QAZAQ ANALARYNYŃ URShYQ IIRÝ DÁSTÚRI
Qazaq analarynyń urshyq ıirý dástúri — qazaq ultynyń mádenıeti men turmys-tirshiliginiń mańyzdy bóligi. Bul dástúr áıelderdiń kıim-keshek pen turmystyq zattardy daıyndaý úshin jún, qylshyq jáne maqta ıiretin óner túrin qamtıdy.
Urshyq — júnnen shúıkelep jip ıirýge arnalǵan eń basty jeńil qural. Ol “urshyq” dep atalady. Urshyqtyń birneshe negizgi bólikteri men erekshelikteri bar.
Urshyqtyń qurylysy
1. Urshyq basy:
Bul urshyqtyń tómengi jaǵy, salmaqty bólimi. Ol urshyqtyń aınalmaly qozǵalysyn qamtamasyz etedi.
2. Urshyq taıaǵy:
Bul urshyqtyń uzyn, jińishke bóligi. Onyń bir ushy jip oralatyn urshyq basyna baılanady.
3. Ilmek:
Keıbir urshyqtarda jiptiń urshyqqa jaqsy bekitilýi úshin ilmek bolady.
Urshyq ıirý dástúri
1. Materıaldar men quraldar
Urshyq:
Bul jip ıirýge arnalǵan arnaıy qural.
Jún:
Kóbinese qoı júninen daıyndalady.
Iirmek:
Urshyqqa baılanǵan jip, ıirilgen júnniń alǵashqy bóligi.
2. Barysy:
Jún daıyndaý:
Júndi jýyp, tazartyp, keptirip, taraý qajet. Sonda jún taralyp, túıinsiz, birkelki talshyqtarǵa aınaldyrylady.
Iirý:
Urshyqqa júndi baılap, aınaldyra otyryp, jipke aınaldyrady.
Jip alý:
Júndi urshyqtyń taıaǵyna baılap, urshyqty qolmen aınaldyrady. Urshyqtyń aınalýymen jún jipke aınalyp, urshyq taıaǵyna oralyp jınalady. Iirilgen jipti urshyqtan sheship, domalaq etedi nemese mata toqýǵa daıyndaıdy.
Urshyq yrym-tyıymdary
Qazaq halqynyń urshyq ıirý kezinde saqtaıtyn belgili bir yrym-tyıymdary bar:
1. Túnde urshyq ıirýge bolmaıdy:
Sebebi jyn-peri oıanyp ketedi degen senim bar.
2. Urshyqtyń jibin úzbeý:
Jip úzilse, úıdegi berekeniń ketýine baılanysty dep sengen.
3. Qyzdardyń urshyq ıirýi:
Qyzdar urshyq ıirgende, olardyń eńbekqorlyǵyn kórsetedi dep eseptelgen.
4. Tazalyq:
Jún daıyndaý jáne ıirý barysynda taza bolýy kerek, sebebi taza emes jerde jún ıirse, jamandyq keledi dep sengen.
5. Kelinderge arnap:
Jańa kelin urshyq ıirýdi úırenýi mindetti, bul onyń qolónerge beıimdiligin kórsetedi.
6. Tasqyn sý:
Tasqyn sý kele jatqanda, aq jaýlyqty analar sý aldyna otyra qalyp, urshyqty keri ıiredi ne tasqyn sý aldyna aq tamyzyp, ot alyp shyǵady. Solaı etse, tasqyn sý basqa arnaǵa túsip aǵady, ne keri qaıtyp tartylyp qalady dep yrymdaıdy.
Bul dástúrler men yrymdar qazaq mádenıetiniń baılyǵyn kórsetedi jáne urpaqtan-urpaqqa berilip keledi.
Urshyqtyń tarıhy men mádenıeti
Urshyq qazaq halqynyń saq, ǵun, úısin, alan dáýirler mádenıetinen bastaý alatyn ulttyq dúnıetanymǵa quralǵan áıelder quralyna jatady. Ol qazaq analarynyń kúndelikti turmysynyń ajyramas bóligi bolǵan jáne ol arqyly úıge qajetti kıim-keshek pen mata daıyndalǵan. Urshyqpen jip ıirý — sabyrlyq pen sheberlikti talap etetin jumys, sondyqtan ony sheber ıirgen áıelder joǵary baǵalanǵan. Qazirgi zamanda da urshyqpen jip ıirý keıbir aýyldyq jerlerde saqtalǵan jáne ulttyq qolóner retinde úlken qyzyǵýshylyq týdyryp otyr.
Urshyqty keri ıirýdiń máni
Urshyqty keri ıirýdiń qazaq halqyndaǵy yrymdyq máni erekshe. Bul áreket belgili bir jaǵdaılarda qoldanylǵan jáne oǵan qatysty senimder bar. Urshyqty keri ıirýdiń basty yrymdyq mánderi mynalar:
1. Tazartý jáne jamandyqty joıý:
Urshyqty keri ıirý jamandyq pen bále-jalany keri qaıtarý maqsatynda jasalǵan. Jaman kózden, jyn-periden nemese jaman Energııadan qutylý úshin urshyqty keri baǵytta aınaldyrǵan.
2. Tutqynnan bosatý:
Eger úıdiń bir múshesi qıyn jaǵdaıǵa tap bolsa nemese tutqyndalsa, ony bosatý úshin de urshyqty keri ıirgen. Bul áreket adamnyń bosatylýyn jáne qaýipsizdigin qamtamasyz etedi dep sengen.
3. Jaman tústen qutylý:
Jaman tús kórgen jaǵdaıda, sol tústi joıý úshin de urshyqty keri ıirgen. Bul tústiń jamandyq ákelýin toqtatý úshin jasalǵan.
4. Sátsizdikten arylý:
Bir jumys nemese is sátsizdikke ushyrasa, ony keri aınaldyryp, sáttilikke jetý úshin urshyqty keri ıirgen.
Urshyqty keri ıirýdiń osy jáne basqa da yrymdary qazaq mádenıetinde tereń oryn alǵan jáne olardy ustaný arqyly halyq ózderiniń senimderin jáne ómir saltyn qorǵaıdy dep eseptegen. Bul yrymdar halyqtyń qorshaǵan ortaǵa jáne rýhanı álemge degen kózqarasyn kórsetedi.
Bolat BOPAIULY