Paıǵambardaı jumsaq bol!
Islam dininiń barlyq jaǵyna qarasańyz jumsaqtyq degen sıpat mindetti etip alynǵanyn kóresiz. Meıli ol fıqh, qoǵamdyq qarym-qatynas, saýda-sattyq kezinde dos bolsyn, ne dushpan bolsyn, barlyq jerde jumsaqtyq talap etiledi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óziniń kóptegen hadısterinde Alla Taǵala pendeleriniń de jumsaq bolǵanyn jaqsy kóredi dep aıtqan. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómirin zerdelep kórgen jan da ol kisiniń óte jumsaq minezde bolǵandyǵyn birden moıyndar edi. Munyń barlyǵy meıirimdi jáne raqymdy Alla Taǵalanyń pendelerine jumsaq bolýyn buıyrǵanynan dep túsinýimiz tıis. Mine, osy jaıttar Islam dini menen jumsaqtyqtyń arasynda tyǵyz qarym-qatynastyń bar ekenininiń aıqyn belgisi.
Alla Taǵala Quran Kárimde Paıǵambaryna qarata bylaı deıdi: (Eı, Mýhammed) Alla taǵala tarapynan berilgen marhamat sebepti olarǵa (sahabalaryńa) jumsaq sózdi boldyń. Eger turpaıy, qatal júrekti bolǵanyńda edi, álbette, aınalańnan (bári de) tarqalyp ketken bolatyn edi. Sondyqtan olardy keshir, olar úshin Alladan jarylqaý sura jáne isterińde olarmen keńes (Alı-Imran 159). Mine, osy aıatqa zer salyp qarasaq, Alla Taǵala súıikti Paıǵambaryna (s.ǵ.s.) jumsaqtyqty bergenin mindet etip aıtyp jatyr, jáne sol qalpynda júrisin jalǵastyrýyna buıyryp otyr. Paıǵanbarymyzdyń (s.ǵ.s.) ózi de bir hadısinde bylaı deıdi: «Jumsaqtyq qaı nársede bolsa ony kórikti etedi, al qaı nárseden ketse ony kóriksiz etedi».
Osy kúnge deıin Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómir tarıhyn zerttegen júzdegen eńbekter jazyldy. Olar musylman ǵulamalary, ne shyǵystanýshylar tarapynan jazylsa da, barlyǵy bir aýyzdan Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) adam balasynyń ishindegi eń meıirban-jumsaq jan bolǵanyn moıyndady. Áıtse de ózderin «Paıǵambardyń súnnetimen júremiz» dep emeýrin bildiretin keı toptardyń boıynan musylman baýyrlaryna degen jumsaqtyq emes, qatigezdiktiń jaman lebi sezilip júr. Solardyń sebebinen dúıim jurt Islam dini qatigez din degen oıǵa shulǵyp jatqany da jasyryn emes.
Musylmanshylyqty ustanǵan ata-babalarymyz da halyq arasyndaǵy baýyrmashyldyq pen birlikti, yntymaq pen aǵaıyndyqty nyǵaıtýda árqashan jumsaq minezdi bolýdy nasıhattaǵan.
Jumsaq sóıleý, jyly júzdi bolý adam men adamdy jaqyndastyryp, dostyqqa, baýyr-lastyqqa shaqyrsa, túksıgen qabaq, tońtorys minez, qatqyl jaýap, dóń aıbat, ne dóreki sóıleý – adamnyń mádenıetten jurdaı ekenin sezdirip, adamdy adamnan sýytady, kóńilin qaldyryp, ókpe-renishke soqtyrady. Sondyqtan, adamdardyń qaısybir qylyqtaryna sabyr etip, jumsaq bola bilsek, onan asqan musylmandyq bola ma?
