Qadir túnin úıde qalaı ótkizemiz?

Bıylǵy Ramazannyń qasıetti Qadir keshi mamyr aıynyń 19-nan 20-na qaraǵan túnge sáıkes kelip otyr. Búgin meshit tańǵy saǵat 7:00 men keshki 20:00 aralyǵynda jumys isteıdi. Osy rette barshańyzdy Qadir keshin óz úılerińizde ótkizýge shaqyramyz. Tártipke baǵynýdy suraımyz. Bul – siz ben bizdiń, óz otbasymyz ben eń jaqyn týystarymyzdyń densaýlyǵy men ómiriniń ıgiligi úshin qabyldanǵan shara bolyp sanalady.

Arab tilindegi «qadr» sózi «mán-mańyz», «ólshem» degen maǵynalardy bildiredi. Sonymen qatar, «qudyret» maǵynasyn qamtıdy.

Musylman áleminde qasıetti keshter men aıtýly kúnder jeterlikteı. Sonyń ishindegi eń mańyzdysy ári biregeıi – qasıetti Ramazan aıyndaǵy Qadir keshi. Bul tún – adamzattyń aq pen qarany aıyratyn túni jáne de barlyq jaqsylyq ataýlynyń bastaý qaınary  kózi bolyp sanalatyn múbárak Quran Kárim aıattary túse bastaǵan  tún.

Qadir keshi jóninde paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı degen: «Basqa ýaqyttarda árbir jaqsylyqtyń saýaby on ese bolsa, Erejep aıynda júzden asady. Shaǵbanda úsh júzden asyp, Ramazanda myń esege artady, juma túnderi  myń eseden asyp, Qadir túninde otyz myńǵa deıin jetedi» jáne de «Kim qadir túnin senimimen, artynyń qaıyrly bolatynynan úmit artyp ótkizse, onyń burynǵy barlyq kúnási keshiriledi», - degen.

Qadir túni Ramazan aıynyń sońǵy onkúndiginiń birinde ótedi. Islam ǵulamalarynyń pátýasy  boıynsha Qadir keshi ramazan aıynyń 26-nan 27-ne qaraǵan túni dep belgilengen. Osy keshte barlyq perishteler jer betine izgi amaldar úshin jiberiledi.

Bul kesh – jasaǵan árbir izgi amaldar men qulshylyqtardyń, qaıyrymdy isterdiń saýaby myń eselep jazylatyn tún jáne oǵan myń aıdyń saýabyn násip etedi. Qurannyń «Qadir» súresinde bul aıdyń myń aıdan qaıyrly ekendigi keńinen aıtylǵan. Myń aı, bul 83 jyl, 4 aıǵa teń. Bul degenimiz bir adamnyń ómir boıy Alla Taǵalaǵa qulshylyq etýimen bara-bar degen sóz.  

Bıylǵy jyly tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty elimizdi Qadir túnin úılerinde ótkizýge shaqyramyz. Bul rýhanı kesh – adamzat balasyn birlikke, baýyrmaldyqqa, ata-anany qurmetteýge, otbasy múshelerimen jaqsy qarym-qatynasta bolýǵa shaqyratyn kesh.

Sondaı-aq, qasıetti Qadir keshinde úıde otyryp mynadaı amaldardy oryndaı alamyz:

- Sol kúni keshki aýyzasharda duǵa-tilek etý;

- Quptan namazynda 20 rákaǵat taraýyq namazyn oqý;

- Quran, hadıs kitaptaryn oqý. Nemese Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ómir tarıhyn oqý;

- Qadir keshinde tań atqanǵa deıin tórt rákaǵatt nápil namazy oqylady.

Bul tórt rákaǵat namazǵa bylaısha nıet etiledi: «Ia, Rabbym! Nıet ettim Ramazan aıy, Qadir keshinde nápil namazyn oqý úshin». Bul namazdyń oqylý tártibi: Birinshi rákaǵatta «Fatıha» súresi, budan keıin úsh ret «Qadir» súresin oqý. Ekinshi rákaǵatta «Fatıha» súresinen keıin úsh ret «Yqylas» súresin oqý, úshinshi, tórtinshi rákaǵattarda joǵarydaǵydaı etip oqý kerek. Nemese ózi biletin ózge de súrelerdi oqı berse bolady. Osy namazdy oqyp bolǵan soń, Alla Taǵaladan ózimizge, barsha adamzatqa, otbasymyzǵa amandyq, rızyq-nesibe tilep, bul dúnıeniń jáne aqyrettiń barsha jamandyǵynan aman bolýdy tileý qajet.

- Táspi tartý;

-  Qadir keshinde «Tahajýd», «Qajet» namazdaryn oqýǵa bolady. Bul namazdar 4 bas etip oqylady.

-  Qadir keshin múmkindigi bolǵansha uıqysyz ótkizý qajet. Alaıda, uıyqtap qalǵan jaǵdaıda kúná sanalmaıdy.

- Qadir keshinde uıyqtamasa boldy eken dep, ýaqytty qumar oıyndaryn oınap nemese jaǵymsyz kınolar kórip, bos ótkizý kúná bolyp sanalady.

- Osyndaı múbárak keshte ata-anany, alys-jaqyn aǵaıyn baýyrlardy, dos-jarandardy quttyqtap, arnaıy syı-sııapat berip,  kóńilderin kóterý – eń jaqsy amaldardyń qataryna jatady.

Myń aıdan da qaıyrly Qadir túninde tilegen tilekterimiz ben qulshylyqtarymyzdy  Alla Taǵala qabyl etkeı! Ámın! 

 

Muhamedjan Estemirov, 
QMDB Shymkent qalasy bas ımamynyń orynbasary