Ólimnen keıin qaıta tirilý
Islamnyń ıman negizi áýeli Allaǵa senýmen bolady. Quranda Allaǵa, aqyret kúnine senýge shaqyratyn aıattar kóp. Aqyret kúnine senimniń máni - ólgennen keıin qaıta tirilýdiń haq ekendigine senýmen baılanysty. Al sol qaıta tirilý áhlı súnnet senimi boıynsha, ári tánmen, ári janmen bolady.
Aqyrette qaıta tirilýdiń haq ekendigi Quranda anyq túrde baıan etilse de, osy máseleni joqqa shyǵarýshylar da barshylyq. Olardyń paıymy boıynsha, adam ólgen soń irip‑shirip joq bolady da ómir sonysymen bitip, o dúnıe tipten bolmaıdy. Bul árıne, tek aqyret máselesine emes, jalpy Jaratýshynyń barlyǵy men birligine senimsizdikten shyǵatyn kúpirlik pikirler. Sebebi, sál oılanyp kórgen kez‑kelgen parasatty sana aqyret kúnine senimsizdikpen qaraı almaıdy. Ǵalamzattaǵy sát saıyn myń ólip, qaıta jandanyp jatqan tirshilik tárizdi bizdi de Jaratýshy Jappar Iemiz qalaı ólsek, solaı tiriltip alady. Aıatta osy máselege qatysty Jaratqannyń naqty baılamy keltiriledi: «Negizinen ondaı aıattarymyzǵa qarsy shyqqandardy jedel tozaqqa salamyz da, olardyń terileri janǵan saıyn azapty tatýlary úshin ony basqa terilerge aýystyramyz. Sháksiz Alla tym ústem, hıkmet ıesi»[1]. Iá, aıattan shyǵatyn paıym bireý. Iaǵnı, azaptaýdyń astarynda jatqan jáne bir basty uǵym o dúnıede adamnyń ári tánimen, ári janymen tiriletindigi.
Hazireti Paıǵambarymyz Mekkede dinsizderge Islamdy, aqyretti alǵash túsindirgende múshrikter ólgennen keıin qaıta tirilý senimin múlde joqqa shyǵaryp, Paıǵambarymyzdy keleke etkeni belgili. Al Qasıetti Quran Kárimniń osy aqyret máselesine qatysty tustaryna nazar aýdarsaq, onyń aıryqsha mańyzdylyǵy kózge uryp tur. Qaıta tirilýdiń haqtyǵy san túrli mysaldar men teńeý tásilderi arqyly keńinen baıandalǵan. Endi osy tujyrymymyzdy atalmysh tásilder arqyly júıeleı otyryp, birqatar aıattardan mysal keltire keteıik:
1. Quranda qaıta tirilýdi alǵashqy jaratylysqa teńeıdi, ıaǵnı munyń máni bastapqyda qalaı jaratylsań, ekinshi márte de solaı jaratylasyń. Árıne, bul jerde jaratylatyn nárseniń pishindik jaǵynan uqsastyq sóz bolyp otyrǵan joq. Dáliregi, Jaratýshy bizdi bastapqyda qalaı jaratsa, qaıta tirilý de sondaı protsess arqyly júzege aspaq. Birde múshrikterdiń kósemi Ýbáı ıbn Halaf Paıǵambarymyzǵa shirigen adamnyń súıegin ákelip: «Myna shirigen súıekti kim tiriltedi?» - dep jurtshylyqtyń aldynda qaıta tirilýdiń bolmaıtyndyǵyn aıtady. Dál osy oqıǵanyń artynsha myna aıat túsedi: «Olar óz jaratylysyn umytyp, bizge mysal berdi: «Mine, shirigen súıekterdi kim tiriltedi?» – dedi. Muhammed olarǵa aıt: «Ony sondaı alǵash jaratqan tiriltedi. Ol barlyq jaratylysty biledi»[2].
2. Qıyn da kúrdeli nárseler men qubylystardy jaratqan Alla, odan ońaıyn álbette jasaıdy. Asylynda, Alla Taǵalaǵa álemderdiń, aspan men jerdiń jaratylysyna qaraǵanda adamdy jaratýdyń pálendeı qıyndyǵy joq ekendigi qısyndy. Aıatta da muny bizge anyq bildiredi: «Álbette, kókter men jerdi jaratý, adamdardy jaratýdan zor. Biraq adamdardyń kóbi túsinbeıdi»[3]. Jeti qabat aspandy tireýsiz, jerdi tósek sekildi tegis etip jaratqan Alla ólgennen keıin adamdy jep‑jeńil qaıta tiriltedi. Quranda aspan men jerdiń jaratylysynyń alty kúnde júzege asqandyǵy turǵysynda málimet bolǵanymen, adamnyń jaratylysy turǵysynda eshqandaı ýaqyt ólshemi keltirilmeıdi. Demek, adamnyń jaratylysy Alla Taǵalanyń («kýn», «fáıakýn» ‑ «bol», «bola salý») sheksiz qudiretimen baılanysty. Mine adamdy dál solaı ońaı jaratqan Alla aqyrette de ony tap solaı jeńil jolmen tiriltedi: «Sondaı kókter men jerdi jaratqan Alla olar sııaqtyny jaratýǵa kúshi jetpeı me? Álbette kúshi jetedi. Ol ár nárseni jaratýshy, tolyq bilýshi»[4]. «Olar kórmeı me? Sháksiz Ol sondaı Alla, kókter men jerdi jaratty. Sondaı-aq olardy jaratqanda boldyrmaǵan Allanyń ólikterdi tiriltýge shamasy keledi. Árıne, Onyń ár nársege kúshi tolyq jetýshi»[5]. Adamdy ólgennen keıin qaıta tiriltý ony áýel basta joqtan bar etýmen salystyrǵanda áldeqaıda kúrdeli is emes. Máseleniń osy tusy da aıattarda taıǵa tańba basqandaı anyq ári uǵynyqty túrde qamtylǵan: «Ol sondaı joqtan bar etip, sosyn qaıta jaratady. Bul Oǵan ońaı. Ári kókter men jerdegi joǵary sıpat Oǵan tán. Ol óte ústem hıkmet ıesi»[6]. «Alǵashqy jaratý Bizdi sharshatty ma? Joq, olar jańa jaratylystan kúmándanýda»[7].
3. Quranda adamnyń qaıta tiriltýin – jansyz, óli topyraqqa teńeıdi. Qańyrsyǵan úmitsiz qara jerge dymqyl túsip, ózegine sý jetkende kók maısa bolyp kóktep jadyrap shyǵa keletini sekildi shirigen súıekke de dál solaı jan berilmek: «...Qýraǵan jerdi kóresiń. Oǵan jańbyr jaýdyrsaq qulpyryp, kópsıdi de ár túrli kórkem ósimdik shyǵarady. Osy dálelder boıynsha shyn máninde Alla haq. Kúdiksiz Ol ólikti tiriltedi. Óıtkeni barlyq nársege kúshi jetedi. Álbette, qııamet keledi. Onda kúdik joq. Sháksiz Alla qabirdegilerdi tiriltedi»[8].
4. Alla Taǵalanyń qudiretimen bizge qalypty kórinetin zańdylyqtarǵa kereǵar jaıttar da bolyp jatady. Mysaly, biz sýly aǵashtan ot shyqpaıtynyn bilemiz, ot shyǵý bylaı tursyn, dymqyl aǵash otyndyqqa da jaramsyz emes pe?! Al Alla Taǵalanyń qudireti men sheberliginiń arqasynda sýly, jap‑jasyl aǵashtan da ot shyǵady. Tipti, sýly aǵashty adamdar sirińke retinde paıdalanyp keldi. Erterektegi Afrıka turǵyndary sirińke shyqpastan buryn, sirińke retinde arnaıy qoldanyp júrgen kádimgi ósip turǵan aǵashty kesip, ishine shybyq sııatyndaı etip tesip, eki alaqanymen shybyqty ustap álgi aǵashty qatty úıkelep ot shyǵaratyn bolǵan. Mine, Quranda osyndaı jaıttardy alǵa tarta otyryp, olardy qaıta tiriltýdiń hıkmetimen baılanystyrady: «Ol sondaı Alla senderge jasyl aǵashtan ot jaratty. Sol ýaqytta sender ony jaǵasyńdar (Maryh, Ǵafyr dep atalatyn eki jasyl aǵash). Sondaı kókter men jerdi jaratqan Allah olar sııaqtyny jaratýǵa kúshi jet- peı me? Álbette kúshi jetedi. Ol ár nárseni jaratýshy, tolyq bilýshi»[9].
5. Búginde álemdik medıtsına adam denesindegi segiz kóz atty súıektiń múldem shirimeıtindigin dáleldep otyr. Al bul málimet musylmandar úshin asa jańalyq bolyp tabylmaıdy. Sebebi, Hazireti Paıǵambarymyz adam fızıologııasyndaǵy atalmysh erekshelikti budan 14 ǵasyr buryn aıtyp ketken edi. Iaǵnı, biz segiz kóz arqyly Alla Taǵala aqyrette adamdy áp‑sátte qaıta tiriltedi dep bilemiz.
6. Adam qaıta tirilgende báz-baıaǵy qalpynda tirilmek. Quranda bul jóninde: «Adam balasy biz súıekterdi jınaı almaıdy dep oılaı ma? Árıne, ony saýsaqtarynyń ushyna deıin qaıta jasaı alamyz»[10] dep, tipti saýsaqtaǵy izderge deıin ózgerissiz qaıta tiriletini aıtylady.
7. Ólim men qaıta tirilýdi kúz ben kóktem aıyna uqsatýǵa bolady. Kúzde jer betindegi kúlli ósimdik ataýly qýrap, shirip, aǵashtar soıaý-soıaý bolyp jazǵy kórkinen aırylady. Muny kórip, siz bálkim: «Mynalardyń báriniń sharýasy bitken eken. Aı bular endi qaıta kógermes», - dersiz. Shyndyǵynda solaı ma? Áste olaı emes, árıne, olardyń ózi qýarǵanmen ózegi, tamyry tiri. Álgi siz óli dep topshylaǵan ósimdik álemi qalaı kóktem kelisimen solaı jandanyp jasyl jelekke bólenip shyǵa keledi. Bul ósimdikter qaıdan shyqty? Kúzdegi ósimdikter ólip qalmap pa edi? Iá, bul uly mehanızm – Jaratýshynyń sheksiz hıkmetimen kómkerilgen. Demek, qabirdegi sharýasy bitken jandaı kórinetin óli dene kóktemde qaıta jandanǵan aǵashtaı qaıta tirileri haq. Sóıtip, Israfıl ekinshi ret sýrǵa úrlegende pende qabirde qaıta tirilmek. Adamnyń táni shirigenimen jany tiri, ol jan tirshiligi bárzah (kómeski) áleminde bolady. Aqyrette Allanyń ámirimen jan men tán qaıta qaýyshady.
Smaıyl Seıtbekov
QMDB Halal ónimderin standarttaý bóliminiń meńgerýshisi