Onynshy tilek tileńiz...

06 tamyz 2021 9865 0
Оqý rejımi

Uly Jaratýshy ata-anany urpaq jalǵastyǵynyń basty dińgegi etip jaratqan. Erli-zaıyptylar shańyraq quryp, bala-shaǵaly bolyp, otbasynyń órisi keńeıedi. Ata-ana qolynan kelgenshe perzentterin baǵyp-qaǵyp, qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqtyrmaı ósiredi. Osy jolda baryn jumsaıdy, tipti ózin qurban etýge de daıar turady. Biraq ýaqyt ozady, ata-ana da qartaıyp, qaýqarsyz kúıge túsedi. Dúnıe kezek, endi ata-anasy balasyna qonaq bolyp, Jaratýshy ıeniń amanatyn arqalaý mindeti perzenttiń moınyna júkteledi. Osy uly jaýapkershilikti tolyq sezinip, barsha bolmysymyzben ony atqarýǵa talpynsaq, ońymyz ben solymyzdyń shattyqqa tolary anyq. Ońymyzda bizdiń meıirimimizben mereıi ósken ata-anamyz, solymyzda ata-anamyzdyń aldynda quraq ushqanymyzdy kórip ósken, ata-ana aqysyn óteýde bizdi ózine úlgi tutqan bala-shaǵamyz. Osylaısha otbasy músheleriniń arasynda ózine úıirip alar sıqyrly bir kúsh paıda bolady. Bir-biriniń qamyn oılaǵan mundaı januıanyń Alla Taǵala berekesin arttyrady. Otbasy ǵanıbeti degenniń ózi osy emes pe?!

Atam qazaq Alla Taǵalany Jaratýshy ıem dep moıyndap, musylmandyq dúnıetanymyn turmys-tirshiligine arqaý etkendikten, otbasy uǵymynyń qadir-qasıetine bólekshe mán bergen. Sondyqtan keshegi qylyshynan qan tamǵan dinsizdendirý, ultsyzdandyrý saıasatynyń yzǵary kelmes buryn qazaqtyń qara shańyraǵynda balaǵa meıirim, ataǵa qamqorlyq, aǵaǵa izet, inige iltıpattyń orny bólek bolǵan. Úlkenge qurmetti paryz sanap, ata-anasy óz aldyna, búkil jasy úlken býynnyń aldynan kese-kóldeneń ótpeýdi kisiliktiń kelbeti dep túsinetin. Ata-ana men bala arasyndaǵy syılastyq, asa qundy zańdylyqtarǵa baǵynatyndyqtan oı-tolǵamymen is-áreketi ózara úndesip jatatyn. Ata men bala óz mindetterin durys atqarýynan eki jaǵy da lázzaty mol, ımandylyǵy tereń tirshiliginiń rahatyn kóretin. Eki jaq ta bir-biriniń qamyn oılap, kóńilin taýyp, rızalyqtaryn bildirip, amandyq-saýlyǵyna tileýles bolatyn. Sodan bolsa kerek, Buqar jyraý:

Toǵyzynshy tilek tileńiz
Tóreńiz taqtan taımasqa.
Toqsandaǵy qart babań
Topqa jaıaý barmasqa, – dep atanyń qamyn oılasa, analarǵa degen tilegin odan da asyryp:

Onynshy tilek tileńiz
On aı seni kótergen,
Omyrtqasy úzilgen,
Aıazdy kúnde aınalǵan,
Bultty kúnde tolǵanǵan,
Tar qursaǵyn keńitken,
Tas emshegin jibitken,
Anań bir ańyrap qalmasqa, – dep jyrlaıdy.

Halqymyz qashan da ákeni shańyraqtyń ıesi, qamqory, qorǵany dep tanyǵan. Áke – otbasynyń asyraýshysy. Bala-shaǵasynyń nápaqasyn taýyp, solar kemtarlyq kórmesin, oqysyn, oń, solyn tanysyn dep qara terge malynǵan qaıran ákeler! Osy qasıetine oraı Alla Taǵala ákelerdiń otbasyndaǵy rólin bir saty joǵarylatyp: «...Degenmen erkekter áıelderden bir saty joǵary ústemdikke ıe. Osynyń bári Allanyń qudireti, danalyǵy arqyly oryndalyp jatady»,[1] – deıdi.

Halqymyz ákeniń otbasyndaǵy basshylyq rólin qurmetpen baǵalap, «erkek – bas, áıel – moıyn» degen. Ákege shańyraqtyń tórinen oryn bergen. «Otaǵasy» dep syılap, áke úkimin «aıtylǵan sóz – atylǵan oqpen» teń kórip, qarsy shyqpaǵan. Aq jaýlyqty analar da otaǵasynyń mártebesin únemi asqaqtata kóterip otyrǵan.

Qazaq dalasynyń turmys-tirshiliginiń aınasy ispettes bolǵan «Abaı joly» roman-Epopeıasynda Muhtar Áýezov analardyń danalyǵyn bylaısha sýretteıdi: Semeı qalasynda úsh jyl oqyp, jaılaýdaǵy áke úıine kún keshkire jetken bala Abaı ózin kútip turǵan týystaryn kóredi. Boıyn saǵynysh bılegen ol attan túsken bette amandasý úshin anasyna qaraı júredi. Sonda aqyldy da baısaldy ana Uljan: «Áı, shyraǵym balam, áýeli ar jaǵyńda ákeń tur, ákeńe baryp, sálem ber!» – deıdi. Bir sátke balalyq sezim jeńip, qatelik jiberip alǵanyn túsingen jas Abaı kilt burylyp, ortasynda ákesi Qunanbaı bar topqa qaraı adymdaı jóneledi. Osydan kelip balanyń kózinde áke asqar taýǵa aınalsa, ákeniń kóńilinde qaıyrymdy urpaqqa degen súıispenshilik alaýlaǵan.

Shańyraqtyń altyn bosaǵasy, kıeli tutqasy – analar. Halqymyz analardy da asa qurmettep qasterlegen. Ardaqty analarymyzdyń júgi qaı kezde de jeńil bolmaǵan. Olar óziniń jaratylysynda adaldyǵy, eńbekqorlyǵy, shydamdylyǵy, sezimtaldyǵy, qanaǵatshyldyǵy, meıirimdiligi, ınabattylyǵymen qandaı qıyndyqty bolsa da tabandylyqpen jeńe bilip, jarqyn bolashaqqa jol ashqan. Osy qasıetterimen qazaqtyń sóz óneri murasynyń altyn qorynan irgeli oryn alǵan Qurtqa, Qarlyǵa, Baıan, Aqjúnis, Qarashash, Eńlik, Jibek, Domalaq ana, Aısha bıbi, Bopaı hanym, Aıǵanym, Ulpan, Zere, Uljan syndy kóptegen dana ári dara tulǵaly analarymyzdy halqymyz qurmettep jyrǵa qosqan, isterin ónege, jolyn nysanaly máre etip kórsetken. Anaǵa degen súıispenshilikti asyl muralar arqyly urpaqtan-urpaqqa qaldyrǵan. Batyrlar onyń aldynda tize búgip, nebir marqasqa jandar ananyń eli, jeri, urpaǵy úshin kórsetken jankeshtiligine tánti bolǵan. Anany otbasynyń tynysyna, eldiń yrysyna balaǵan.

Isi musylman halqymyz otbasynda ımandylyq tárbıemen kósegesi kógerip ananyń aq sútin aqtaýdy ózine borysh sanaǵan. Ananyń kóńiline kirbiń túsirip, tilin almaýdy, daýys kóterýdi keshirilmes kúná dep bilgen. «Ana sútin aqtamaǵandy eshkim maqtamaıdy» degen.

Batyr minezdi, kemeńger Qunanbaı qajynyń ózi boıyndaǵy ımandylyq tárbıeniń yqpalymen árbir isin qart anasynyń batasymen bastaǵan. Osy oraıda «Abaı joly» Epopeıasyna qaıta oralyp, myna kóriniske nazar salaıyq: «Uljannyń úıiniń tústigine, Kúnke, Qudaıberdi, Aıǵyzdar da jınalyp otyr edi. Qunanbaı Zerege qarap otyryp, osy barlyq týysyna arnap az sóz aıtty. Onysy – uzaq jolda kóńiline kóp kelgen muń-ýaıymynyń úlkeni edi.

Qunanbaı óz basynyń jalǵyzdyǵyn osy joly qatty ańǵarypty. Aǵa, inide serikke jarar medeý joq. Balany oılasa, bári de jas. Jáne bir ókingeni – kóp balany úılendirip, nemere súıetin shaǵyna jetse de, sol qyzyqty ózine-ózi irkip, kesheńdetip kepti. Endi súıtip, balalarynyń qyzyǵyn kórmek.

Buǵan Zere bastaǵan bar sheshe qýanysh aıtqannan basqa qarsylyq bildirgen joq».

Mine, osylaısha atam qazaq ananyń otbasyndaǵy ornyn syılap, qasterlep, mereıin asyrǵan. Kóńiline qýanysh uıalatyp, aq batasyn alýǵa talpynǵan. «Allanyń razylyǵy – ata-ananyń razylyǵynda, Allanyń qahary – ata-ananyń ashýynda» degen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısin ómirlik baǵdarshamyna aınaldyrǵan.

Qazaqy musylman otbasynda ata-ana shańyraqtyń shamshyraǵy, árqaısysy ózindik shoqtyǵy bıik tuǵyrymen otbasynyń uıytqysy. Alla Taǵalanyń adam balasyna syılaǵan qundy nyǵmeti. Osy nyǵmettiń qadirin jete túsingen halqymyz: «Alty aǵa birigip – áke bolmas, jeti jeńge birigip – ana bolmas» dep túıindi tujyrym jasaǵan

Ókinishke qaraı, qazirgi ýaqytta qoǵamda áke-sheshe men balalar arasyndaǵy qarym-qatynasta kóptegen keleńsizdikter baıqalyp júrgeni jasyryn emes. Áke men shesheniń arasyn tek dúnıelik maqsattar baılanystyryp, balanyń tárbıesi balabaqsha men mektep tabaldyryǵynan ary asa almaı, kenjelep qaldy.  Boıǵa berer jylýy joq qatal qoǵamnyń tárbıesimen meıirimge ógeı ósken balalar áke-sheshesine tilazar, daýys kóterip, sóz qaıtarýdan qymsynbaıtyn, tipti qol jumsaýdan taıynbaıtyn dárejege jetti. Ata-anasynyń jyly alaqanyn sezine almaǵan balanyń kóńili jetim, qartaıǵanda balasynan meıirim-shapaǵat kóre almaǵan ata-ananyń ózi jetim kúıge tústi.

Ózińnen týǵan ul men qyz
Syılamasa sol qaıǵy, – dep Tóle bıdiń aıtqanyndaı, qara shańyraq musylmandyq qasıetinen aırylyp, kóńilderdi muń basty. Úlkendi syılaý bar bolǵany sóz júzinde qaldy. «Ata-anań jyndy bolsa baılap baq» dep úıretken halqymyzdyń tarıhynda áke-sheshesin qarttar úıine, dalaǵa tas-taý degen jaman ádet buryn-sońdy bolmaǵan edi. Musylmandyqtan alshaqtaǵan qoǵamnyń qajettiligine oraı qarttar úıi ashylyp, ishin sábıdeı jaýtańdaǵan qaýqarsyz qarttarmen toltyryp qoıdyq. Bul – rýhanı turǵydan quldyraýymyzdyń belgisi emes pe?! Ata-ananyń qadirin bilmegen qoǵam urpaǵynan syı kútpesin. Urpaǵymyz besikten beli shyqpaı jatyp tilazarlyq etpesin desek ata-anamyzǵa degen syı-qurmetimizdi oı eleginen ótkizgenimiz abzal. Óıtkeni ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısinde: «Sender ákelerińe (ata-analaryńa) jaqsylyq jasańdar, balalaryń da senderge jaqsylyq jasasyn»,[2] dep ǵumyrlyq ósıet etti.

Ata-anamyzǵa kórsetken syı-qurmetimizdiń óteýi balalarymyzdan qaıtatynyn málimdeıdi. Quran kárimde aıtylǵandaı: «Jaqsylyqtyń nátıjesi jaqsylyqtan basqa bolýshy ma edi?»[3].

Bul – qudireti kúshti Alla Taǵalanyń ornatqan zańy. Olaı bolsa, shańyraǵymyzdyń keregeleri syılastyqpen kerilsin desek, otbasymyzǵa baq qonyp, berekesin bersin desek, ata-anamyzdyń aldynda quraq ushyp, mereıin ósireıik. Olardyń rızashylyǵyna bólenip, aq batasyn alaıyq.

Á.Alymýddınuly

 


[1] «Baqara» súresi, 228-aıat
[2] Tabáranı. ál-Mýjámýl-Áýsat. I, 299-b.
[3] «Rahman» súresi, 60-aıat

Pіkіrler Kіrý