dástúrleriniń aıqyn belgisi.

Qonaqjaılylyqtyń qasıeti

Qazaq halqynyń qonaqjaılylyǵy — ejelden kele jatqan asyl qasıet. Qonaq kútýdi qurmetteý, olarǵa eń jaqsysyn usyný qazaqtyń qanyna sińgen dástúr. Úıge kelgen qonaq — yrys pen berekeniń, baq pen quttyń nyshany sanalady. Qazaq halqy «Qutty qonaq kelse, qoı egiz tabady» dep, qonaqtyń úıge jaqsylyq ákeletinine senedi. Qonaqqa dastarqandy mol jaıyp, eń dámdi taǵamdardy usyný arqyly qazaqtar ózderiniń keńpeıildigi men jomarttyǵyn kórsetedi. Qonaq kádege shaqyrylyp, oǵan aq peıilmen aq dastarhan jaıylady. Mundaı dastarqan basynda adamdar arasyndaǵy dostyq pen syılastyq nyǵaıyp, úı ıelerine de rýhanı qýanysh syılaıdy.

Dastarhandaǵy birlik

Qazaq dastarhany tek qana taǵamdy bólisý emes, ol birliktiń, yntymaqtyń sımvoly. Qazaq «dám-tuzymyz jarassyn» dep, dostyqty, birlikti bekitip, kez kelgen keleńsizdikti dastarqan basynda sheshýge tyrysqan. Osyndaı ortada aıtylǵan jyly sózder men berilgen batalar halyqty jaqyndastyryp, ózara túsinistik pen qoldaýdy nyǵaıta túsedi. Kóptegen másele dastarqan basynda, dám-tuz ústinde sheshilip, tatýlyqtyń negizi qalanady. Sondyqtan, qazaq úshin dastarqan — beıbitshiliktiń sımvoly, birlik pen baýyrmaldyqtyń negizi.

Astyń qasıeti men qudireti

Qazaq halqy as pen dámdi erekshe qasterlegen. «As – adamnyń arqaýy» dep, taǵamdy jaı ǵana fızıkalyq qajettilik dep qaramaı, rýhanı qundylyq retinde baǵalaǵan. Nandy dalaǵa tastamaý, taǵamdy baspaý sııaqty uǵymdar árbir qazaqtyń sanasyna sińgen. As dáminiń qadirin bilý, ony durys tutyný – qazaqtyń dástúrinde kıeli uǵym. As pen dámniń qudiretin túsingen qazaqtar ony qasıetti nárse dep bilip, ár taǵamǵa erekshe qurmet kórsetken. Asty qadirlegen adam – ózi de qurmetke laıyq bolady dep sengen.

Dastarhan máńgilik mura

Qazaq halqy dastarhandy urpaqtan-urpaqqa jetetin mura retinde qarastyrady. Ár dastarqan jaıylǵan saıyn, ata-babalar rýhy, olardyń danalyǵy men keńdigi jańǵyryp turady. Qazaq úshin dastarqan tek búgingi kúnniń ǵana emes, ótken dáýirlerdiń de kýási. Dastarhan basynda aıtylǵan áńgimeler men berilgen batalar keıingi urpaqqa ónege bolyp, olardy tárbıeleýdiń bir joly retinde qaralady. «Dastarqan jaıǵan úıge qut qonady» degen uǵym arqyly qazaqtar dastarqandy tek qana tamaqtaný orny emes, ómirdiń mańyzdy bóligi retinde qabyldaǵan. Osylaısha, qazaqtyń dástúrli dastarhany — ulttyq bolmysymyzdyń, mádenıetimizdiń aınasy. Dastarhannyń keńdigi men berekesi arqyly halqymyzdyń ómirge degen kózqarasy men ishki mádenıeti aıqyndalady. Ol qashan da dostyq pen birliktiń, yntymaq pen baýyrmaldyqtyń kórinisi bolyp qala bermek.

 Bolat BOPAIULY

 

Pіkіrler Kіrý