Olar sondaı bolǵan...

Zaman aǵymy kún saıyn ózgerý ústinde. Tehnologııa damyp, aqparattar legi qoǵamda ózara ıdeologııa qalyptastyryp keledi. Degenmen, bolashaq býyn ózinen burynǵylarǵa qarap boı túzeıdi. Osy oraıda kisini ımandylyqqa shaqyryp, bilim alýǵa degen qushtarlyqty oıatatyn dúnıelerdiń mańyzy zor. Olaı bolsa, Islam ǵulamalarynyń ómirinen ǵıbrat berer myna qysqasha málimettermen tanysyńyz.

Kýrz ıbn Vabra Quran Kárimdi túnde de, kúndiz de 4 ret, al, Ibn Idrıs úıinde 4000 ret hatym etken. Imam Shafıı ramazanda 60 ret, Imam Buharı bolsa 30 ret hatym etken. Imam Ahmed kúnde 300 rákaǵat namaz oqıdy eken.

Ábý Talha Ansarı 40 jyl oraza ustady. Ibn Mýsaıb 60 ret qajylyq jasady. Imam Ahmed 60 jasynda 1000 máselege dálelder negizinde pátýa berdi.

Endi myna bir qyzyq málimetti qarańyz. Birde belgili ǵulama Ibn Hazmnyń kitaptary órtke orandy. Sonda ol barlyǵyn jatqa aldy. Imam Shabıdiń: «Aq tústiń ústine jazylǵan árbir nárseni jatqa bildim», - degen sózi rıýaıat etiledi.

Úndistan jerinde ómir súrgen Ashraf Álı Tahanaýı óziniń qysqa ómirinde 1500 kitap jazady. Sondaı-aq, ózinen keıin múrshıd jáne ýálı dárejesine kóterilgen shákirtter qaldyrdy.

Imam Aǵzam 500 000 máselege pátýa bergen. 55 márte qajyǵa barǵan. Búkil ǵumyryn ilim jolyna arnady. Birneshe myń márte Qurandy hatym etken.

Ahmed ıbn Hanbal bilim alýǵa kóbirek ýaqyt qalsyn dep, kúnine bir jańǵaq kóleminde ǵana tamaq jeıdi eken. Ol kisi 750 000 nemese 1 000 000 hadısti jatqa bilgen.

Imam Ǵazalı, Imam Fahrıddın Razı, Imam Sýıýtı sekildi ǵalymdar kúnine ortasha 15-20 bet shyǵarma jazǵan.

Imam Buharı ilim syrlaryna qyzyǵyp, dúnıe kezip, alpys myńǵa jýyq hadıs jınaqtaǵanda nebári 16 jastan asyp edi. Sondaı-aq, onyń 63 jyldyq ómirinde júzege asyrǵan jumystary búkil ómirine teńestirilse, 63 jyldan da artady. Imam Buharı 300 000 hadısti jadqa bilgen.

Ál-Farabı bala kezinen-aq, til úırenýmen shuǵyldanyp, ómir boıynda 70 ten kóp tilde erkin sóılese alǵan.

Faqıh Imam Navavıdiń óziniń qysqa ómirinde 500 kitapty jatqa bilgeni aıtylady.

Ábý Huraıra (r.a.) kúnde 12000 márte, Halıd ıbn Marýan bolsa 100 000 márte taspıh aıtatyn.

Imam Tabarı 86 jyl (224-310) ómir súrdi. Jazyp qaldyrǵan kitaptary 358 myń paraqty quraıdy. Ǵulamanyń balıǵatqa deıin bolǵan jasyn shamamen 14 jyl dep belgilep, 86 jyldan alyp tastasaq, 72 jyl qalady. Sonda onyń jazǵandary ómiriniń árbir kúnine 14 paraqtan týra keledi.

Mine, osylaı. Bul kisilerdiń orazan zor bilimdi bolýynyń sebebi ne? Olardyń eń birinshi ımany kúshti boldy. Sosyn este saqtaý qabileti jaqsy edi. Al, Quran jattaý kisiniń mı jumysyn jaqsartady. Muny qazirgi medıtsına ǵylymy dáleldep úlgerdi. Bul – Alla Taǵala túsirgen Qurannyń qasıetteriniń biri.

Búgingi kúni ǵalamtorǵa qatty baılanyp qalý (onyń ishinde paıdasyz tirlikterge ýaqyt sarp etý, sanany ýlaıtyn aqparattardy qabyldaý), áýretke qaraý, jalqaýlyq sekildi jaman ádetter este saqtaý qabiletin tómendetip, rýhanı damýymyzdy  tejeıdi. 500 kitapty jadqa bilý bylaı tursyn, tipti, kitap oqıtyn adamdar joqtyń qasy. Bes-alty bet maqala oqýǵa erinip turatynymyz shyndyq. Qazir ekiniń biri umytshaqpyz. Bular usaq-túıek sekildi kóringenimen aqyryndap kisini qurdyma ketire alady.

Týra jolmen júrip, artyna tek ónegeli ister men izgi muralar qaldyratyn urpaqtardan bolýymyzdy násip etsin!

Qulmahan Salybek