PIRGE QOL BERÝ
Pirge qol berý máselesi sharıǵatta quptalǵan. Biraq ózinidik sharttary bar. Sebebi, ol sharttar oryndalmasa qate pikirge ketip sońy adasýshylyqqa alyp barady. Endeshe pirge qol berýdiń qaıdan shyqqanyna toqtalar bolsaq ǵalymdarymyz ony Paıǵambarymyzǵa (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) ýahı kelip jer júzin qarańǵylyqtan jaryqqa shyǵarǵannan keıin ózine ıman etip musylman bolǵan sahabalarynan (olarǵa Alla razy bolsyn) sert alady. Mine osy kezden bastaý alatynyn jetkizedi. Keıin Ábý Bákir (oǵan Alla razy bolsyn) halıfa bolyp saılanǵanda basqa sahabalar sert bergendigin kitaptardan kóremiz. Ony tarıhta bıat etý deıdi. Olaı bolsa pirge qol berýdiń maǵynasy sert berý, sóz berý, basshy tańdaý degenge saıatynyn kóremiz.
Endi bul máseleniń negizine úńiler bolsaq din senim, ǵıbadat, ahlaq dep úsh negizden turady. Ahlaq pendeniń ishki jan dúnıesin zertteıdi ony sharıǵat tilinde tasaýf dep ataıdy. Pirge qol berý osy tasaýýfqa qatysty. Imam Ǵazalı: «Sopylyq jol Alla razylyǵyna bólenýde eń negizgi jol ekenin anyq kóz jetkizdim. Olardyń ómir joldary, minezderi eń tańdaýly ári ónegeli. Sharıǵat syrlaryna qanyq ıslamı minez-qulyqty tanyǵan adamdar olardyń boılarynan min tabý qıyn. Ishki syrtqy kórnisteri Paıǵambarymyzdyń (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) nurynan nár alǵandaı» deıdi.
Adam júregi muhıt ispettes. Muhıt sýlary keıde tynysh, keıde óte qorqynyshty. Sondyqtan ondaı jaǵdaıda kemeni tájrıbeli kapıtan basqarmasa dittegen jerine jetý bulyńǵyr bolmaq. Sopylyq joldy ustanatyn ǵalymdar «rýhanııat jolynda ilgerilegen múmın kóptegen qubylystarǵa jolyǵa bastaıdy» deıdi. Olaı bolsa óziniń nápsisin tárbıeleıtin adam da aldynan kezdesken máseleler rýhanı ma, joq shaıtanı ma ekendigin ajyratý qıynǵa soǵady. Mine sol kezde jol kórsetetin múrshıdtiń qajettiligi kerek bolady. Ol adamnyń boıynan myna sıpattar kórinetini týraly kitaptarda keledi:
- Quranmen súnnetti tolyq ustanady.
- Aıtqan sózderimen, halderimen Allany eske túsiredi. Óıtkeni olar Paıǵambardyń ahlaǵymen bezengen. Ábýbákir kerderi atamyz bul týrasynda:
Sopylyq jol aýyr jol,
Ustap kórseń táýir jol,
Sopylyqty ustansań,
Oqyǵan kóp ǵalym bol, - dep, sopylyqtyń ilimsiz bolmaıtynyn shegelep aıtyp ketken. Sondyqtan múrshıt úlken ǵalym bolýmen qatar sózine amaly saı bolýy kerek. Pirge qol berý máselesinde úlken ǵalym Ramazan Ál-Býtı bir suqbatynda «Eger aqıdany, fıqhty, tasaýýfty jaqsy biletin adam tapsam, baryp qol berer edim. Ókinishke oraı oń jaǵyma qaradym, sol jaǵyma qaradym ondaı adam tappadym»,-degen eken. Qoryta aıtar bolsaq, ıslam pirge qol berýdi joqqa shyǵarmaıdy. Biraq ǵalymdarymyz ol adam aqıdasy týra, fıqhty jettik meńgergen, ilimine amal etetin bolýy kerektigin naqtylap aıtqan. Eń durysyn Alla bilýshi.
S.Hamanuly,
«S.Ǵylmanı» meshitiniń naıb ımamy