Qatelikterdiń paıdasy bar ma?
Adam balasy jaratylysynan qatelesýge, kúná jasaýǵa beıim keledi. Qazaqta osynaý aqıqatty rastaıtyn Paıǵambar (s.ǵ.s.) hadısimen maǵynalas «súrinbeıtin tuıaq, jańylmaıtyn jaq bolmaıdy», – degen ataly sóz qalǵan. Qatelesý ár jumyr basty pendeniń basynan ótken ári ótetin dúnıe.
Alla Taǵala Adam (ǵ.s.) paıǵambarǵa 1000 jyldyq ómir syılaǵan eken. Onyń ómir jasy týraly Ibn Abbas (r.a.) jetkizgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Shyn máninde eń birinshi bolyp moıyndamaǵan Adam» - dep úsh ret aıtyp, sózin: «Alla Adamdy (ǵ.s.) jaratqan kezde onyń belin sıpap urpaqtaryn shyǵardy. Alla olardyń eki kóziniń ortasynan bir nur jasaǵan edi. Sonda Adam (ǵ.s.): «Eı, Rabbym! Bular kim?» - dep surady. Alla Taǵala: «Bul seniń urpaǵyńnyń ishindegi sońǵy halyqtardan (shyǵatyn) bir kisi. Onyń esimi – Dáýit»,- dedi. «Adam (ǵ.s.): «Oǵan qansha ómir berdiń?» - dedi. Alla Taǵala: «Alpys jyl», - dedi. Adam (ǵ.s.): «Eı, Rabbym! Onyń ómirin uzart», - dedi. Alla Taǵala: «Tek seniń ómirińnen uzartamyn», - dedi. Sóıtip Adam paıǵambardyń ómirinen Dáýit paıǵambarǵa qyryq jyl qosty. Alla Taǵala perishtelerdi kýá qylyp, jazdyryp qoıdy. Adamnyń (ǵ.s.) ómiri aıaǵyna jetken kezde, oǵan ólim perishtesi keldi. (Sol kezde Adamnyń (ǵ.s.) jasy 960 jasqa kelgen bolatyn. Ol óz jasynyń myń jyl ekenin biletin). Perishte: «Ony (qyryq jyldy) ulyń Dáýitke bermediń be?» - dep aıtty. Ol moıyndamady. Alla Taǵala oǵan jazýdy shyǵaryp, dálel keltirdi. Sóıtip, Dáýittiń ómir jasyn júzge toltyryp, Adamnyń (ǵ.s.) ómir jasyn myńǵa toltyrdy», - dep aıtqan[1].
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Adam (ǵ.s.) qatelesti, umytty jáne moıyndamady. Biraq ol muny qasaqana istegen joq, rasynda ol umytyp qalǵan-dy. Al, bul adamzattyń tabıǵatyna aınaldy. Olar moıyndamaıdy. Biraq, kóbinese umytýlary sebepti taıqıdy. Olar qatelik isteıdi jáne bul da umytshaqtyqtan», – degen.
Kóptegen psıhologtar jasalǵan qatelikterdiń nátıjesin «tájirıbe jınaý» dep qarastyrady. Osyǵan qarap, ómirimizde jasaǵan qatelikterimizdiń de «paıdasy» bar ekenin kórýge bolady. Ózimizdi jegideı jep, talaı ret ókinýge májbúr etken qatelikterimizdiń «pozıtıvti» jaqtary men keıbir «paıdalaryn» taldap kóreıik.
TÁÝBEGE KELÝGE MÚMKINDIK
Bizdiń senimimizde qatelesý men kúnádan páktik tek perishteler men paıǵambarlarǵa ǵana tán qasıet. Endeshe, másele, perishtedeı kúná ataýlydan pák bolý emes, másele, nápsige erip nemese qatelesip kúná jasap qoıǵan jaǵdaıda birden táýbe etip, Alladan keshirim tileýde jatyr. Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Barlyq adam kúná-qatelik jasaıdy. Al, pendelikke boı aldyryp, kúná-qatelik jasaǵandardyń izgi-jaqsylary ýaqyt ozdyrmaı táýbe etkender»,[2] – degen. Quran Kárimde táýbe etýdiń óte mańyzdy ekenin bildiretin ári táýbeshil jandardyń artyqshylyǵyn baıandaıtyn kóptegen aıattar bar, sonyń biri: «Shúbásiz, Alla táýbeshil jandardy jáne (tándik hám rýhanı kirlerden) tazalanýshylardy jaqsy kóredi», – degen «Baqara» súresiniń 222-aıatynda. Adam balasy qatelikter men ǵapyldyqtan qasha almaıdy, óziniń álsizdigi men nemquraılylyǵy sebepti nıeti men oıyna eshqashan kelmegen qatelikterge baryp jatady. Biraq, «jaqsy» musylman, «jaman» musylmannan qate jasamaıtyndyǵy úshin artyǵyraq degen sóz emes. Máseleniń túıini, sol jamalǵan qatelikter men kúnálar úshin ókinip, táýbesine kelip, Allaǵa qaıta kelýinde, ıaǵnı keshirim tileýinde jatyr. Sebebi, «táýbe» sóziniń tildik maǵynasy «qaıtý, oralý» degendi bildiredi. Al, dindegi maǵynasy kúnáǵa batyp, týra joldan taıý arqyly Alladan alshaqtap ketkennen keıin pendeniń istegen kúnási úshin ókinish bildirip, Rabbysyna qaıta oralýy.
Jasaǵan qatelikterimiz ben kúnálarymyz bizdiń ókinip, táýbege kelýimizge jol ashar bir «múmkindik». Osylaı «táýbege bir kelesiz ǵoı, sondyqtan qatelik jasaı berińiz» deýden aýlaqpyn. Áıtse de, Allanyń «ál-Ǵafýr» (quldarynyń kúnálary qanshalyqty úlken bolsa da keshirim etýshi), «ál-Ǵaffar» (quldarynyń kúnálary qansha jerden kóp bolsa da keshirim etýshi), «át-Táýýáb» (quldarynyń shynaıy týábelerin árdaıym qabyl etýshi) degen esimderine, bizge bergen haq ýaǵdasy men sheksiz meıirimine úmit arta otyryp, bilip, bilmeı, jasyryn, jarııa jasaǵan árbir kúnániń artynan únemi táýbege kelip otyrýymyz kerek.
NESIBE-RIZYQTYŃ MOLAIýY (ÓSÝI)
Quranda: «(Sondaı-aq olarǵa): «Rabbylaryńnan jarylqaý tileńder. Óıtkeni Ol, óte jarylqaýshy» dedim. Ol, senderge aspannan mol-mol jańbyr jiberedi. Ári ózderińdi maldar, balalarmen qamdaıdy. Jáne sender úshin baqshalar jasap, ózender aǵyzady», - degen «Nuh» súresiniń 10-12 – aıattary bar. Imam Ibn Kásır bul aıat týraly: «Bul degenimiz: eger siz Alladan keshirim, jarylqaý tilep, tek Oǵan boısunatyn bolsańyz, rızyq-nesibeńiz berekeli, mol bolady jáne Ol sizge kókten syı túsirip, siz úshin jerdegi syıyn da arttyrady...», – degen.
«ALLANY QÝANTÝ» MÚMKINDIGI
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Quly táýbege kelgendegi Alla Taǵalanyń qýanyshy qaısy bireýińniń shól dalada joǵaltyp alǵan túıesin oılamaǵan jerde keziktirgen sáttegi qýanyshynan áldeqaıda artyq»,[3] – dep, Alla Taǵalanyń pendesi táýbege kelgende qatty qýanatyndyǵyn jetkizgen. Allanyń aldynda izgi amal jasap, dańdaısyp, Alladan uzaqtap ketkennen, jasaǵan kúnási úshin ókinip, táýbege kelip, Allaǵa jaqyndaý artyǵyraq. Mine, sondyqtan, táýbege kelý Allany «qýantyp», táýbe etýshi adamnyń júregine tynyshtyq pen qýanysh syılaıdy. Desek te, Alla Taǵalanyń bizdiń Ony qýantýymyzǵa esh muqtaj emes ekendigin eskerý kerek. Alla Taǵala biz keltirgen mysaldardan pák jáne asa Uly!
JAQSY MEN JAMANDY TANI BILÝ
Kúná nemese qatelik jasap, keıin sol kúnálary úshin ókinip, táýbege kelgen adam jaqsy men jamannyń arajigin ajyrata alady. Jáne sol isterdi endi jasamaýǵa bel býady.
Joǵaryda atalǵandardy «jasaǵan qatelikterimizdiń osynshama paıdasy bar eken, demek, sol qatelikter men kúnáni jasaýdy jalǵastyra berý kerek» dep túsinbeı, kerisinshe, ómirińizde sondaı olqylyqtar oryn alyp jatqanda, Allanyń meıirimi men rahymynan úmit úzbeı, Alla razy bolatyn amaldardy kóptep jasaýǵa nıettený kerek dep túsinińiz.
Alla barshamyzdy kúnáli ister men qate-kemshilikterdi jasaýdan saqtasyn!
