NAMAZ ÝAQYTTARY JAILY

05 naýryz 2024 1763 0
Оqý rejımi

Namaz ýaqyttary fıqh negizderine qaraı eseptelip, jer deńgeıi, boılyq, saǵat beldeýi, bıiktik, jer keńistigi syndy birneshe astronomııalyq, klımatologııalyq jáne geologııalyq faktorlar esepke alynǵan. 

Bir mekenniń namaz ýaqyttaryn esepteý úshin «astronomııalyq baǵalar» emes fıqh ólshemderine sáıkes kóringen ólshem nátıjeleri negizge alynady. Mysaly, kúnniń týyp-batýy úshin «astronomııalyq týyp-batý» emes, sol aımaqta eldi meken retinde qoldanylǵan eń bıik jerde kórinetin «kúnniń týyp-batýy» negiz bolady. Tek qana astronomııalyq derekterdiń eseptelýi arqyly alynǵan málimet olardyń buzylýyna sebep bolǵan bıiktik, jer keńistigi syndy kóptegen faktordan fıqh suranystaryn qanaǵattandyra almaýda. Sol sebepti, namaz ýaqyttaryn kepilge alý úshin ıslam ǵalymdary  amalsyzdan keı saqtyq sharalaryn jasaǵan. Bul aldyn alý, túzetý isteri «támkın» dep atalady. Támkın muqııat bolý úshin jasalǵan shara emes, fıqh jaǵynan jasalýy qajet bolǵan saqtyq shara. Osyndaı túzetýlerden keıin paıda bolǵan derekter fıqh ólshemderine sáıkes halge keledi. Sondyqtan, támkın ýaqyttaryn qoldaný qajet bolyp sanalady. 

Ánás bın Málık radıallahý anh bylaı rıýaıat etti: «Záıd bın Sábıt (r.a.) aıtty: «Ardaqty paıǵambarymyz sallallahý aláıhı ýá sállámmen aýyz bekittik. Sodan soń tań namazyn oqýǵa turdy. Men Záıdten suradym: «Sáre men azan arasynda qansha ýaqyt bar edi?». Záıd (r.a): «Elý aıat oqıtyndaı ýaqyt»- dedi. (Sahıh Buharıdyń Muhtasar Tájrıd Sarıh aýdarmasynda elý aıat oqıtyn ýaqyttyń 18 mınýt ekeni jazylǵan, 6-tom, 268-269 bet). Osydan támkınge mán berýdiń mańyzdylyǵyn baıqaýǵa bolady. 

Ǵasyrlar boıy ıslam áleminde qoldanylǵan bul támkın ýaqyttary áli kúnge deıin Fazılet kúntizbesinde kórsetilip kele jatyr.

Sondyqtan namazdyń oqý ýaqyty kórsetilgen ýaqyttarǵa mán berý kerek, namazdardy ýaqyttyń sońyna deıin keshiktirmeý kerek, aýyz bekiterde jáne aýyzasharda namaz ýaqyttaryna nazar aýdarý kerek.

Pіkіrler Kіrý