Qaıǵy kelse, qarsy tur!

Basyńyzǵa túsken qıyndyqtardyń da siz úshin úlken paıdasy bar ekenin bilesiz be?

Hazireti  Omar bylaı deıdi: «Birde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) quzyryna haýazın taıpasynan qolǵa túsken tutqyndar ákelindi. Tutqyndar arasynda emizýli bir áıel bar edi. Ol áıel balasyn joǵaltyp alǵan eken. Áıel omyraýyna tolǵan sútin tutqyndar arasyndaǵy emizýli balalarǵa berip jatady. Kenet áıel tutqyndar arasynan óz balasyn taýyp alǵanda, balasyn baýyryna qysyp, qushaqtap, aımalap, emize bastaıdy. Áıeldiń  balasyna degen mahabbatyn kórgen Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bizge: «Anaý áıel balasyn otqa tastaıdy dep oılaısyńdar ma?» - dep surady. Biz:  «Joq, ońaılyqpen balasyn otqa tastamaıdy», - dep jaýap bergenimizde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla Taǵala da quldaryna myna áıeldiń balasyna degen mahabbat pen meıiriminen de artyq meıirimdi ári jumsaq», - dep jaýap qatty.[1]

Allanyń óz quldaryna degen meıirimi men raqymy sheksiz.  Jáne ol meıirim men raqym tek bizderge berilgen jaqsylyqtar, ıgilikter, rızyqtar men násibimizben ǵana ólshenip qoımaıdy. Quldaryna jiberilgen synaqtar men qıyndyqtarda da Jaratýshymyzdyń bizderge degen sheksiz mahabbaty men meıirimi jatyr. Áıtpese: «Alla Taǵala bir qulyna jaqsylyq qalasa, kúnálarynyń jazasyn osy dúnıede beredi. Jamandyq qalasa, kúnálarynyń jazasyn qııametke qaldyrady»[2], - degen sózin Alla Elshisi (s.ǵ.s.) beker aıtpasa kerek.   Jáne Alla Taǵala Quranda: «Biz senderdi azdaǵan qaýip-qatermen, ashtyqpen jáne mal-múlikterińnen, (jaqyn) jandaryńnan, ónimderińnen aıyrý arqyly synaımyz. Sabyr etýshilerdi súıinshile, solar bir qaıǵy jetkende: «Aqıqatynda, biz Allanykimiz ári álbette, biz Oǵan qaıtýshymyz» deıdi. Mine, solarǵa olardyń Rabbysynan ıgilik pen meıirim bar. Ári olar – týra jolmen júrýshiler»[3], - degen.

Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Múminniń jaǵdaıy qandaı ǵajap! Shyn máninde onyń árbir jaı-kúıi ózi úshin qaıyrly bolmaq, bul – odan ózgege buıyrmaǵan baqyt. Ol qandaı da bir qýanyshqa bólense, birden shúkir etedi. Munysy ózi úshin qaıyrly bolady. Al basyna bir qıyndyq kelse, sabyrlylyq tanytady. Túbinde munysy da, ózi úshin qaıyrly bolady», - degen[4].

«Eger Alla Taǵala qaısybir qulyn súıetin bolsa, Ol oǵan synaq jiberedi.  Jáne kim oǵan (synaqqa) sabyr etse, Allanyń razylyǵyna keneledi, al kimde-kim shaǵymdanar bolsa, Allanyń qaharyna ushyraıdy»[5].  Ózge bir hadıste bylaı dep keledi: «Rasynda, saýaptyń ólshemi synaqtyń aýyrlyǵyna sáıkes bolady, jáne aqıqatynda, eger Alla qandaı da bir qaýymdy súıse, olarǵa synaq (qaıǵy, qıyndyq) jiberedi. Kim oǵan (synaqqa) sabyr etse, Allanyń razylyǵyna keneledi, al kimde-kim shaǵymdanar bolsa, Allanyń qaharyna ushyraıdy»[6].

Keıde, adam balasynyń óz qatelikterin túzeýine, oılanyp, táýbesine kelýi úshin, anaǵurlym sezinerlikteı, nátıjeli sharalar qoldanýǵa týra keledi. Alla Taǵala Qurannyń «Zýhrýf» súresiniń 48-aıatynda: «...Bálkim raıdan qaıtar dep azapqa ushyrattyq», - deıdi. Kóbinese, sol qıyndyqtar men aýyrtpalyqtar ómirdiń mánin túsiný, bardy baǵalap, shúkir etý úshin jiberiledi. Jandúnıeńizdi, ómirińizdi telegeı teńizdeı úlken ózgeriske alyp keletin de osy synaqtar. Osylaısha Alla  bizderge úlken jáne kishi synaqtar jibere otyryp túrli kúnálardan jáne onyń qaterli zardaptarynan saqtaıdy. Allanyń meıirimi de osy! Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtqandaı: «Alla kimge jaqsylyq qalasa, oǵan synaqtar (qıyndyqtar) jiberedi»[7].

Alla Taǵalanyń bilimi  sheksiz jáne barlyq nárseni qamtıdy. «Baqara» súresiniń  216-aıatynda: «...Bir jek kórgen nárselerińniń sender úshin qaıyrly bolýy múmkin. Jáne jaqsy kórgen nárselerińniń senderge jaman bolýy da múmkin. Alla (T.) biledi, sender bilmeısińder» degen.  Basymyzǵa túsken synaqtar bizder úshin joǵaltý ári  qasiret bolsa da, ýaqyty kelgende osy synaqtardyń bizdiń burynǵydan da jaqsy nárselerge qol jetkizýimizge jol ashatyn jańa múmkindik ekenin túsinip jatamyz. Osydan kelip, sabyrly bolmasań jeńiske jete almaısyń, joǵaltpasań bardyń qadirin bilmeısiń, basyńa qıyndyq túspese baqytty kúnderińe shúkir ete almaısyń degen qorytyndy shyǵady.   

Ata-anańyzdan aıyrylyp qaldyńyz ba? Paıǵambarymyz Muhammed te (s.ǵ.s.) bala kezinde ata-anasynan aıyrylǵan. Baýyr etińiz balańyz qaıtys boldy ma? Paıǵambarymyz Muhammedtiń de (s.ǵ.s.) balalary kóz aldynda qaıtys bolǵan. Aınalańyzdaǵy adamdardan qıyndyq kórdińiz be? Paıǵambarymyz Muhammedti de (s.ǵ.s.) týysy men dinsiz adamdar  qorlaǵan. Osyǵan qaramastan Ol (s.ǵ.s.) úmitsizdikke salynǵan joq. Alla Taǵala Paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.ǵ.s.) abyroıy men dańqyn eki dúnıede de ardaqty etip qoıdy. Siz de eshqashan jasymańyz, úmitsizdikke salynbańyz, sebebi: «Alla Taǵala sabyr etýshilerdi jaqsy kóredi»[8]  jáne «Alla kimge jaqsylyq qalasa, oǵan synaqtar (qıyndyqtar) jiberedi»[9].

Qaıǵy kelse, qarsy turyp, sabyr qylyńyz! Bul synaq máńgi emes, óter de keter. Óıtkeni biz de máńgi emespiz!

Laýra Qanatqyzy

[1] Mýslım, Býharı.
[2] Tırmızı, Ibn Májá.
[3] «Baqara» súresi, 155-157-aıattar.
[4] Mýslım.
[5] Mýslım.
[6] Tırmızı, Ibn Májá.
[7] Býharı.
[8] «Álı Imran» súresi, 146-aıat
[9] Býharı.