Ózińizge jaqsylyq qalasańyz...

22 sáýіr 2019 12958 0
Оqý rejımi

Alla Taǵala qasıetti Quranda «Qaf» súresiniń 18-aıatynda: «Ol qandaı sóz aıtpasyn, onyń janynda daıyn turǵan baqylaýshy bar», - deıdi. Sonymen qatar, az sóıleý dinimizde ámir etilgen: «Sadaqa berý, jaqsylyqty ámir etý jáne adamdardy tatýlastyrýdan basqa sóıleýde, sybyrlasýda qaıyr joq»[1].

Alla Elshisi (s.ǵ.s.) Mıǵraj túni óte kishkentaı shuńqyrdan shyqqan úlken buqany kóredi. Biraq ol shyqqan jerine qaıta kire almaı qınalyp jatady. Sonda Jábireıilden (ǵ.s.): «Bul kim?» – dep suraıdy. Ol: «Bul – adamnyń aıtqan sózi, ol sózin qaıtadan qaıtarǵysy keldi, biraq jasaı almady», – degen eken[2].

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Aqıqatynda, qul ózi baıqamastan Alla Taǵalaǵa unamdy nárse aıtýy múmkin, osy úshin Alla Taǵala onyń dárejesin kóteredi. Aqıqatynda, qul baıqaýsyzda Alla Taǵalanyń ashýyn týdyratyn sóz aıtyp qoıýy múmkin, osy úshin Alla Taǵala ony Tozaqqa tastaıdy»,[3]  deıdi.  Osy hadıs esime tússe, rasynda, adam balasyna óz tilinen artyq zııan beretin eshteńe joq shyǵar degen oı keledi.

«Kimde-kim Allaǵa jáne aqyret kúnine ıman etse, jaqsy sóz sóılesin nemese úndemesin»[4]. Iá, ardaqty Alla Elshisi, súıikti Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) óz úmbetine aıtyp ketken uıǵarymy men buıryǵy osyndaı edi. Jan tánimen Allaǵa jáne aqyret kúnine sengen musylmannyń júregindegi ımany eń áýeli sózin baqylaýǵa alady. Sebebi, aqyret kúni adam balasy ár aıtqan sózi úshin de jaýapqa tartylady.  

Rasynda, qajet jerde bolsyn, qajet emes jerde bolsyn «jaýap» qaıtarýdan ózińdi ustap, tilińdi tistep qalý óte qıyn. Bir danyshpan kisi: «Men shól dalada oraza ustap júrýge shydadym, alaıda, qajetsiz bir sózdi ustap qalýdyń qıyndyǵyna tótep bere almadym», – degen eken. «Sózdiń de orny bar, orynnyń da sózi bar» degen sóz qandaı oryndy aıtylǵan. 

Jaqsy sóz sóıleý, úndemeý, urys-keristen aýlaq júrý, qarǵys sózder, anaıy, uıatsyz sózder aıtpaý, adamdardy kemsitpeı sóıleý, mazaq qylmaý – naǵyz sabyrly musylman kisige tán sıpattardyń biri. Ashý-yza kezinde aıtylǵan sóz adam balasyna ómir boıy opyq jegizedi. Sondyqtan, kez-kelgen daý-damaı, túsinispeýshilik kezinde eń jaqsy qarý – úndemeý jáne kúlimsireý. Úndemeý degen qasıet bizge ne úshin kerek ekenin bilesiz be?

Úndemeý de – qulshylyq. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «Únsizdigi táfákkýr, qaraǵany ǵıbrat bolyp, kóp ıstıǵfar aıtqan adam qutyldy»[5], – deıdi jáne «Tyńdańdar, men senderge qulshylyqtyń eń qarapaıym ári jeńil túrin aıtamyn – bul úndemeý jáne kórkem minez-qulyq»[6], – degen. Demek, úndemeý de qulshylyq bolyp tabylady eken.

Úndemeý – jánnattyń kilti.  Eger qandaı bir jaǵdaıǵa qatysty bir kisimen sóz talastyra qalsańyz, úndemeńiz! Ol qıyn árıne, biraq, úndemeńiz!  Sebebi, Ábý Ýmama rıýaıat etken hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Óziniki durys bola tura sóz talastyrýdan bas tartqan adamǵa jánnattyń shetinen úı ýáde etemin...», - degen.   Sonymen qatar, «Kimde-kim maǵan eki saqaly men eki aıaǵy arasyndaǵy múshesine kepildik berse, men oǵan jánnatty kepildik etemin»[7], – degen. Murty men saqalynyń arasyndaǵy tiline ıe bolǵan adam kóp páleden qutylady. Sondaı-aq, eki aıaǵy arasyndaǵy jynys múshesin de haramnan qorǵaı bilse – bul dúnıede ar-namysy men densaýlyǵyn saqtaıdy, al aqyrette azaptan qutylady.

Sonymen qatar, úndemeý – shynaıy ımannyń belgisi.  Bul týraly Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Óziniki durys bolsa da sóz tartysýdy doǵarmaǵan adam shynaıy ımanǵa qaýysha almaıdy»[8], - degen.

Úndemeý, oılanyp sóıleý – taqýalyqtyń belgisi.  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Múminniń tili júreginiń túbinde bolady. Eger bir nárseni aıtqysy kelse, ony júregimen tekserip kóredi, keıin tilimen aıtady. Eki júzdi adamnyń tili júreginiń bergi jaǵynda bolady. Eger bir sózdi aıtqysy kelse, aıta salady, ony tekserip kórmeıdi», – deıdi. Demek, oılanyp sóıleý de taqýalyqtyń bir belgisi.

Úndemeý – tozaq otynan qalqan bolady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kóp sóıleıtin adam, kóp qatelesedi, kóp qatelesken adamnyń ótirigi kóp bolady. Ótirigi kóp bolǵan adam jahannamǵa laıyqty bolady»[9], - degen.  Rasynda, kóp sóıletin adamnyń basqa adamdardyń aldynda eshbir qadiri bolmaıdy. Az sóılep, kóp tyńdaǵan adam – dana adam, al úndemegen adam joǵaryda atylǵan jaqsylyqtarǵa qol jetkizgen adam. Alla razylyǵy úshin aıtylmaǵan sózde eshqandaı da qaıyr joq. Ózińizge jaqsylyq qalasańyz, úndemeńiz!

Laýra Qanatqyzy

 


[1] «Nısa» súresi, 114-aıat.
[2] Bazzar.
[3] Buharı.
[4] Buharı.
[5] Dáılámı.
[6] Ibn ád-Dýnıa.
[7] Buharı
[8] I. Ábıddýnııa.
[9] Tabaranı.

Pіkіrler Kіrý