Oraza, namaz toqtyqta ma?
Oraza ustaý men namaz oqý toqtyqta ǵana oryndalatyn is pe? El ishine tarap ketken osyndaı orynsyz sózderdi Abaı atamyzdyń synaǵany belgili. Jalpyǵa birdeı mindettelgen musylmandyq bes paryzdyń qajylyǵy ǵana dáýletti bolýdy talap etedi. Endeshe, bul sózdi súıikti paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) pen sahabalarymyzdyń ónegeli ómiri turǵysynan salmaqtap kóreıik.
Islam dini sózge úlken jaýapkershilikpen qaraýǵa shaqyrady. Óıtkeni buqarany sózben hıdaıatqa shaqyrýǵa da, kúpirlikke ıtermeleýge de bolady. Ataly sózge toqtaı bergen qazaq balasy aıtylǵan oıdyń aldymen aqıqattan aýytqymaýyna mán bergen. Óleń-sózdiń tereńine boılaı bilgen babalar sózinen danalyqtyń dámi ketken emes. Bir ókinishtisi, ańdamaı aıtylǵan keıbir sózder din máselesine de tıip ketip jatady. Sonyń biri «Oraza, namaz toqtyqta» degen maqalsymaq. Nege ekeni belgisiz, bul sózdi kóbine qulshylyqqa moıny jar bermeıtinderdiń aýzynan estımiz. Álde osy sózdi alǵa tartyp aqtalǵandary ma? Adamzattyń ardaqtysy Muhammed Mustafa (s.ǵ.s.) «Aralaryńda Alla Taǵaladan eń kóp qorqatyn menmin» degende, ómirin tereń qulshylyqpen ótkizdi emes pe? Buny qarnynyń toqtyǵynan, ýaıymynyń joqtyǵynan jasady demekpiz be? Sahabalardyń da ǵıbadatqa shyndap berilýi men dúnıege moıyn burmaýy toqtyǵynan emes, taqýalyǵynan edi. Olardyń eki kúnniń birin ash ótkizip, sol kúnderiniń ózinde oqyǵan namazdarynyń kóbeımese azaımaǵanyna qart tarıh kýá.
Bir kúni sahaba Ábý Huraıra (r.a.) Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) ystyq tamaq aparǵanyn aıtady. Tamaqty jep áldengennen keıin Rasýlalla (s.ǵ.s.) «Alla Taǵalaǵa myń da bir shúkir, kópten beri asqazanyma as barmap edi», – dep muńaıǵan eken (Ibn Majá, Zúhd, 10).
Taǵy bir joly Fatıma (r.a.) ardaqty ákesine tamaq pisirip alyp keledi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) alǵashqyda: «Bul ne?» – dep suraıdy. Haziret Fatıma: «Tamaq pisirgen edim, aldymen siz aýyz tısin dedim» deıdi. Sonda Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Úsh kúnnen beri aýzyma alǵan nárim osy boldy», – degen eken (Ibn Saǵyd, I, 400; Haısamı, H, 312).
Aısha anamyzdyń (r.a.) aıtýynsha, Paıǵambar shańyraǵynda keıde bir aı, eki aı qatarynan ystyq tamaq pisirilmeıtin, qazan kóterilmeıtin. Otbasy músheleri kóbine qurma men qara sýdy talǵajaý etetin (Buharı, Hıba, 1).
Sóıte tura Nábı qasıetti Ramazan aıynan bólek beısenbi jáne dúısenbi kúnderi úzbeı nápil oraza ustaǵan. Ár aıdyń 13, 14, 15 kúnderi aýyz bekitetin. Qasıetti aılarda jıi aýyz bekitip, eń kóp Shaǵban aıyn orazamen ótkizetin. Keıde tańerteń «Úıde ne bar?» dep surap, eshteńe joqtyǵyn bilgende, sol kúni de aýyz bekitkendi jón kóretin (Násaı, Saým, 67).
Sahaba Ánas (r.a.) bylaı deıdi:
«Bir kúni Alla Elshisinie sálem bere bardym. Sahabalarymen otyr eken. Belin tastaı ǵyp orap alypty. Otyrǵandardan ne úshin paıǵambarymyzdyń bulaı etkenin suradym. Sóıtsem ashtyǵy sezilmeýi úshin tańyp alǵan eken. Janym ashyp ketti. Dereý ákeme baryp jaǵdaıdy aıttym. Ákem: «Úıde tiske basar ne bar?» – dep surady. Sheshem: «Bir úzim nan jáne birneshe qurma bar. Eger Alla Elshisiniń ózi kelse, toıady. Al qasyna adam ertip kelse, azdyq etedi», – dedi. Ánas (r.a.) ary qaraı hadısti tolyqtyrǵan (Múslım, Áshrıba, 143).
Sahaba Ábý Talha (r.a.) myna bir oqıǵany aıtady:
«Bir joly qatty ashyqqanymyzdy aıtyp, Alla Elshisine jolyqtyq. Tipti qarnymyzdyń qabysyp qalǵanyn, árqaısysymyzdyń ishimizge tas baılap alǵanymyzdy kórsetip muńymyzdy shaqtyq. Sol mezet Rasýlallah ta qarnyn ashyp kórsetti. Qarasaq, ózi bir emes, eki tas baılap alǵan eken» (Tırmızı, Zúhd, 39).
Bul derekterden Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) qanshalyqty taqýa ómir súrgenin ańdaımyz. Adamzattyń asyly Súıikti elshi (s.ǵ.s.) ashtyq pen joqshylyqqa tap bolsa da bastapqy ıgi ádetinen tanbaǵan. Demek, aýzynan aq maıy aqqanda ǵana adam qulshylyǵyn tolyq oryndaıdy, Qudaıǵa quldyq uryp, taqýalyqqa den qoıa bastaıdy dep oılaý – shıkilik. Bárinen buryn ol júrekke uıalaǵan shynaıy ımanǵa ári ibilistiń azǵyrýyna qulaq aspaýǵa baılanysty. Alla Taǵalanyń qaharynan qoryqqan, aqyretin shyn ýaıymdaǵan jan qońyz terip ketse de ishki seniminen ajyramaıdy, qulshylyǵynan sýymaıdy.
Ras, sahabalarymyz da toqtyqta ómir súrmedi. Máselen, Saǵyd ıbn Ýaqqas (r.a.) adam janyn terbeıtin myna oqıǵany áńgimelegen:
«Alla jolynda eń alǵash oq atqan arab men boldym. Biz Rasýlallahpen birge shaıqastarǵa qatysatynbyz. Sondaı kezderi myna ózderińiz biletin Hubla jáne Sámýr aǵashtarynyń japyraqtarynan basqa jeıtin nársemiz bolmaıtyn. Tek japyraq jep jan saqtaıtyndyqtan, úlken dáretimiz qoıdyń qumalaǵyndaı shashyrap túsetin» (Buharı, Átǵıma, 23)
Taqýalyǵymen hám bilimdarlyǵymen tanylǵan Ábý Huraıra (r.a.) ótken kúnderin eske alǵanda, bylaı degen:
«Men Alla Elshisiniń minberi men Aıshanyń (r.a.) bólmesimen eki arada qanshama márte es-tússiz talyp túskenimdi bilemin. Bireýler meni jyndyǵa balap aıaǵymen túrtip kóretin. Anyǵynda men jyndy emes edim, qatty ashtyqtan ólermen jaǵdaıǵa dýshar bolatynmyn» (Buharı, Iǵtısam, 16)
Myna oqıǵa da júrekti qozǵamaı qoımaıdy.
Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir joly tún ishinde úıinen syrtqa shyqqan edi. Kútpegen jerden kóshede Ábýbákir (r.a.), Omar (r.a.) úsheýi kezigip qalady. «Mynadaı ýaqytta kóshege nege shyqtyńdar?» – dep suraǵanda, olar: «Ashtyq uıyqtatpady, ýa, Rasýlalla», – dep sebepterin jasyrmaı aıtady. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Shybyn janymdy qudiretti ýysynda ustaǵan Rabbyma ant eteıin, men de osy sebepti dóńbekship jata almadym, onda júrińizder», – dep, jaǵdaıy táýirleý basqa bir sahabasynyń úıine bettegen bolatyn (Múslım, Áshrıba, 140).
Rasýlalla namaz kezinde túregep turýǵa ál-dármeni jetpeı talyp qulaıtyn sýffa sahabalaryna «Alla Taǵalanyń senderge aqyrette ne ázirlegenin bilseńder, budan da ótken joqshylyq tartýǵa razy keıip tanytar edińder» dep jubatatyn (Tırmızı, Zúhd, 39).
Ózi de bir joly meshitte namazyn júresinen otyryp oqyp edi. Qamkóńil sahabasy Ábý Huraıra (r.a.): «Syrqattanyp qaldyńyz ba?» – dep suraıdy. Sonda Rasýlalla: «Joq, Ábý Huraıra, ashpyn. Ashtyqtan túregelip oqýǵa dármenim qalmady», – dep jaýap qatyp edi. Buny estigen sahabasynyń tamaǵyna óksik keptelip, kózine jas úıiriledi. Sonda Nábı ony: «Jylama, Ábý Huraıra, bul dúnıede ash bolǵandarǵa Mahsharda esep berý qıynshylyǵy aýyr tımeıdi», – dep jubatqan bolatyn.
Ómirlerine ǵıbratpen qarasaq, sahabalarymyz qaıta toqshylyqtan qoryqqan syńaıly. El ishindegi jaǵdaı túzelgen keıingi jyldary molshylyqty kórgende, olar budan boıyn tejep, burynǵy taqýalyǵynan aınymaǵan. Tómendegi oqıǵa soǵan dálel.
Oraza ustaǵan bir kúni sahaba Abdýrrahman ıbn Aýfqa (r.a.) mol dastarhan jaıylǵan edi. Ol dastarhanǵa qoıylǵan túrli dámge qarap turyp: «Musǵab ıbn Úmáır (r.a.) Uhyd soǵysynda sheıit etildi. Ol menen da artyq jan edi. Alaıda kebinder kezde bir shapannan basqa eshteńe tappadyq. Álgi shapanmen basyn japsaq aıaǵy, aıaǵyn japsaq basy ashyq qala berdi... Keıinnen kóp dúnıege tap boldyq. Shynymdy aıtsam, jasaǵan jaqsylyqtarymyzdyń qaıtarymy osy dúnıede berilmese eken dep qorqamyn», – deıdi. Sony aıtyp Abdýrrahman ıbn Aýf (r.a.) ıegi kemseńdep, kózine jas alady. Artynsha tamaqqa qaramastan dastarhannan turyp ketti (Buharı, Jánáız, 27).
Osynaý oqıǵalarǵa qarasaq, ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ben sahabalarymyzdyń sumdyq joqshylyqta ómir súrse de, qulshylyqtaryn qalt jibermegenin baıqaımyz. Óıtkeni olar ǵıbadatty Uly Jaratýshy mindettep otyrǵanyn jaqsy uǵynǵan. Buǵan eshqandaı syltaý júrmeıtinin jaqsy paıymdaǵan. Sondyqtan da ashqursaq júre tura orazasyn úzbegen, ashtyqtan esin bilmeı talyp qulasa da taqýalyqtan ajyramaǵan, boıyn tikteýge ál-dármeni qalmasa da shamasy jetkenshe otyryp namazyn oqyǵan.
Búgingi kúni dál aramyzda osynshalyqty ashtyq tartyp otyrǵan adamdar bar deý qıyn. «Qaryny toqtyq, jumysy joqtyq azdyrar adam balasyn» dep Abaı atamyz aıtpaqshy, búginginiń adamdary qaıta toqshylyqtan azyp bara jatqan sekildi. Toq adam kóp nárseniń qadirin bile bermeıdi. Ashtardyń jaıyn uqpaıdy. Bar dúnıem osylaı túgel turady dep oılaıdy. Kózin shel basyp, shúkirshilik etýdi umytady. Qulshylyqty esine salǵandarǵa «Oraza, namaz toqtyqta» degendeı sózderdi syltaý etedi.
Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, oraza, namaz sekildi Alla aldyndaǵy qulshylyǵyn óteý – ár musylmannyń paryzy. Alla Taǵala adam balasyna kótere almaıtyn mindetti artqan emes. Ol mindetti aýyrsynatyn árkimdegi toıymsyz nápsi ǵana. Kózi ashyq, sanaly musylman óz boryshyn qolynan kelgenshe tolyq atqarýǵa tyrysady. Aqyretke qaryz arqalap barýdan qorqady. Ár sózdiń saýaby, ıa kúnási bar ekenine saqtyqpen qaraıdy.
Sondyqtan tómende Dýlat aqyn aıtqandaı, bundaı qate aıtylǵan sózderge ermegen jón. Odan da bizge sara jol kórsetken burynǵylardan dindarlyq pen taqýalyqty úıreneıik, jaqsylardan ǵana ǵıbrat alaıyq:
Oılap tursaq jigitter,
Kóp qoı bizdiń qatamyz.
Árbir sózdi kóp sóılep,
Kóp kúnáǵa batamyz.
Aı, musylmandar, jarandar!
Sózime qulaq salyńyz,
Jaqsydan ǵıbrat alyńyz!
Qudaıberdi Baǵashar
