OTANDY QORǴAÝ – MUSYLMANNYŃ PARYZY
Otanǵa degen mahabbat – adamı qasıetterdiń biri. Islam dini Otandy súıýdi ımannyń bir bóligi dep sanaıdy. At-Tarazı, Hýsam ád-dın ál-Hýseın As-Syǵanaqı, Imam Buharı, Imam Termızı, Ábý Láıs Samarqandı, Burhanıddın Márǵınanı, Ábýl Muǵın Násáfı syndy ıslamnyń tanymal tulǵalarynyń Otanǵa degen shyn súıispenshilikteriniń áserinen óz shyǵý tegin kindik qany tamǵan jeriniń ataýymen baılanystyrýy da beker emestigin ańǵaramyz.
Bizdiń ata-babalarymyzda óz urpaǵyn týǵan topyraqty, týǵan ólkesin, otanyn sheksiz súıýge, qasterleýge, qurmetteýge tárbıelegen. Ulańǵaıyr dalamyzǵa kóz tikken syrt kóz dushpandarǵa toıtarys bergen. Synyq súıem jer úshin qasyq qany qalǵansha qolyna qarý alyp, jaýyna qarsy turǵan. Sonyń bári osy topyraq pen keń dala, qasıetti shańyraqtary úshin eken. Qazir arǵy-bergi qıyryna at tuıaǵy súrinip, áreń jetetin keń baıtaq dalamyzda ǵumyr keshýimiz sondaı janqııarlyq erliktiń arqasy dep nyq senimmen aıta alamyz. Bizdiń ata-babamyz týǵan jerin sheksiz súıdi. Sol jolmen balasyna tárbıe berdi, otanyn súıýdi, qorǵaýdy úıretti. Jalpy Qazaqtyń osyndaı asyl qasıetteri qaı halyqqa da ónege-úlgi bola alady.
Halqymyzda «Otan otbasynan bastalady» degen sóz bar. Bul sózdiń mánine úńilip qarasańyz, kóp nárseni aıqyn ańǵarýǵa bolady. Óıtkeni árbir shańyraqta tynyshtyq, jaqsylyq, qýanysh bolsa, ol sol memlekettiń berekeli ómiriniń bir kórinisi emes pe?! Osyndaıda «Otbasy — shaǵyn memleket» degen naqyldyń rastyǵyna kózińizdi aıqyn jetkizýge bolady. Qazaqtyń izgi qasıetteri boıynda saqtalǵan árbir azamat óziniń Otanyn sheksiz súıedi. Sol maqsatta ómir súrip, týǵan eliniń, otanynyń órkendep-ósýine atsalysady. Osyndaı tárbıe árbir azamatty alǵa jetelep, bıik-bıik belesterge bastaıdy.
Dinimiz Islamda otansúıgishtikke, týǵan eldi qadirleýge aıryqsha mán bergen. Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Otanyńdy, ıaǵnı tarıhı mekenińdi syrtqy dushpannan qorǵaýdyń qanshalyqty saýap ekendigi jaıynda birneshe ósıet qaldyrǵan. Birde bir sahaba Paıǵambarymyzdan (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Ýa, Allanyń elshisi! Eń abzal amal ne?» dep suraǵanda, eki dúnıe sardary (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Shekarany, Otandy qorǵaý úshin bir kún, bir tún kúzette turý bir aı nápil oraza ustap, túnde namaz oqýdan qaıyrly» dep jaýap bergen eken.
Ertede kóshpendi ómirdiń berekesin kórgen qazaq órkenıetinde otansúıgishtik qasıetti mindetterdiń biri sanaldy. Ejelgi túrki qaǵandyǵy kezinde tasqa qashalǵan Kúltegin eskertkishinde de ol jaıynda kóptegen sózder jazylǵan. Odan bergi kezeńdegi Tóle, Qazybek, Áıteke bıler men Aqtamberdi, Buqar jyraýlar da Otandy súıýge baǵyttalǵan maǵynaly sózderin el-jurtqa jaıa bildi. HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Bókeıhan, Júsipbek Aımaýytov, Sultanmahmut Toraıǵyrov, Maǵjan Jumabaev sekildi qazaqtyń ult zııalylary men qaıratkerleri otansúıgishtik jaıynda tek jazyp qana qoımaı, ony ispen de kórsete bildi emes pe?! Mine, bizdiń dástúrli din dep júrgenimiz osy bolar…
Júreginde ımandylyq uıalaǵan adam eshqandaı jat qylyqtarǵa barmaıdy. Aqyl men júrektiń túıisip, ózara ortaq áreketi nátıjesinde ómirdiń mán men maǵynasyn uǵynatyn árbir adam ımandylyqty óte joǵary baǵalap, óziniń otbasyna, otanyna degen súıispenshiligin júreginen óshirmeýge nazar aýdarady. Iman – adamzat balasy úshin asyl qazyna. Ol adam balasyn pánı dúnıede de, baqılyq ómir aqyrette de baqytqa bóleıdi. Osyndaı tylsym qazynany baǵalaı bilý keı jaǵdaıda adam balasynyń barlyǵyna buıyra bermeıtini ókinishti. Degenmen, Jaratýshy Iemiz bizge aqyl men sana berip, on segiz myń ǵalamnyń syryn uǵynatyn dárejege jetkizdi. Bunyń barlyǵy Allanyń bizge syılaǵan asyl dinimiz Islamnyń, sol din arqyly úıretken ımandylyq, otbasy, otandy qorǵaýǵa degen súıispenshilik pen tárbıeniń arqasy. Sondyqtan Otandy súıý ımannan, ár adam úshin kindik qany tamyp týyp ósken, ıaǵnı óz otanynan qymbat jer joq. Ózge bir shet elde bolsa da sol bir shań basqan, ýildegen jelin, jýsan ısi ańqyǵan týǵan jerin saǵynady da turady. Otanymyzdyń ultaraqtaı ǵana jeri úshin qaharman ata-babalarymyz qasyq qany tamǵansha bilektiń kúshimen, naızanyń ushymen kúresip bizge mura etip qaldyrdy. Sondyqtan bul jerdi amanat dep, kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý barshamyzdyń boryshymyz. Ár adamǵa óz otanyn qorǵaý, ony saqtaý paryz.
Kez kelgen adamzat balasynyń negizgi rýhanı ustanymy bolady desek, ol – Ulty, Dini jáne Otany. Mine, osy úshtaǵan, sizdiń úsh tiregińiz. Qaı elge, qaı jerge barmańyz, «Siz kimsiz?» degende ultym – Qazaq, dinim – Islam, Otanym – Qazaqstan deısiz. Jáne ony maqtanyshpen nyq aıtasyz. Óıtkeni, sizdiń júregińizde adamzat qundylyqtarynyń negizi qalyptasqan, izdeýshi, suraýshysy bar, san ǵasyrlyq tarıhy bar qazaq ultynyń ókilimin degen senim turady.
Ult bolýymyzdyń ózi bir Alladan bolǵandyqtan, oǵan jetý joly da ata–babamyz ustanǵan salt–dástúrmen bite qaınasyp ketken taza dinimiz Islamda. Al dinimiz Islam otbasyńdy, Otanyńdy qyzǵyshtaı qorýdy úıretedi. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Sender ózderińe júktelgen nársege jaýaptysyńdar». Olaı bolsa, Memleket basshysy eline, otaǵasy otbasyna, malshy malyna jaýapty. Árkim óz qaramaǵyndaǵylardan suraqqa tartylady. Iaǵnı, Otanyn qorǵaý – musylmannyń paryzy. Endeshe, balaǵa jastaıynan jaqsy tárbıe berýmen, týǵan eldi qurmetteýdi, janyn qorǵaǵandaı dinin, otanyn qorǵaýdy úıretýge de otaǵasy jaýapty.
Osy oraıda eskere ketetin jaıt, Otanynan elinen jyraqtap ketýine sebep bolatyn dúnıelerdi der kezinde anyqtap aldyn alý mekeme basshylaryna (Ekanomıkalyq, saıası, dinı t.b) Alladan júktelgen amanat dep qaraý mindet. Sebebi jetpis jyl sovet úkimetiniń kórsetken qorlyǵy, qoldan jasaǵan asharshylyǵy, elimizdiń baılyǵyn tonaýy, óz otanyn súıgen jandardyń elinen jyraqtap tarap ketýine sebep bolǵany anyq. Endeshe bul jaıt, ekinshi ret qaıtalanbaýy úshin tyrysý beıne Buharı, Múslım hadıster jınaǵynda Ábý Hýraıradan (Alla oǵan razy bolsyn) jetken hadıste ardaqty Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Sanaly adam (mý’mın) bir tesikten eki ret shaǵylmaıdy (Bir qatelikti ekinshi ret istemeıdi)» degen hadıske amal jasaǵan bolamyz. Qazirgi tańda elin, súıgen otanyn tastap ketýge sebep bolyp jatqan faktorlardyń biri retinde aqshanyń qunsyzdanýy, jumyssyzdyq, bolashaqqa balta shabatyn saıası dinı toptardyń yqpaldary, turaqsyzdyq syńdy dúnıeler bılik basyndaǵy jaýapty tulǵalarǵa muqııat qadaǵalaý talap etiletin dúnıelerdiń biri. Osyǵan oraı Júsip Balasaǵun babamyzdyń máni tereń aıtylǵan sózi eriksiz oıǵa keledi: «Bala neni kórse jasta uıadan, óle-ólgenshe sony tanyr qııadan» degen. Týǵan elge degen qurmetti, patrıottyq rýhty óz ata-anasynan kóre almaǵan bala bolashaqta ózine bala kezden tanys emes sezimdi qaıdan sezinsin. Sondaı-aq qazaqtyń birtýar azamaty, halqymyzdyń aıaýly uly Baýyrjan atamyz aıtqandaı «Otan úshin otqa tús – kúımeısiń» degen sózin qalaı túsinemiz? Bul degen otandy qorǵaý jolynda bárine bara bilý, eshteńeden taısalmaýdy bildiredi.
Otandy súıý úshin adam óz tilin, tarıhy men mádenıetin bilýi tıis. Óz tiliniń, ulttyq mádenıetiniń qadirin bilmegen adam birte-birte ózge de qundylyqtarynan ajyraıtyny anyq. Jáne de óz elin súıetin ár azamat shet jerde júrgende kindik qany tamǵan jerin saǵynbaı qoımaıdy. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Mádınaǵa hıjrat jasaǵan ýaqytynda Hazraýa degen jerge jetkende túıesin toqtatqan eken. Óziniń týǵan jeri Mekkege jabyrqaǵan kóńilmen qımaı uzaq qarap turyp: «Ýallahı, sen jer betindegi eń kórikti, eń súıikti mekensiń. Men úshin senen artyq jer joq. Eger taǵdyr taýqymetine ushyramaǵanymda, ózińnen bir sátke de alystamas edim» degen.
Týra sol sııaqty elimiz Táýelsizdikke jetken kezde eńsemizdi kóterip, Beıbarys babamyzdyń «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol» degenine salyp, ózge elde qandaı bıikterge jetse de, tarıhı atajurtyna, óz otandaryna oralyp kelgen aǵaıyndar az emes. Taǵy bir hadıste Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Uhud taýyna qarap: «Biz Uhudty jaqsy kóremiz, Uhud ta bizdi jaqsy kóredi» degeni bar. Bul Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) týǵan jerge degen, týǵan jeriniń árbir ózen, kól, taý, tasyna degen zor súıispenshiligin baıqatady. Al hazireti Bilál (Alla oǵan razy bolsyn) bolsa Mádınaǵa kóship barǵan kezde óziniń kindik qany tamǵan kóshelerin saǵynǵany sonshalyq, oǵan arnap jyr-shýmaqtar oqyǵan eken. Jáne de joǵaryda aıtylǵan hadıste «árkim óz qaramaǵyndaǵylarǵa jaýapty» degennen bizdiń alatyn úlgimiz kóp. Birde Hazireti Omar (Alla oǵan razy bolsyn) halıfalyq tusynda syrttan bir kisi kelgende, dereý aldynda turǵan maı shamdy aýystyrǵan eken. Álgi kisi onyń mánin suraǵanda: «Men baǵana memleket isin qarap otyr edim, endi jeke isimdi qaraıtyn bolǵannan keıin óz maı shamymdy jaqtym» dep jaýap qatty. Bul hazireti Omardyń (Alla oǵan razy bolsyn) el basqaryp turǵan Halıfa kezinde memleket menshigindegi zatqa qanshalyqty jaýapkershilikpen qaraǵandyǵyn kórsetedi.
Sahabalardyń qaı-qaısysy da Otanǵa degen adaldyǵyn osylaı dáleldeı bilgen. Óıtkeni olar aqyrette osy dúnıede istegen ár isi úshin suraq baryna anyq sengen. Ol suraqtyń ońaı bolmasyn da tereń sezingen. Sondyqtan da Allanyń aldyna eshkimniń aqysyn jemesten júzi jarqyrap barýyn qalaǵan. Bul búgin de bizge úlgi bolarlyq qasıet. Sol sebepti qandaı da bir el memleket múlkine zor jaýapkershilikpen qaraıtyn, memleket múddesin óz múddesinen joǵary qoıa biletin, ar-ojdanyn aqshadan bıik sanaıtyn erler kóbeıgende ǵana gúldenetini belgili. Týǵan jerdiń kórkeıgenin qalaǵan árbir azamat óz isin jaqsy meńgerýge talpynýy tıis. Kásibıligin arttyryp, óz mamandyǵynyń shyńyna shyǵýy qajet. Quranda: «Eńbek etińder! Sebebi, isterińdi Alla Taǵala, elshisi jáne jalpy musylmandar kóredi» («Táýbe» súresi, 105-aıat) delingen. Demek, musylman adam óz jaýapkershiligine alǵan mindetine nemquraıly qaramaýy kerek. Nemquraıly qaraý basqa adamdardyń da jumysyna keri áserin tıgizetinin eskergen jón. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısinde: «Eń jaqsy adam – basqaǵa paıdasy tıgen adam» deıdi. Osy sebepti týǵan elin súıetin árbir azamat munysyn naqty isimen dáleldeýi kerek. Otandy, eldi qurmettegende ataq alý, abyroıǵa kenelý úshin emes, «urpaǵym, elim bolashaqta jetim bolmasyn, otansyzdyqtyń azabyn tartpasyn» degen qaǵıdany berik ustanǵan jón. Jer betinde otansyz ulttar qanshama?! Olardy ár jerde dál bizdiń elimizdegideı baýyryna basyp, jaqsylyq jasap otyr dep taǵy aıta almaımyz. Jergilikti ultpen alaýyzdyq tanytyp otyrǵany qanshama?! Bizdiń de urpaǵymyz bireýdiń qas-qabaǵyna qaramaı, bireýdiń qolyna qarap dámetpesin desek, atadan qalǵan asyl murany saqtap, aqyldy urpaq tárbıeleý – qasıetti paryzymyz. Týǵan el, týǵan jer úshin jasalatyn jaqsylyqtardyń barlyǵy izgi nıetten, ımannan týatyny daýsyz. Sol sebepti «Otandy súıý – ımannan» dep hadıste beker aıtylmasa kerek.
Sózimdi qorytyndylaı kele aıtarym, jastarymyzdy, óskeleń urpaqty týǵan eline, jerine degen mahabbat, ulttyq patrıotızm, ultjandylyq seziminde tárbıeleý árqaısysymyzdyń moınymyzdaǵy paryzymyz dep túsinýimiz kerek. Ǵulamalardyń biri aıtqan eken: «Árbir adamǵa belgili bolǵanyndaı, ómirde eń súıgen, qadirli, baǵaly sanalatyn tórt nársesi bar. Bul tórt nársege ıe bola almaǵan adamdar adamı jaqsylyqtardan maqrum bolǵandar. Olar: Azattyq nemese erkindik, eńbekpen tapqan dúnıesi, Otany jáne dini.
Árbir januıada ul bala ómirge keletin bolsa, ata-anasymen bir qatarda oǵan Otanymyz da súısinip, shattanady eken. Óıtkeni ul bala erteń ata-anasyn, januıasyn ǵana emes, búkil halqyn, Otanyn qorǵaý jolynda da óz úlesin qosatyn azamat bolyp sanalady».
Áli kúnge esimderin el qurmettegen ál-Farabı, Iúgúnekı, Balasaǵun, Iassaýı, Baqyrǵanı, Kerderiler – bári de Otandy gúldendirgen, elge, jerge adal qyzmet etken jandar edi.
Otan – eń qymbat sóz. Qanshama ǵasyrlar men zamandarda babalarymyz jer úshin, Otan úshin qan tókti. Otanǵa degen mahabatyn pash etti. Bizdiń Otanymyz – qasıetti qazaq dalasy tynysh bolsyn! Alla Taǵala ár otbasyna baqyt, bereke ákelsin! Halqymyz árdaıym birlik, yntymaqtan aıyrylmasyn!
Qortyndylaı kele, «Ibrahım» súresi 35-aıatynda Ibrahım paıǵambar (oǵan Allanyń sálemi bolsyn): «Ýa, Rabbym! Myna eldi mekendi (Mekkeni) beıbit (qaýipsiz) meken etkeısiń! Meni de, bala-shaǵamdy da puttarǵa tabynýdan aýlaq qylǵaısyń!» dep, tipti áli memleket qurylmaǵan el-jurty joq jerge (Mekkege) duǵa etkende, eń áýeli amandyq, qaýipsizdigin suraǵan. Endeshe elimizdiń abyz-aqsaqaldary eń áýeli eldiń amandyǵyn, Táýelsizdigimizdiń qııametke deıin jalǵasýyn árdaıym Alladan duǵa etip tastamasa eken. Jaratqan ıem elimizge tynyshtyq, asyl dinimiz Islamnyń órkendep, qanat jaıýyna násip etsin! Ámın.
Iýnýs QADYRQULULY
RANT múshesi
