PAIǴAMBARLARDYŃ BALA TÁRBIELEÝDEGI 40 ÁDISI

01 sáýіr 2023 5360 0
Оqý rejımi

1. Paıǵambarlar aıtqandaryna aldymen ózderi amal etip, isimen úlgi kórsetetin.

2. Balalardy ómirdiń, dúnıeniń hám jannattyń sáni dep sanaıtyn.
3. Balalardyń jasaı almaıtynyna emes, jasaı alatynyna mán beretin.

4. Balany tolyspaǵan tulǵa sanamaıtyn, qaıta kemel bolmysyn buzyp almaýǵa baryn salatyn.
5. Ózderine unamaıtyn sóz aıtsa, soǵan bola ashýlanyp, ókpeleı bermeıtin; qashan da jyly sóılep, jymııa qaraıtyn.
6. Dinı mindetterdi kezeń-kezeńimen, birtindep, júıeli túrde úıretetin.
7. Úıretý barysynda orta joldy ustanyp, adamdardy jalyqtyryp almaýdyń amalyn jasaıtyn.

8. Úırenýshiler arasyndaǵy tulǵalyq aıyrmashylyqtarǵa erekshe mán berip, árkimniń bolmysyna qurmetpen qaraıtyn.

9. Eshkimdi ózgertýge tyryspaıtyn, qaıta Allanyń jaratqany ǵoı dep bar bolmysymen qabyldap, shama-sharqynsha qadirleıtin.
10.Ózara áńgimelesý ádisin, suraq-jaýap ádisin  koldanatyn.
11. Tepic túsinikterdi joıyp, shyndyq bilimdi sanaǵa sińirý úshin aqylǵa qonymdy ólshemderdi qoldanatyn.
12. Tyńdarmandaryna suraq qoıatyn, osy arqyly olardyn bilim-biligin, tanym deńgeıin anyqtaıtyn.

13. Salystyrý, mysal keltirý ádisin qoldanatyn edi. 14.Uqsastyrý (analogııa) ádisin, halyq arasynda keń taraǵan mysaldardy paıdalanatyn.

15.Qolynda qandaı da bir zat bolsa, túsindirip jatqan taqyrybyn jerge syzyp kórsetetin.

16.Qarym-qatynas jasaǵanda súıispenshilikpen qarap, qurmet kórsetip, qyzyǵýshylyq tanytatyn.

17.Balalaryn jaqsy kóretin ári onysyn ózderine aıtyp otyratyn.
18.Balalaryna qatysty synaqtarda sabyr etetin, ár nárseniń Alladan keletinin shyn senetin.

19.Balalarynyń suraqtaryna tolyqqandy jaýap beretin.
20.Balalaryna kórkem esimder qoıatyn jáne olardyń boılaryndaǵy kórkemdikterdi kúsheıte túsetin.

21.Birnárse úıretetin bolsa, ony ázilmen ádiptep, meılinshe jeńil ári qyzyqty etip úıretetin.

22.Balalarymen kóp oınaıtyn ári oıynǵa balalar álemine kiretin kilt esebinde qaraıtyn.

23. Balalarynyń pikirlerine, sezimderine qurmetpen qaraıtyn.
24.Jar tańdaǵanda, bolashaq balalarymnyn anasy dep, tekti jerden úılenetin.

25.Otyrysyn nemese turysyn ózgertip, ıa bolmasa bir sózdi birneshe ret qaıtalaý arqyly taqyryptyń mańyzdylyǵyn kórsetetin.

26.Balalarǵa ashýlanbaıtyn, urmaıtyn, aıǵaılamaıtyn, jalpy jazalamaıtyn.
27. Tárbıe berýshiniń Alla ekenin bilip, bala men Alla arasynda deldal bolmaıtyn.

28.Balalaryn adal rızyqpen ishkizip jegizetin, ysyraptyn qaı túrinen de aýlaq bolatyn.

29.Balalardyń jylaýyn, renjýin kalamaıtyn. Júrgen jerlerinde balalardyń kóńil-kúılerin kóterýge tyrysatyn.

30.Eresekter áleminin shyndyǵyn balalarǵa ózderiniń tilimen túsindirip beretin.

31.Balalary buzyqtyq jasap qoısa tulǵasyna tańbaıtyn, qaıta jamandyq ataýlynyń bári nápsiden ekenin aıtyp arsyzdyqtan saqtaýǵa tyrysatyn.

32.Synaý, kinálaý syndy jaǵymsyz ádisterdiń ornyna, baýlý, qyzyqtyrý sııaqty ádisterdi qoldanatyn.

33.Balalarynyń ıesi sekildi emes, Alla bergen amanattyń ıesi sekildi ata-ana bolatyn.

34.Bir máseleniń túıinin shesherde áńgimelesýshisi uıalatyndaı jaǵdaı bolatyn bolsa, aldyn ala jaqsylap daıyndalyp alatyn.
35. Dinı tárbıeniń tilmen emes, ispen júzege asatynyn bildiretin.
36.Balalary úshin kóp duǵa jasaıtyn, ata-ana bolýdyń mańyzdy bóliginiń duǵa ekenin kórsetetin.

37.Birde-bir adamǵa qarǵys aıtpaǵany sekildi, óz balalaryna da qarǵys aıtpaıtyn.

38.Duǵalarynyń qubylasyn dúnıege emes, aqyretke qaraı baǵyttaıtyn.
39.Minsiz bolýǵa tyryspaıtyn, «jetkilikti deńgeıde jaqsy» bolýǵa umtylatyn.

40. Barlyq paıǵambarlar balalaryna sońǵy sátterine deıin tárbıe bergen jáne olarǵa nasıhat aıtqan. Áreketti ózderi jasap, berekeniń Alladan bolatynyn bilgen, ıaǵnı shama-sharqynsha eńbektenip, nátıjesin Alladan kútken.

Pіkіrler Kіrý