Qadir túniniń qasıeti
Qadir túni arab tilinen aýdarǵanda (ليلةُ القدر – láılátýl-qadir) – qasıetti tún degen maǵynany bildiredi. Bul tún Ramazan aıynyń sońǵy on kúniniń birinde bolady. Osynaý tún jaıly Quran Kárimniń «Qadir súresinde» baıandalǵan. Jasalǵan ǵıbadattyń myń aıǵa, ıaǵnı seksen úsh jylǵa teń bolýyna baılanysty musylmandar Ramazan aıynyń sońǵy on túnin túgeldeı qulshylyqpen ótkizýge tyrysady.
«Qadir» sóziniń maǵynasy
Quran Kárimge túsinikteme jazǵan máshhúr ǵalym Ibn Kásır «Qadir» sóziniń tómendegideı úsh maǵynasy bar ekenin aıtyp ótedi:
1. «Qadir» sózi «úkim túni» maǵynasyn beredi. Osyǵan baılanysty qadir túni degende Allanyń taǵdyrdy úkim etetin túni ekendigin bilýge bolady. Bul jerdegi taǵdyr uǵymy, áýelgi taǵdyrdyń pash etilýi bolatyn. Óıtkeni Quran Kárimde:
﴿فِيهَا يُفْرَقُ كُلُّ أَمْرٍ حَكِيمٍ ٤﴾
«Ol keshte barlyq hıkmetti ister aıyrylady»,[1] - dep buıyrylǵan.
Qatada: «Bul túnde kelesi jyl isteriniń taǵdyry jazylady», – dedi («Tafsır át-Tabarı» 25/65).
1.«Qadir» sózi «abyroı, bedel» maǵynasyn beredi. Iaǵnı, qadir túni – ulyq jáne asa qadirli tún degendi bildiredi. Mundaı joǵary dárejege laıyq bolýynyń sebebi, bul túnniń salmaǵy myń aıdan da qaıyrly. Bul haqynda Quranda:
﴿لَيْلَةُ الْقَدْرِ خَيْرٌ مِّنْ أَلْفِ شَهْرٍ ٣﴾
«Qadir túni myń aıdan da qaıyrly»,[2] - dep baıandalady.
«Qadir» sózi «syǵylysý» maǵynasyn beredi. Osyǵan baılanysty zertteýshi ǵalymdar qadir sózi tarylý maǵynasyn da bildiredi degen joramaldar jasaǵan. Óıtkeni bul túni búkil perishteler jer betine túskennen soń, jerdiń tarlyǵynan syǵylysady. Bul jaıly Quranda:
﴿تَنَزَّلُ الْمَلَائِكَةُ وَالرُّوحُ فِيهَا بِإِذْنِ رَبِّهِم مِّن كُلِّ أَمْرٍ ٤﴾
«Perishteler jáne Jábiráıil (ǵ.s.) osy túni Rabbylaryńnyń ruqsatymen barlyq is úshin túsedi»,[3] - dep baıandalady. Islam ǵulamalarynyń aıtýyna qaraǵanda, «syǵylysýdaǵy» maqsat «úlken qaıyrly isterdiń júzege asýy jáne Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) Hıra úńgirinde Jábiráıil (ǵ.s.) alǵashqy ýahı túsirgende, ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) jany syǵylǵandyǵy belgili. Negizinde, Qadir sózi osy úsh maǵynany da qamtıdy.
«Qadir» súresiniń tápsiri
Jylyna bir ret Ramazan aıynda keletin qasıetti qadir túniniń rýhanı salmaǵy orasan zor ekeni kópshilikke aıan. Áıtsede, qalyń buqara qasıetti keshti erekshe iltıpat kórsetip, ulyqtaǵanymen, Qadir túniniń tarıhy men mán-maǵynasyna tereń úńile bermeıdi. Alla Taǵalanyń kálámi Quran Kárimde qasıetti kesh haqynda «Qadir» súresiniń bar ekeni belgili. Endeshe, tanym-túısigimizdi arttyrý maqsatynda osy súreniń túsindirmesine bir sholý jasaıyq.
1. إِنَّا أَنزَلْنَاهُ فِي لَيْلَةِ الْقَدْرِ – «Rasynda, Biz Qurandy Qadir túni túsirdik». Biz osy muǵjıza Qurandy qadiri men bedeli ústem bir túnde túsirdik. Quranda osy qasıetti kitaptyń ramazan aıynda túskendigi jaıly bylaı delingen:
شَهْرُ رَمَضَانَ الَّذِيَ أُنزِلَ فِيهِ الْقُرْآنُ هُدًى لِّلنَّاسِ وَبَيِّنَاتٍ مِّنَ الْهُدَى وَالْفُرْقَانِ
«Ramazan – adamdarǵa týra jol nusqaýshy, aq pen qarany aıyrýshy, bekem tutynatyn jolbasshy retinde Quran túsirile bastaǵan aı».
Al Qurannyń Ramazan aıynyń ishindegi Qadir túninde túskendigi jaıynda «Qadir» súresiniń birinshi aıatynda bylaı delingen:
إِنَّا أَنزَلْنَاهُ فِي لَيْلَةِ الْقَدْرِ
«Shynymen de Biz Qurandy Qadir túni túsirdik».
Ibn `Abbas (r.a.) bylaı degen: «Alla Taǵala Qadir túni Qurandy tolyǵymen jáne birden «saqtaýly taqtadan» (láýhýl-mahfýz) «báıtýl-ızzaǵa»(Ulylyq úıi) dep atalatyn kóktiń astyńǵy qabatyndaǵy orynǵa túsirdi. Ol juldyzdar batatyn jerde ornalasqan edi. Al budan keıin Alla Qurandy Óziniń Paıǵambaryna (s.ǵ.s.) Jábiráıil (ǵ.s.) perishte arqyly bólek-bólek (túrli jaǵdaılarǵa baılanysty) jıyrma úsh jyl boıy túsirdi» («Tafsır át-Tabarı» 2/144, «ál-Mýstadrak» ál-Hakım 2/530 jáne «Tafsır Ibn Kasır» 4/685. Habardyń senimdiligin ımam ál-Hakım, hafız Ibn Hadjar rastaǵan). Sonymen qatar Qurannyń Qadir túninde túsirilýi, dál sol túnde túsirile bastady degen maǵynany da beredi. Óıtkeni, ýahı alǵash ret Qadir túninde túsken.
Basqa bir aıatta Alla Taǵala bul jóninde bylaı dedi:
وَالْكِتَابِ الْمُبِينِ ﴿٢﴾ إِنَّا أَنزَلْنَاهُ فِي لَيْلَةٍ مُّبَارَكَةٍ ۚ إِنَّا كُنَّا مُنذِرِينَ ﴿٣﴾ فِيهَا يُفْرَقُ كُلُّ أَمْرٍ حَكِيمٍ ﴿٤﴾ أَمْرًا مِّنْ عِندِنَا ۚ إِنَّا كُنَّا مُرْسِلِينَ ﴿٥﴾
«Aıqyn Kitappen ant! Shyn máninde ony qutty bir keshte túsirdik. Rasynda, Biz eskertýshimiz. Ol keshte barlyq hıkmetti ister aırylady. Bul óz qasymyzdan bir buıryq. Rasynda elshilerdi jiberýshimiz»[4].
2. وَمَا أَدْرَاكَ مَا لَيْلَةُ الْقَدْرِ – «Qadir túniniń ne ekenin bilesiń be?». Qadir túni degen ne? Qadir túninen sen neni uqtyń? Bul jerde sol túnniń mańyzdylyǵyn kórsetý maqsatymen aıtylǵan. Iaǵnı, qandaı tún ekendigin bildirmesek, onyń qadirin bile almas ediń. Biraq, onyń qadirin de Biz bildirdik.
3. لَيْلَةُ الْقَدْرِ خَيْرٌ مِّنْ أَلْفِ شَهْرٍ – «Qadir túni myń aıdan da qaıyrly». Sol túni jasalǵan amaldar men qulshylyqtar jáne Haq Taǵalanyń rızalyǵyn alý jolyndaǵy ózge de amaldar, Qadir túni bolmaǵan myń aıda jasalynǵan amal, saýapty ister men jaqsylyqtardan áldeqaıda kóp bolmaq.
Qadir túni – sózsiz eń qadirli tún! Alla Taǵala ony berekeli etip, basqa túnderden ereksheledi. Sondaı-aq osy túndi myń aıdan da mańyzdyraq (qaıyrly) etti. Al myń aı seksen úsh jylǵa teń keledi eken. Eseptesek, myń aı degenimiz 83 jyl 4 aılyq ýaqyt eken. Demek, Qadir túnindegi qulshylyǵymyz 83 jyldyq ǵıbadattyń saýabyna teń bolmaq. 95 jyldyq adam ómirin alsaq, onyń 15 jyly balıǵat jasy bolyp sanalady, sonda tolyq 80 jyl ómir súrgeni. Endeshe, adam ómirinde bir qadir túnine dóp kelý, búkil ómirin qulshylyqpen ótkizgendeı saýapqa keneltedi[5]. تَنَزَّلُ الْمَلَائِكَةُ وَالرُّوحُ فِيهَا بِإِذْنِ رَبِّهِم مِّن كُلِّ أَمْرٍ – «Sol túni Rabbysynyń ruqsatymen Rýh pen perishteler ártúrli is úshin túsedi». Sol túni jer betine Rýh pen birge perishteler túsedi. Tápsirshilerdiń basym kózqarasyna qaraı bul aıattaǵy Rýh – Jábiráıil (ǵ.s.). Al keıbir ǵalymdar Rýhty – óte alyp perishte dep joramaldaǵan. Eger ol kókter men jerdi jutsa, oǵan bir shaınam ǵana bolar edi dep túsindirgen.
Bul túni perishteler túsip, jer betinde bereke ornaıdy, Allanyń keshirimi násip bolady. Perishtelerdiń jer betine túsýi, qadir túniniń mańyzdylyǵyn bildiredi. Sol túni perishtelerdiń kóp bolatyny myna hadıste bildirilgen: «Qadir túni ramazan aıynyń jıyrma jetinshi nemese jıyrma toǵyzynshy túnine saı keledi. Bul túni jerge túsetin perishtelerdiń sany jer betindegi maıda tastardan da kóp bolady».
Perishteler musylman úmmetin aralap, qandaı ǵıbadat jasaǵandaryn, tań namazyna deıingi duǵa-tilekterin tyńdap, amal dápterlerine mol saýap jazyp turady. Jamandyq azaıatyn, qulshylyq pen ıgi ister kóbeıetin tún.
بِإِذْنِ رَبِّهِم – «Rabbylarynyń ruqsaty-men». Perishteler Haq Taǵalanyń ruqsatynsyz, jarlyǵynsyz qanattaryn da qımyldata almaıdy. Biraq, bul jerde osy istiń asa mańyzdylyǵyna nazar aýdartý maqsatymen aıtylǵan.
مِّن كُلِّ أَمْرٍ – «Ár ámirden». Iaǵnı, sol túni ámir berilgen árbir is úshin degen sóz. Perishteler tek jaqsylyq jasap, jamandyq ataýlyǵa múlde jolamaıdy. Olar jaqsylyq ólsheminde ómir súredi. Sony bildirý maqsatymen bylaı deıdi:
1. سَلَامٌ هِيَ حَتَّى مَطْلَعِ الْفَجْرِ – «Tań raýandap atqanǵa deıin sol tún beıbitshilikke oranady». سَلَامٌ «Sálám», ıaǵnı, beıbitshilik, esendik, amandyq degen sóz. Ol – Haq Taǵalanyń jibergen sálemi. Perishteler musylmandarǵa sol túni sálem berip turady. Óıtkeni, perishteler túnnen bastap, tań qylań bergenge deıin, top-top bolyp jer betine túsedi. Ár túsken top sálem bergendikten tań aǵarǵanǵa deıin sol túni sálem berýleri tolastamaıdy. Ne bolmasa, aıattaǵy «sálám» amandyq, salamat maǵynasynda berilgen. Sol túni jer betine zııandy nárseler túspeıdi. Túni boıy adamdarǵa paıdaly nárseler túspek. Ol tún – amandyq túni. Perishteler sol túni eshqandaı jamandyq pen azap túsirmeıdi.
هِيَ حَتَّى مَطْلَعِ الْفَجْرِ – «Sol túni tań bozaryp atqanǵa deıin». Munda musylmanǵa sol túndi Qurannyń túse bastaǵanyn, adamzatty qarańǵylyqtan nurǵa bólegenin oılap, shynaıy yntamen Quran oqyp, nápil jáne qaza namazdaryn oqyp, duǵamen ótkizýi nasıhattalǵan. Alla Elshisi (s.ǵ.s.):
مَنْ قَامَ لَيْلَةَ الْقَدْرِ إِيمَانًا وَاحْتِسَابًا غُفِرَ لَهُ مَا تَقَدَّمَ مِنْ ذَنْبِه
«Kim Qadir túnin ımanmen jáne saýap tilep, (namazda) turýmen ótkizse, ótken kúnálary keshiriledi»,– deıdi.
Eń keremeti osy túndi myń aıdan artyq etken Qurannyń sol túni túse bastaýynda jatyr. Musylmannyń mindeti – aldymen Quran oqýdy úırenip, odan keıin maǵynasy men tápsirin meńgerip sol bilgenderimen amal etý. Odan keıin osy aqıqattardy ózgelerge jetkizip, olardyń da týra jolǵa túsýlerine kúsh-qaıratyn jumsaýy qajet. Qadir túnin ǵana qadirlep, sol túndi uıyqtamaı ótkizip, basqa túnderde Qurannan tys ǵumyr keshý qate uǵym bolyp esepteledi.
Qadir túniniń ulyqtyǵy men artyqshylyǵy jaıynda
Qulshylyq etip saýapqa kenelýge eń utymdy kezeń – qadir túni. Al adamnyń eń qorqynyshty kezeńi qabirge ornalastyrylǵan kezi. Qadir túnin qulshylyqpen ótkizý, qabirdiń jarqyrap, nurlanýyna jol ashady.
Ánas ıbn Málik (r.a.) bylaı dep aıtqan: «Ramazan kelgende, Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.): «Rasynda, senderge bul aı keldi! Onda myń aıdan da qaıyrly bir tún bar. Sonda kim ol túni beıqamdyq tanytsa, onyń barlyq ıgiliginen qur qalady. Al onyń barlyq ıgiliginen tek naǵyz maqrum adam ǵana aıyrylyp qalady!», – dep aıtty»[6].
Qadir túni óziniń osyndaı ataýyn Uly Allanyń aldyndaǵy alatyn uly dárejesi men basqa kúnder men túnderdiń aldyndaǵy artyqshylyǵy úshin jáne bul túni adamdardyń ómir merzimi men nesibeleri, jyl boıy oryn alatyn nárseler taǵdyrǵa jazylatyndyǵy sebepti alǵan[7].
Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Shyn máninde, Qadir túni jer betinde perishteler usaq tastardan da kóp bolady»[8].
Hafız Ibn Rajab: «Eı, óz ómirin eshbir ıgilikke qol jetkizbeı ótkizgen adam! Qadir túnin jiberip alǵandarymdy qaıta tolyqtyrý úshin qoldanamyn, óıtkeni bul tún tutas ómirge teń keledi ǵoı!»[9], – dep aıtqan.
Qadir túni bar yntamen qulshylyq etý jaıynda
Alla Taǵala adam balasyn Ózine qulshylyq etsin dep jaratqan. Olaı bolsa, Islam ǵulamalary qasıetti Qadir túninde Allaǵa jaqyndatatyn tómendegideı amaldardy jasaǵan abzal degen.
1.Bul túnde Allanyń ryzashylyǵy úshin ǵıbadat jasap, namaz oqyp, quldyq sezimderimizdi arttyrýymyz kerek.
2.Quran Kárim oqylyp, tyńdalyp, túsinýge ynta qoıylyp, Quran Kárimge súıispenshilik pen baılanystar ornatylýy tıis.
3.Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) salaýat aıtyp, onyń shapaǵat etýinen úmittenip, onyń úmmetinen bolǵanymyzdy sanaly túrde sezinip, onyń jolyn berik ustanýymyz shart.
Ýaǵyz-nasıhat tyńdap, suhbattar quryp, kúndelikti kúıbeń tirshilik barysynda júrekke túsken kirbińdi jýyp-shaıyp, kóńilge uıalaǵan kir men kúmánnan arylýyǵa tıistimiz.
Qadir keshiniń mańyzyna baılanysty jáne Qadir túnine qatysty jetkilikti maǵlumat beretin din adamdarymen suhbat qurý kerek. Ásirese, adam óz-ózimen suhbattasyp, qatelikterin tanyp, kemshilikterin joıýǵa kúsh salýǵa, adamdarmen dostyq qarym-qatynasyn kúsheıtýge, birlik pen birtutastyqty arttyrýǵa mán berýi tıis.
Táýbe men ıstıǵfar jasap, óz nápsisin esepten ótkizip, qatelik jasaýdan saqtanyp, qaıyrly isterdi jasaýǵa qushtar bolýy shart.
Allany zikir etip, Uly Jaratýshynyń sheksiz qudiretimen joqtan bar bolǵan jaratylystyń syrlaryna oı júgirtip, Allany eske alýmen júrekke tynyshtyq uıalatýǵa barynsha áreket jasap, ımanymyzdy kúsheıtýimiz qajet.
Jıi-jıi duǵa jasaýymyz kerek. Óıtkeni, duǵa adamdy Uly Jartýshyǵa jaqyndatatyn dáneker desek bolady.
Qadir túniniń kúndizin de beıne kesh sekildi ótkizý lázim. Osylaı bolǵan bolsa, múbárak túnniń rýhtarǵa tókken shuǵylasy sińimdi bolyp, júrektiń qaq tórinen oryn alary sózsiz.
Bul Qadir túniniń qurmetine Rabbymyzdan búkil musylmandardyń kúnálarynyń keshirilýin tileýimiz kerek. Qadir túniniń jaqsylyqqa muryndyq bolýyn, dostyq pen baýyrmashyldyqty arttyryp, Islam áleminiń birtutastyǵyn jáne kúlli adamzatty apattardan saqta dep tileýimiz shart.
Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı dedi: «Kim Qadir túnin Allanyń saýabyna ıman keltirgen jáne úmit etken kúıde namaz oqyp ótkizse, onyń aldyńǵy kúnálary keshiriledi»[10].
Aısha (r.a.) Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) bylaı dep suraǵany baıandalady: «Ýa, Allanyń elshisi, eger men Qadir túniniń bastalǵany týraly bilsem, ne aıtýym kerek?» Ol: «Ýa, Alla, rasynda, Sen –Keshirimdisiń, keshirýdi jaqsy kóresiń. Meni keshire gór!», – dep aıt»[11], – dedi.
اللَّهُمَّ إِنَّكَ عَفُوٌّ كَرِيمٌ، تُحِبُّ الْعَفْوَ، فَاعْفُ عَنيِّ
Osy hadısterdi atap bolǵan soń, hafız Ibn Rajab bylaı dedi: «Sýfıan ás-Saýrı: «Qadir túni duǵa etý men úshin namaz oqýdan da súıiktirek», –deıtin. Sýfıan ás-Sáýrıdiń aıtpaqshy bolǵany: kóp duǵa etý, duǵasy jıi aıtylmaıtyn namazdan artyq. Alaıda eger adam namazdan keıin Quran oqyp, duǵa jasaıtyn bolsa, onda árıne, bul jaqsyraq. Ramazan aıynda Paıǵambar (s.ǵ.s.) túngi namazdardy oqyǵanda, Qurandy mánerlep oqyp, Allanyń meıirimi men keshirimi týraly aıattaryna jetken ýaqytta, Alladan meıirimdilik pen maǵfırat jasaýyn tileıtin, al azap týraly aıattardy oqysa, Jaratýshy Ieden pana suraıtyn. Osylaısha Alla Elshisi (s.ǵ.s.) namaz ben Qurandy, duǵa men zikirdi biriktire otyryp jasaǵan! Bul Ramazan aıynyń sońǵy on túninde jáne basqa túnderi jasalatyn eń jaqsy ári eń kemel is bolyp tabylady[12].
Qadir túniniń qaı túnge sáıkes keletindigi týrasynda.
Qadir túniniń naqty kúni jóninde ǵalymdar arasynda kóptegen pikirler aıtylǵan. Alaıda olardyń barlyǵy Qadir túniniń Ramazan aıynyń sońǵy on túnderiniń birinde ekendigine biraýyzdan kelisken.
Ol týraly Ábý Saıd Ál-Hýdrı (r.a.), Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) bylaı degenin aıtty:
الْتَمِسُوهَا فِي الْعَشْرِ الْأَوَاخِرِ مِنْ رَمَضَانَ لَيْلَةَ الْقَدْرِ فِي تَاسِعَةٍ تَبْقَى ، فِي سَابِعَةٍ تَبْقَى ، فِي خَامِسَةٍ تَبْقَى
«Ony Ramazan aıynyń sońǵy on túnderiniń ár taq túninen izdeńder!»[13].
Aısha anamyz (r.a.), Alla Taǵala oǵan razy bolsyn, bylaı dedi: «Ramazannyń sońǵy on túni kirgende paıǵambar (s.ǵ.s.) túnderdi (namazda turýymen) tiriltetin. Otbasyn da (qulshylyqqa) oıatatyn. Bilegin sybanyp kirisetin edi»[14].
Ǵulamalardyń negizge alynatyn sózi boıynsha, Qadir túni Ramazannyń jıyrma jetinshi túni sanalady. Ýbaı ıbn Kaǵb, bylaı dedi:
وَاللَّهِ لَقَدْ عَلِمَ ابْنُ مَسْعُودٍ أَنَّهَا فِي رَمَضَانَ وَأَنَّهَا فِي لَيْلَة سَبْعٍ وَعِشْرِينَ وَلَكِنْ كَرِهَ أَنْ يُخْبِرَكُمْ فَتَتَّكِلُوا
«Allaǵa sert! Ibn Masǵýd (r.a.) onyń Ramazannyń jıyrma jetinshi túninde ekenin bilip qoıdy. Biraq bosap ketýlerińnen qorqyp, ony senderge bildirýdi jek kórgen bolatyn»[15].
Sondaı-aq ımam Ahmad sahıh hadıste Ibn Omardan (r.a.) jetkizedi:
مَنْ كَانَ مُتَحَرِّيًا فَلْيَتَحَرَّهَا فِي لَيْلَةِ سَبْعٍ وَعِشْرِينَ
«Kim ony izdese, jıyrma jetinshi túni kútsin».
Imam Ábý Isa át-Tırmızı: «Paıǵambardan (s.ǵ.s.) Qadir túni ramazan aıynyń jıyrma birinshi, jıyrma úshinshi, jıyrma besinshi, jıyrma jetinshi jáne sońǵy túnine saı kelgeni jetken»[16].
Ál-Mýzanı jáne Ibn Hýzaıma syndy ımamdar osy taqyryptaǵy habarlardyń barlyǵyn jınap: «Qadir túni ár jyl saıyn aýysyp turady!»[17], – degen.
Osy pikirdi hafız Ibn Hajar da tańdaǵan. Ol bylaı degen: «Eń durys pikirge sáıkes, ol (Qadir túni) Ramazannyń sońǵy on túnderiniń biri bolyp tabylady ári taq túnge saı keledi. Onyń ústine, bul taraýdaǵy hadısterden anyq bolyp otyrǵandaı, ol ár jyl saıyn ártúrli kúnderge saı keledi»[18].
Qadir túniniń naqty qaı tún ekenin tek Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ǵana bilgen. Alaıda ár isti belgili bir hıkmetpen jaratqan Alla Taǵala Elshisine (s.ǵ.s.) ony umyttyrǵan.
عَنْ أَبِي هُرَيْرَةَ رَضِيَ اللَّهُ عَنْهُ أَنَّ رَسُولَ اللَّهِ صَلَّى اللَّهُ عَلَيْهِ وَسَلَّمَ قَالَ : أُرِيتُ لَيْلَةَ الْقَدْرِ ثُمَّ أَيْقَظَنِي بَعْضُ أَهْلِي فَنُسِّيتُهَا فَالْتَمِسُوهَا فِي الْعَشْرِ الْغَوَابِر
Ábý huraıradan (r.a.) jetken hadıste Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Túsimde Qadir túni maǵan bildirildi. Biraq jaqyndarymnyń bireýi meni oıatqanda, álgi ýaqytty sol mezet umytyp qaldym. Ony Ramazan aıynyń sońǵy on kúninen izdeńder»,-degen.
Ibn Aýzaǵı (r.a.) jáne Sýfıan ıbn Ǵýıaınanyń (r.a.) rıýaıatynda: «Ant etemin, men Qadir túni Ramazan aıynyń jıyrma jetisi ekenin bilemin, óıtkeni Rasýlýllah (s.ǵ.s.) bizge sol túni uıyqtamaýdy buıyrǵan»,-delingen.
Jalpy alǵanda bul hadıster ramazan aıynyń sońǵy on kúninde, onyń ishinde taq sandy kúnderde, tipti aıdyń jıyrma jetisinde delingen. Bul da pendeniń Allanyń razylyǵyna jetkizetin isterdi isteýge, túnderdi izdeýge qyzyqtyrady. Alaıda musylmannyń tek osy kúni ǵana saýapty isterdi istep basqa kúnderdi bosqa ótkizýge bolady degen sóz emes. Ǵalymdardyń aıtýynsha, Qadir túniniń naqty kúni belgisiz bolýynyń danalyǵy, musylmandar tek osy kúngi qulshylyqtaryna ǵana senim artyp qoımaı, Ramazan aıynyń sońǵy on túnderiniń barlyǵyn qulshylyqta ótkizýleri úshin bul túndi jasyryp qoıǵan. Sondyqtan musylman balasy barlyq kúnderin osy qadir túni sekildi mańyzdy sanap, duǵa-tilekpen, qulshylyqpen ótkizse, qadir túnin dál tabýy múmkin.
Qadir túniniń belgileri jaıynda
Ábý Ibn Kab (r.a.) Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) bylaı degenin aıtty:
وَأَمَارَتُهَا أَنْ تَطْلُعَ الشَّمْسُ فِي صَبِيحَةِ يَوْمِهَا بَيْضَاءَ لَا شُعَاعَ لَهَا
«Ol kúnniń tańynda kún appaq bolyp shyǵady jáne sáýleleri bolmaıdy»[19].
ıbada ıbn As-Samıt (r.a.) Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) bylaı degenin aıtty:
لَا حَرَّ فِيهَا وَ لَا بَرْدَ إِنَّهَا سَاكِنَةٌ صَاحِيَةٌ و قَمَرَهَا سَاطِع
«Ol tún ystyq ta, sýyq ta bolmaıdy. Sondaı-aq ol tynysh ári bultsyz bolady. Ol túngi aı jaryq bolady»[20].
`Ýbada ıbn Samıtten Allanyń Elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Qadir túniniń belgileri týraly bylaı dep aıtqany jetkiziledi: «Qadir túni tunyq ári jaryq bolyp, aıdyń ózi beıne bir nurǵa toly bolady. Ol tún, sýyq ta ystyq ta emes, tynysh ta jaıly bolyp,tań atqansha juldyzdardyń aǵyp túsýine tıym salynady. Bul túnniń taǵy bir belgisi, tańerteń kún sáýlesi, tolǵan aı sekildi túzý bolyp shyǵady ári shaıtandarǵa kúnmen birge jarysa shyǵýlaryna ruqsat etilmeıdi»[21].
Biraq Ramazannyń sońǵy on túnderinde Allaǵa shynaıy yqylaspen jáne durys qulshylyq etken árbir musylman Qadir túni jasalǵan qulshylyq úshin ýáde etilgen uly syıyn alady, tipti eger ol onyń dál qaı túni ótip ketkenin bilmeı qalǵan bolsa da!
Iá, shynynda da, Qadir túni atyna zaty saı, adamzat balasynyń keleshegi úshin asa Qadirly hám mańyzdy. Haq Taǵala adam balasyna shaıtannyń arbaýyna tez kónetin nápsini berik synap, óziniń asa meıirimdiligimen bul tyǵyryqtan sytylyp shyǵatyn dańǵyl joldy da meńzegen. Ol dańǵyl jol – qasıetti Qadir túni táýbege kelip, yqylasty túrde keshirim surap, jan-tánimen Haqqa jalbarynyp, bolashaǵyna zor úmit artyp, Táńiriniń jasyl baqtary bar jumaǵyna jeteleıtin raqym joly. Laıym, osy jol – barsha adamzatqa násip bolǵaı!
Asylhan Túsipbekov
[1] «Duhan» súresi, 4-aıat.
[2] «Qádir» súresi, 3-aıat.
[3] «Qádir» súresi, 4-aıat.
[4] Dýhan súresi, 2-5 aıattar.
[5] http://muslim.kz/kk/article/27-qadir-tuni-qandai-tun.html
[6] Ibn Májah 1/289. Hadıstiń senimdiligin hafız ál-Mýnzırı rastaǵan.
[7] «Taısırýl-Karımı-r-Rahman» 1017.
[8] Át-Taıalısı 2545, Ibn Hýzaıma 2/223.
[9] «Látaıfýl-má’arıf» 191.
[10] Ál-Býharı 38, Mýslım 760
[11] Át-Tırmızı, Ibn Májah, ál-Hakım. Imam Ábý `Isa át-Tırmızı, ál-Hakım hadısti sahıh degen. «Sahıh ál-jámı’» 4423
[12] «Látaıfýl-má’arıf» 204.
[13] Imam Buharı 2017, Imam Músilim 1169.
[14] Imam Buharı.
[15] Imam Buharı, Imam Músilim.
[16] «Sýnan át-Tırmızı» 1/372.
[17] «Sahıh Ibn Hýzaıma» 3/329.
[18] «Fathýl-Barı» 4/326.
[19] Ahmad, Músilim, Ábý Dáýd jáne At-Tırmızı jetkizdi.
[20] Ahmad jetkizdi
[21] Ahmad 5/324. Hafız ál-Haısamı «Májma’ý-z-zaýaıdte» bul hadıstiń barlyq jetkizýshileri senimge laıyq ekenin aıtqan, al hafız Ibn Kásır ısnadyn hasan dep ataǵan. «Tafsır Ibn Kásır» 4/255.