Paıǵambarymyzdyń (ﷺ) quttyqtaýyna kimder laıyqty?
Ómirińizde qandaı da bir qýanyshty jaǵdaı oryn alsa, ata-ana, baýyr, bala-shaǵa, týǵan-týys, dos-jarandaryńyz ystyq lebizderin bildirip, birge qýanyp, quttyqtap jatady. Al, sizdi Allanyń Elshisi, adamzattyń ardaqtysy, paıǵambarlardyń sardary, eki dúnıeniń sultany bolǵan Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyzdyń quttyqtaǵanyn qalar ma edińiz?
Allanyń sózi, qasıetti Quran Kárim barsha adamzatqa nasıhat jáne tunyp turǵan máńgi muǵjıza. Adamzattyń ómirlik nusqaýlyǵy. Ol bizdi jaratqan Allanyń sózi bolsa, adamzatqa Qurannan asqan qandaı ereje men tártip kerek? Alla Taǵala «Baqara» súresiniń 155-aıatynda: «Árıne senderdi qayip-qater, asharshylyq jáne maldardan, jandardan sondaı-aq ónimderden kemitý arqyly synaımyz, (Muhammed F.C sondaı jaǵdaılarda) sabyr etýshilerdi qýandyr!», - deıdi. Alla Taǵala osy aıatta: «...(Muhammed F.C. sondaı jaǵdaılarda) sabyr etýshilerdi qýandyr!» - dep jekeshe túrde aıtady. Eger, Alla Taǵala bir nárseni jekeshe túrde ámir etetin bolsa, onda súıikti quly Muhammedtiń ózine (s.ǵ.s.) tikeleı ámir etkeni. Demek, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) tikeleı ózine sabyr etýshi musylmandardy qýandyr dep ámir etedi. Joǵarydaǵy aıat qıyndyqqa sabyr qylǵan adamdardy Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ózi jeke quttyqtaıtynyn nusqap tur. Mine, kez-kelgen qıyndyqta sabyr ete bilgen adam, qııamette Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) quttyqtaýyna ıe bolady eken. Bul jerde eskerer bir nárse bar. Qıyndyq kelgende birden sabyrǵa kele almaı, ashý-yzaǵa berilip, keıin amalsyzdan sabyr ettim deý sabyrǵa jatpaıdy. Óıtkeni, súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Shyn mánindegi sabyr alǵashqy soqqyda kórinedi» (Býharı, Mýslım), - degen.
Alla Taǵala nege «sabyr etýshilerdi» qýandyr deıdi? Quttyqtaý tek dúnıelik maqsattaǵy jetistikterde ǵana qoldanylmaıdy eken. Alla úshin bizdiń quttyqtaýǵa laıyq bolýymyz – sabyr ete bilýimizde jatyr. Qazaq danalyǵy «Er sasqanda belgili, at shapqanda belgili», - deıdi. Dinimizdiń ulylary da: «Sabyr búkil jaqsylyqtardyń, al shúkir búkil berekelerdiń kilti. Kimniń boıynda osy qasıetter tabylsa, eń bıik rýhanı mártebelerge qaýyshady» degen.
Alla Taǵala joǵaryda atalǵan aıattyń jalǵasynda («Baqara» súresiniń 156-aıaty): «Qashan olarǵa bip qaıǵy jetse: «Olar shyn máninde biz Allaǵa tánbiz ápi Oǵan qaıtýshymyz» dedi», - deıdi. Bul aıat bizge qıyndyq túsken sátte, sol qıyndyqqa bergen jaýap retinde sabyrly bolýdy nasıhattaıdy. «Biz Allaǵa tánbiz ápi Oǵan qaıtýshymyz» degen sóz tek tilmen ǵana aıtylyp qoımaı, júrekpen de aıtylýy tıis. Iá, barlyq adam balasynyń táni de, jany da, rızyǵy da, búkil ǵalam da tek Allaǵa ǵana tán ekendigin moıyndaımyz. Rasynda, bárimizdi Alla Taǵala joqtan bar etip jaratty jáne qalaǵan ýaqytynda Ózine qaıtaryp ala alady. Demek, biz ózimizdiń Iemizge qaıtarylamyz.
Ómirdegi barlyq nárse ótkinshi, tipti basyńyzǵa túsken qıyndyq, meıli ol materıaldyq bolsyn, densaýlyǵyńyzǵa qatysty, t.b. qıyndyqtar bolsyn bir kúni bitedi. Óıtkeni, biz de ómirden ótemiz, Allaǵa qaıtarylamyz, barar jerimiz de sol jaq. Basyńyzǵa qandaı qıyndyq kelse de, sol qıyndyqqa beretin eń alǵashqy reaktsııańyz: sabyr jáne «Alladan keldik, Allaǵa qaıtamyz» degen sóz bolsyn. Osy sózdi tilińizben de, júregińizben de aıtýdy ádetke aınaldyryńyz.
Ómirimizde bolyp jatqan, bolatyn túrli qıyndyqtar bizdi burynǵydan da myqty ári sabyrly ete túsedi, jigerlendiredi jáne rýhymyzdy qaıraıdy. Naǵyz musylman adam basyna qıyndyq túsken saıyn jasymaı, qaıta jigerlene túsýi kerek. Alla Taǵala bizderdi qııamette Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) quttyqtaýyna ıe bolǵan sabyr ıelerinen etsin!
Laýra Qanatqyzy