PAIǴAMBAR (ﷺ) HADISTERINDE JASYRYLǴAN OTBASY BAQYTYNYŃ 5 QUPIIaSY

12 qarasha 2021 9038 0
Оqý rejımi

Ókinishke oraı, biz bul dúnıege berilip, kúndelikti kúıbeń tirlikten bosaı almaı júremiz. Bul bizdi otbasymyzǵa, týǵan-týystarymyzǵa kóńil bólý múmkindiginen aıyrady. Tipti keıde osynaý bir shyrǵalań sheńberden sytylyp shyǵý múmkin emesteı bolyp ketedi, sondaı-aq, únemi ýaqyttyń jetispeýshiligi, únemi sharshap júrýimiz de jaqyndarymyzben qarym-qatynas jasaýda teris yqpal etip jatady.

Bizdiń baqytymyzǵa oraı, Alla Taǵala bizge Paıǵambarymyz Muhammedti (s.ǵ.s.) kórkem ónege retinde bergen, Ol (s.ǵ.s.) árqashan bul dúnıe men aqırettiń, jumys pen otbasynyń arasyndaǵy teńgerimdi taba bilgen ári otbasy múshelerimen, óziniń aınalasyndaǵylarmen jaqsy qarym-qatynasta bolǵan.

Osy maqalada otbasy ómirinde súıispenshilik pen tynyshtyqty saqtap qalýǵa septigin tıgzetin Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) bes keńesin nazarlaryńyzǵa usynamyz.

Jıi kúlimsirep júrý

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jıi kúlimsirep júretin. Jıi kúlimsireıtini sonsha, sahabalar Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) artyq jıi kúlimsireıtin eshkimdi kórmedik dep aıtatyn. Ókinishke oraı, kóbine biz kúlimsireýge mán bermeımiz. Árqashan jubaılaryńyzdy kúlimsirep qarsy alyńyzdar, birden aryz-shaǵymdaryńyzdy aıta jónelmeı, jaryńyzdyń sharshap kelgenin eskerip, jyly qabaq tanyta bilińizder. Úı, otbasy – adamnyń tynyshtalyp, kúsh jınaıtyn orny. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtqandaı, kúlimsireý – bul da sadaqa.

Jubaıyńyzǵa jyly da jaǵymdy sózder aıtý

Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Kimde-kim Allaǵa jáne Qııamet kúnine ıman keltirse, tek jaqsy nárse aıtsyn nemese úndemesin», - dep aıtqan.

Ár kúni súıiktilerińizge qoshemet sóz aıtyp otyrýdy ádetterińizge aınaldyryńyzdar. Qansha jyl ómirlerin bir shańyraqtyń astynda ótkizetin erli-zaıyptylar bir-biriniń kemshilikteri men teris qylyqtaryn bes saýsaqtaryndaı bilip alady, alaıda olardy ár kez betke basyp aıta berýdiń qajeti joq. Munyń bári otbasylyq qarym-qatynasta jaqsylyqqa aparmaıdy.

Ashýlanbaý                               

Álı (r.a.) Fatımaǵa (r.a.) úılengen kezde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) oǵan bir keremet aqyl bergen eken. Keńestiń mańyzdylyǵy sondaı Alla Elshisi (s.ǵ.s.) ony úsh márte qaıtalapty. Sol aqyl «Ashýlanba» bolǵan.

Óz ashýyńdy aýyzdyqtap qana qoımaı, sondaı-aq, bolmashy usaq-túıek úshin jaqyndaryńyzǵa ashýlana berýdiń qajeti joq. Kóbinese erli-zaıyptylar joq jerden shı shyǵaryp otyrady, mysaly úshin, durys jýylmaǵan ydys nemese ornyna ilinbegen súlgi de daý-janjaldyń kózine aınalyp ketýi ábden múmkin. Aınalyp kelgende, bul tek túkke turmaıtyn dúnıeler ǵana.

Ýaqytty birge ótkizý

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kóbine ýaqytyn áılderimen birge ótkizetin. Ol áıelderimen bir shańyraqtyń astynda turmaǵan, alaıda olarmen jıi qydyryp, aqyldasyp, olardy saparlarǵa alyp shyǵyp ári ártúrli taqyryptarǵa áńgimelesip otyrǵan.

Al siz jubaıyńyzben saıabaqta qydyrýǵa nemese birge tamaqtaný úshin úıińizden qashan shyǵyp kórip edińiz?

Óz sezimińizdi bildirip otyrý

Kópshiligimizdiń esimizde jubaılarymyzǵa óz súıispenshiligimizdi sońǵy ret qashan bildirgenimiz joq ta shyǵar. Alaıda Alla Elshisi (s.ǵ.s.) óz sezimin aıtyp otyrýda uıalǵan emes. Ol Hadısha anamyzǵa (r.a.) degen úlken súıispenshiligi týraly jıi aıtyp otyrǵan. Onyń aıtýynsha, Hadısha anamyzdyń (r.a.) súıispenshiligi oǵan Allanyń bergen rızyǵy ispetti bolǵan.

Bizdiń dinimiz «Men úshin bir-birin jaqsy kórgenderge, Ózimniń súıispenshiligimidi kepil etemin» degen Allanyń sózine qurylǵan.

Sonymen, baqytty otbasyn qurýdyń bes qarapaıym erejesin atap kórsettik.

Mine, osy erejelerdi este ustap, olardy ómirde qoldanýǵa tyrysaıyq!

 

Pіkіrler Kіrý