Qamqorlyq pa, qurmet pe?

Birde Astanadaǵy Ulttyq kitaphanada ótken is-sharadan shyǵyp kele jatyp bir ájeden ońbaı urys estidim. 

Jaǵdaı bylaı boldy: men shyǵar esikke bettep edim, myna jaqtan jańaǵy kisi kelip qaldy. Árıne, ádettegideı tartynyp úlken kisige jol berdim. Al, qyzyq bolǵanda ájemiz: «Er adamsyń, óte ǵoı shyraǵym», - dep meniń birinshi ótýimdi qalady. Men kishipeıildilikke salyp: «Apa, óte berińiz, óte berińiz!», - dep irkile berdim. Er azamat dep syılap jol berip turǵan kóneniń kóziniń arǵy kókiregin túsinip úlgersem de, avtobýsqa áıel kirip kelgen sátte atyp turyp oryn beretin, esikke qatar kelip qalsaq qyzdaı qymsynyp tura qalatyn shartty refleks eki aıaǵyma tas baılap qoıǵandaı alǵa ilgeriletseshi! Jaltaq-jaltaq etip áli turmyn. Qudaı-aý, berip turǵan joldy da almadym. Apamyz da qoımady: «Tús aldyǵa! Óziniń erkek ekenin umytqan sorly bala-aı!», - dep jeńimnen shymshı ustap aldyǵa tartty. Mańdaıymnan ter burq ete qaldy. Esikten shyqqanda janashyrlyǵy men renishi alma-kezek sharpysqan júzine kózim túsip ketti. Sasqanymnan: «Rahmet, apa!» dedim taǵy. Ony da qabyl almaǵandaı kórindi. Sodan jan dúnıem qoparyla qorlandy. Óz denem ózime jattaı sezilip baspaldaqtan quldılap kelem...

Já, bul ne ózi?

Áke-sheshemniń aýyl da úı qydyrǵandaǵy bir áreketteri esime tústi. Ol kezde aýylda ár úıde bir at ertteýli turatyn. Áldekim qonaqqa shaqyra qalady, ne qaıtys bolǵan jaqynynyń qazasyn estirtý kerek bolady degendeı, ákem men sheshem qatar ketýge týra keletin. Sonda kórgenim, baratyn úı alys nemese joldan kishigirim sýdan ótetin jerler bolsa ákem atty anama berip, ózi jaıaýlap ketetin. Baratyn úı jaqyn, joly jatyq bolsa atty ózi minip anam jaıaý baratyn. Sodan túsingenim, áıel adamǵa jaǵdaı aýyryraq tıetinin bilgende jańaǵydaı kómekti er adam qamqorlyq retinde jasaıdy eken. Al, qurmet áıel tarapynan er adamǵa kórsetiledi. Er adamǵa qurmet kórsetken áıel, árıne, onyń qamqorlyǵyna bólenýi tıis.

Ájem aıtatyn

Shaı ústinde kelinderine keńes aıtyp otyratyn ájem: «Osy sender kedeı bir baıdy, aýrýdan aryqtap áreń júrgen bireý palýandy qamqorlyǵyna alypty dese senesińder me? Qısynǵa kele me?», - dep saýal qoıýshy edi. «Joq» deıdi kelinder. Endeshe: «Men senen artyq bolmasam esh kem emespin», - dep qos qolyn myqynyna qoıyp shábelenip turǵan áıeldi eri qamqorlyǵyna ala ma? Alaıyn dese de qısynǵa kele me? Anaý úlken qazandy kishi qazannyń ishine salam deý aqymaqtyń isi emes pe? Esterińde bolsyn, kúıeýlerińe kishireıip qurmet qylmaıdy ekensińder, onyń qamqorlyǵyna kirem dep oılamańdar. Biraq er adamnyń shynaıy qamqorlyǵyna bólengen áıel eki dúnıede de baqytty ǵoı. Ol eginshi bolsyn, etikshi bolsyn, áıteýir adal eńbegimen bir ýys bıdaı taýyp ákelse de seni búkil yqylas, peıil, ynty-shyntysymen asyraıdy. Áıeldiń, otbasynyń baqyty degen osy emes pe shyraqtarym?!», - dep soqyrǵa taıaq ustatqandaı áńgimesin anyq aıtýshy edi.

Endi oılaımyn...

Avtobýsqa áıel kirip kelse avtomatty túrde atyp túregeletin álgi ádebim ne boldy sonda? Qurmet pe, qamqorlyq pa? Árıne, qamqorlyq! Ókinishke qaraı, ony qurmet dep túsinetinder kóp sekildi. Qamqorlyqtan bastalǵan sol ádet adamdar sanasynda basqasha mán alyp qurmetke aınalyp ketken syńaıly. Keıde qatar kelip qalǵanda esikke senen buryn umtylatyn jas boıjetkenderdiń boıynan da sony baıqaısyń. Ádeıi istemeıdi, ózgeshe qoǵamdyq sana solaı qalyptastyryp úlgergen. Bul jerde anaǵa qurmet árıne bólek taqyryp. Qaıtalap, aıtam, anaǵa, ájege qurmet bólek áńgime. Egde analar, ekiqabat kelinshekti turǵyzyp qoımasyń onsyzda belgili jáı ǵoı.

Osyndaıda oıyńa «Seniń qursaǵyńdaǵy er bala ma qaıdan bileıin, óte ber shyraǵym» dep jol berip turǵan ekiqabat kelinshekti aldynan ótkizip jibergen ájeniń ańyzǵa bergisiz áńgimesi oralady. Alaıda qazir ondaǵy ulttyq sana, ulttyq bolmysty, qazaqy qaǵıda, qundylyqtardy kimge aıtyp túsindire alǵandaısyń?...

Áıtpese, qazaqtyń uly qurmetti, qyzy qashanda qamqorlyqta bolǵany kimge jaman?!

Ularbek Nurǵalymuly