ÓLIMDI ESKE ALÝ – ǴIBRAT

15 aqpan 2024 725 0
Оqý rejımi

      Ólimdi eske alý arqyly pende óz bolmysynyń aqıqaty men dúnıeniń pánıligin jete túsinedi, júregi jumsarady. Kúndelikti kúıbeń hám kúıki tirshiliktiń áserinen totyǵyp, umyt bolǵan sananyń tereń túpkirinde jatqan aý bastaǵy fıtrattyq ıakı saf taza jaratylystyq sezim oıanyp, táýbe etýine sebep bolady.

      Osyndaı taǵlymdyq – tárbıelik mánine baılanysty ólim jaıynda Quran Kárimde kóp úgit aıtylǵan. Ondaǵy aıattar kápir jáne kúnáharlardyń ajal kelgennen azapqa tap bolatynyn eskertip qorqytsa, ajalǵa daıyndyq jasap sharıǵat sharty boıynsha ózderine buırylǵan is-amaldaryn tolyq oryndap júrgen múmin pendelerdi qýanyshty habarmen súıinshileıdi. Sondyqtan ólimdi esten shyǵarmaı júrý, synaq merzimin tıimdi ótkizip, máńgilik ómirge saýap jınaýǵa sebep bolary sózsiz.

    Quranda ajal týraly eskertýshi aıattar jetkilikti. Quranda: «Árbir jan ólimniń dámin tatady». («Álı Imran» súresi, 185 - aıat); «Eshbir jan erteń ne bolatynyn bilmeıdi, eshbir jan qaı jerde óletinin bilmeıdi. Shyndyǵynda, Alla – bárin  bilýshi hám Habardar» («Luqman» súresi, 34  - aıat);

 Paıǵambaramyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bir hadısinde bilaı degen:

«Ýa, adamdar, sender úshin kórsetilip qoıylǵan belgiler bar (ıaǵnı týra jol, ámir - tyıymdar), mine sol belgiler boıynsha júrińder. Senderge kórsetilip qoıylǵan shek-syzyqtar bar, mine sol syzyqtardyń boıymen júrińder (odan asyp ótpeńder). Múmin jan eki túrli qorqynyshtyń ortasynda bolady: ótip ketken ǵumyry, ol úshin Alla qandaı jaza daıyndaǵanyn bilmeıdi jáne qalǵan ǵumyry, ol úshin Alla ne sheship qoıǵanyn bilmeıdi. Pende óz-ózinen ǵıbrat alsyn. Dúnıesin aqyret úshin pıdalansyn. Qartaımastan buryn jastyq shaǵynda, ólmesten buryn osy ómirde izgi ister jasasyn. Muhammedtiń jany qolynda  bolǵan Allanyń atymen ant etemin – ólimnen keıin táýbe qabyl bolmas, bul dúnıeden  keıin jánnát pen toǵaqtan basqa jaı bolmas» (Báıhaqı rıýaıaty)

    Adamzat tarıhynda talaı hakim-danalar ólim haqynda kópdegen  ósıet aıtyp, taǵlymdy sózderin qaldyrǵan. Hakim Abaı da ólimniń hıkmetin sezip, basqalarǵa qapy qalmaýdy bylaısha ósıet etken.

Adamzat – búgin adam, erteń topyraq,

Búgingi ómir jarqyldap aldar biraq.

 Erteń óziń qaıdasyń, bilemisiń?

 Ólmek úshin sýǵansyń, oılan, shyraq! –degen.

Alla Taǵala barshamyzdy, dúnıe tirshiligimizde, óziniń razylyǵyna bólenetin amalda bolýymyzdy jáne táýbe etýimizdi  násip etkeı. Amın.

 

Astana qalasy

«Qamqor-sharapat»

salttyq qyzmet ortalyǵy

 Tólebaı” meshitiniń naıb ımamy

Qosylbaev Darhan Islambekuly

   

Pіkіrler Kіrý