Ómirińdi rette

25 aqpan 2019 9099 0
Оqý rejımi

Ýnıversıtet. Aýdıtorııaǵa oqytýshy kirip keldi. Ózimen birge keıbir qural-jabdyǵy da bar. Lám-mım demeı bos shyny ydys ishine golf doptaryn sala bastady. Shyny ydys tolǵan kezde stýdentterden: «Kórdińder me? Ydys toldy. Solaı emes pe?» - dedi. Biraýyzdan barlyǵy: «Iá, solaı», - desti. Oqytýshy qıyrshyq tastar bar ydysty alyp, álgi shyny ydysqa tóńkerip jiberdi de bastapqy suraǵyn qoıdy. Stýdentter de ıá, toldy desti. Sonda oqytýshy qalta qapshyqtaǵy qumdy shyny ydysqa quıdy. Taǵy suraǵyn qaıtalady. Shákirtteri de jaýabyn qaıta aıtty. Sonda oqytýshy kofe shyny-aıaǵyndaǵy sýdy ydysqa quıdy, stýdentter túgel derlik kúle bastady. Aýdıtorııany únsizdik bılegen sátte ustaz bylaı dedi: «Men senderdiń myna nárseni bilgenderińdi qalaımyn. Bul shyny ydys árbirińniń ómiriń sııaqty. Golf doptary senderdiń ómirlerińdegi eń mańyzdy nárseler. Ol ımanyń, júris-turysyń, minez-qulyǵyń, otbasyń, densaýlyǵyń jáne dostaryń. Eger, barlyq nárseden aıyrylyp, osy golf doptaryn joǵaltpasańdar, ómirleriń turaqty túrde ári qaraı jyljı beredi. Al, qıyrshyq tastar ómirińdegi qajettilikteriń. Ol jumysyń, úıiń, kóligiń jáne t.b. Al, qum bolsa úıdiń jıhazy, oıyn saýyq quraly jáne t.b. sııaqty qarapaıym dúnıeler. Demek, shyny ydysqa eń áýeli qum salatyn bolsań golf doptary men qıyrshyq tastarǵa oryn qalmaıdy.

Nátıjesinde, ómiriń mańyzsyz jáne ekinshi kezektegi dúnıelermen ótedi. Mańyzsyz dúnıelermen ýaqyt ótkizý mańyzdy sharýalarǵa ýaqyt tappaý degen sóz. Sondyqtan, ómirińdi mańyzdy sharýalarǵa súıenip rette. Al qalǵany qum sııaqty. Oqytýshy keremet oıyn támamdaǵan kezde stýdentterdiń biri suraq qoımaq bop qolyn kóterdi. Stýdent: «Siz bul jerde kofe shyny-aıaǵy neni bildiretinin aıtpadyńyz», - dedi. Oqytýshy: «Seniń suraǵyń meniń qatty qýantty. Buǵan kofeni qosqanym, ómirde qanshalyqty jumys basty bolsańyz da, bir shyny kofege ýaqyt tabylatynyn jetkizgim keldi», - degen eken.

Demek, kúndelikti ómirdi tártipke keltirý asa mańyzdy. Adamdardyń kóbi muny mańyzsyz jáne keregi joq áreket dep sanaıdy. Kúndelikti sharýasyn áıteýir retsiz jáne beı-bereket jasaı beredi. Dese de, jarty bet aq qaǵazǵa túsirgen jospar usaq-túıek bop kóringenimen, adamnyń aıtýly jetistikke jetýinde mańyzdy roli bar. Endeshe, jospar qurǵanda eń áýeli bastapqylyq sharýalarǵa mán berý kerek. Mańyzdy sharýa, shetki sharýadan ilgeri turýy shart. Negizgi jumys qosalqy jumystan keıin turmaýy kerek. Ol úshin neniń mańyzdy ári kezek kúttirmeıtin sharýa ekenin, al neniń ekinshi kezektegi qosalqy is ekenin anyqtap alǵan durys.

Osy oraıda aıta ketetin jaıt, eń keń taraǵan qateliktiń biri basymdyq pen maqsatty shatastyrý. Basymdylyq – mańyzdy jáne negizgi máseleler. Mine, osy basymdylyq negizinde maqsat aıqyndalady. Demek, basymdylyq árbir maqsatqa baǵyt-baǵdar beredi. Máselen, otbasy amandyǵy, densaýlyq, materıaldyq ál-aýqat bul basymdylyq. Al, endi osy basymdylyqqa qol jetkizý úshin aılyq tabys, jyldyq kiristi retteý úshin kásippen aınalysý, jaqsy áýlet qyzyna úılený, balaǵa jaqsy mektep tańdaý – maqsat.

Mysaly, dinde de solaı. Jýndýb bın Abdýlla (r.a.) bylaı deıdi: «Biz Paıǵambarymyzben (s.ǵ.s.) birge bolatynbyz. Ol kezde jas jigitpiz. Biz áýeli ımandy úırenetinbiz, sosyn Quran úırendik. Sonda ımanymyz kúsheıe tústin edi».

Áýelgi ýaqytta ár kúnińizge jospar quryp kórińiz. Keıin bir jumaǵa, sosyn bir aıǵa. Eń mańyzdysy sol jospardyń negizgi sharýalaryn aınytpaı ustanyńyz. Keri sheginýshi bolmańyz. Áıtpese, kúnde kúıgelektep, bir isti bastasa, ekinshisi esine túsip, qaısy birin isterin bilmeı esi shyǵady. Basymdylyq aıqyndalyp, oǵan jetetin maqsattar bekitilgen adam eń áýeli kóńili jaı tabady. Sonymen birge, jumysyńyz rettelip, belgili bir nátıjege qol jetkize bastaısyz. Sondaı-aq, ýaqytyńyz zaıa ketip, materıaldyq shyǵynǵa ushyraýyńyz toqtaıdy. Nátıjede, jumysyńyz jemis berip, bala-shaǵaǵa da ýaqyt bólýge múmkindik týady.

Qýat Erǵalıuly

Pіkіrler Kіrý