ORAZBAIDYŃ MƏRTTIGI
Abaı kemeline kelip, aqyly men abyroıy bar qazaqqa máshhúr kezinde Jetisýdyń jalaıyr elinde jurt «Jámeńke aǵa» dep atap ketken Jármende deıtin abyroıly qarııa bolypty. Jámeńke qartaıǵan shaǵynda:
- Armanym, Semeı elindegi Qunanbaıuly Abaı aqyndy kórgim keledi. Ol kisi "Uıat kimde bolsa – ıman sonda" depti. Uıat degenimiz adamgershilik bolsa, adamgershiliktiń bar sıpatyn Abaı dep bilemin, - dep, uldaryn ertip Shyńǵystaýǵa jol tartypty.
Alystan arnaıy kelgen qurmetti meımanyna Abaı jeke úı tigip, erekshe qurmet kórsetipti. Abaı elinde bir aı jatqan Jámeńkege Abaı qaıtarynda:
- Aǵa, buıymtaı aıtyp, qalaǵanyńyzdy alyńyz, - degende, Jámeńke:
- Qamysqulaq atyńdy ber, - degen eken.
- Qaısy qamysqulaq atty aıtasyz? - degende Jámeńke «Shoqpardaı kekili bar qamys qulaq» dep bastalatyn Abaıdyń áıgili «Attyń syny» óleńin túgeldeı jatqa aıtyp shyǵypty.
Abaıdyń óz qolynda, Qunanbaı áýletiniń jylqylarynda dál osy óleńde aıtylatyn sáıgúlik tabylmaǵandyqtan, qonaǵyn taǵy bir juma aıaldatyp, bes bolys Tobyqty eline jiberip, óleńdegi synǵa saıatyn at izdetipti. Odan da shyqpaǵan soń, ózimen araz, 9 myń jylqysy bar Orazbaıǵa:
- El namysy – er namysy bolǵanda, er namysy – el namysy bolmaı ma eken? Ózim miný úshin emes, Tobyqtynyń qonaǵyna syılaý úshin suratyp otyrmyn. Orazekeń bir taıyn aıamasyn, - degen sálemmen kisi jiberipti.
Sálemdi estigen Orazbaı:
- Aǵaıyn ashy, mal tushy desem, men Orazbaı bolamyn ba?! Jattan saǵy synbasyn, - dep, óńkeı sáıgúlik bólek baǵylatyn 5 qos jylqy úıirlerin aralatyp júrip úsh at ustatypty.
- Abaıǵa aıt, qonaǵy úsheý eken, osy úsh atty da bersin. Ózine qarsy bolsam da, aqyly men ajaryna qarsy emespin, – depti…