QARYZDY QAITARÝDY ASYQTYRMAÝ
«Kimde-kim tarshylyq taýqymetin tartyp júrgen qaryzdar adamdy qystamaı, qalaǵan ýaqytynda qaıtarýga mursat berse nemese qaryzyn birjolata keshirer bolsa, Alla Taǵala ol adamdy Óz saıasynan basqa eshbir saıa bolmaıtyn qııamettiń aýyr kúni Arshynyń kóleńkesin panalatady». (Mýslim «Zúld» 74; Termezı «Býıýǵ 65; Ibn Májá «Sadaqat» 14)
Ómirden ártúrli jaǵdaıda tarshylyqta qalǵan el-jurtqa qol ushyn sozý, olardyń taryǵyp júrgen shaǵyn paıdalanyp, «jyǵylǵanǵa judyryq» degendeı olardy qystap, qınamaý – haq din Islamnyń ár musylmannan talap etetin is-áreketi. Óıtkeni ardaqty Paıǵambarymyz ﷺ «Musylman – musylmannyń baýyry. Naǵyz musylman baýyryna ozbyrlyq jasamaıdy, ony satpaıdy. Kimde-kim musylman baýyrynyń qajetine jarasa, Alla Taǵala da onyń qajetin óteıdi. Kimde-kim musylman baýyrynyń qaıǵy-muńyn seıiltse, Alla Taǵala ony qııamet-qaıymnyń bir qaıǵysynan qutqarady. Sondaı-aq, kimde-kim musylmannyń aıybyn jasyrsa, Alla Taǵala da qııamet kúni onyń aıybyn jasyrady», - degen.
Alla Elshisi ﷺ saýda-sattyqta ózgege jeńildik jasaý qaǵıdasyn ustanatyn keńpeıil saýdagerlerge: «Bir nárse satqanda nemese satyp alǵanda, ıakı alashaǵyn talap etkende, meılinshe keńshilik tanytqan janǵa Alla Taǵala da Meıirimin tóksin», - dep bata berip, artynsha, ótken qaýymdardyń birinde oryn alǵan myna bir oqıǵany baıandaǵan: «Baıaǵyda bir kisi baqıǵa attanyp, esepke tartylypty. Sóıtse, álgi beısharanyń ómir boıy jan balasyna jasaǵan birde- bir jaqsylyǵy bolmapty. Alaıda ol kózi tirisinde saýda-sattyqpen aınalysatyn edi, ári jurtqa qolynan kelgenshe keńshilik jasaıtyn edi. Óz qol astyndaǵylarǵa da qaryzǵa batyp, qınalyp júrgen jandarǵa keńshilik jasaýdy buıyratyn. Mine, onyń sol bir jaqsylyǵy sebepti, qudireti kúshti Jabbar Iemiz: «Taryqqan jandarǵa keńshilik jasaý máselesinde oǵan qaraǵanda myna Biz laıyqpyz! Onyń kúná-qatelikterin keshirińder!» - dep buıyrǵan.
Kúnderdiń kúninde sahaba Ábý Qatada ózinen qaryz alǵan bir adamnan qaryzyn qaıtaryp almaq bolyp ony izdeı bastaıdy. Muny estigen álgi kisi onyń kózine túspeı boı tasalap júrdi. Keıin qaryz alǵan kisimen oılamaǵan jerde jolyǵyp qaldy. Sonda ol Ábý Qatadaǵa qaryzyn qaıtarǵysy kelse de, shamasy kelmeı qarajat jaǵynan qınalyńqyrap júrgenin aıtady. Sonda Ábý Qatada oǵan: «Allanyń atymen ant etesiń be?» - dep suraǵanda, ol: «Ýallahı», - dep ant-sý ishedi. Sol-aq eken Ábý Qatada oǵan: «Men Haq Elshisiniń ﷺ: «Kimde-kim qııamettiń qıyn kúni Alladan járdem kelýin qalasa, taryqqan janǵa mursat bersin, ne bolmasa birjolata qaryzyn keshirip keńshilik jasasyn», - degenin estigen edim», - dep, álgi kisiniń qaryzyn keshirgen. Sonymen qatar, ardaqty Paıǵambarymyz ﷺ duǵa-tilekteriniń qabyl bolýyn qalaǵan jandarǵa qaryzdar adamǵa barynsha jeńildik jasaý kerektigin eskertken. Bir hadısinde: «Kimde-kim qaryzyn óteı al- maı taryǵyp júrgen janǵa mursat berse, beıne bir sadaqa bergendeı saýap alady. Alatyn ýaqyty kelgen alashaǵyn keıinge qaldyrǵan janǵa kún saıyn sadaqa saýaby jazylady»,- deý arqyly bul máselede keńshilik jasaýshy jandarǵa kandaı saýapty is istep júrgenin bildirgen.
Quran Kárimde de qaryzyn qaıtarýǵa shamasy kelmeı qınalyp júrgen jannyń jaǵdaıyn túsinip, jeńildik jasaý máselesine qatysty bylaı delingen: «Eger qaryz alǵan adam qysylyp tursa, jaǵdaıy ońalǵansha oǵan mursat berińder. Bile bilseńder, (qaryzǵa belshesinen batqan qoly qysqa adamnan alatyn) alashaq qaryzdaryńdy birjolata keshkenderiń ózderiń úshin qaıyrly!» Shafıǵı jáne Hanbalı mázhabtarynyń ǵalymdary osynaý aıatqa qarap, qaryz berýshi qaryzyn qaıtarýǵa shamasy jetpegen jannyń qaryzyn keshken jaǵdaıda, keshken qaryzy mólsherinde belgili bir qarajatty beretin zeketinen alyp tastaýǵa bolady degen tujyrymǵa kelgen. Joǵarydaǵy aıat pen hadısterden qaryzyn shynymen ótegisi keletin, alaıda qolynyń qysqalyǵynan qaıtarýǵa shamasy kelmeı júrgen jandarǵa túsinistikpen qarap, jeńildik jasaýdyń jáne olarǵa qol ushyn berýdiń óte saýapty is ekenin ańǵarýǵa bolady. Degenmen, qaryzdar janǵa jeńildik jasaǵanda, bir Allanyń razylyǵy úshin dep jasaý da shynaıylyq hám yqylasty bolý turǵysynan óte mańyzdy ekenin esten shyǵarmaǵan abzal. Baıaǵyda musylman elderinde, ásirese, qasıetti Ramazan aıynda Islamnan alǵan osynaý teńdessiz ónege men tárbıeni boıyna sińirgen keıbir jandar dúkenderge baryp, ondaǵy qaryz dápterin ashqyzyp, tanymasa da, dúkenge qaryzdar jandardyń azdy-kópti qaryzdaryn ótep ketedi eken. Alla Taǵala búgingi musylmandarǵa da sol kisilerdiń yqylasy men márttigin násip etsin!
