Naǵyz aqyl ıelerine aıtylǵan Quran aıaty
Quran kárimde aqyly tolysyp, túsinigi tereń adamdardy (Abaısha aıtqanda) tereń oılaýǵa shaqyratyn aıattar kóp. Solardyń biri «Zúmár» súresiniń toǵyzynshy aıaty. Ol aıatta: «Biletinder men bilmeıtinderdiń terezesi teń be dep aıt. Áıtse de, (osynaý aqıqattarǵa) tek naǵyz aqyl ıeleri ǵana oı júgirtip ǵıbrat alady», – delingen.
Shynynda, adamzat tarıhyndaǵy aqyly hám túsinigi kemel uly tulǵalardyń barshasy derlik oı júgirtip, tarıhtan taǵylym, ǵıbrat ala kele Muhammed paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) túsirilgen Quran kitabynyń haq ekenine kóz jetkizgen. Keıbiri qara sózben basa aıtyp ketken bolsa, keıbiri óleńmen «Allanyń Ózi de ras, sózi de ras» dep jyrlaǵan. Adamzatty Óz mahabbatymen jaratqan Alla Taǵala qalaı ómir súrýi kerek ekenin úıretip, baqytqa jeteler júıeni paıǵambarlar arqyly jetkizgen degen senimde edi.
Kúmánsiz bilýimiz kerek, kimde-kim osy júıeni áýeli bilip, sonan soń berik ustasa – ómirdegi barsha jaqsylyqqa qol jetkizgeni. Eger bul júıeden habarsyz bolyp, maqurym qalsa – barsha jaqsylyqtan maqurym qalǵandyǵy. Sondyqtan biletinder men bilmeıtinder teń emes ekeni anyq.
Sonymen qatar, «Raǵyd» súresiniń on toǵyzynshy aıatynda: «(Ýa Muhammed!) Saǵan Rabbyńnan túsirilgen (Qurannyń) haq ekenin biletin adam men (kókiregi kór, kóńili) soqyr adam teń be? Degenmen, aqyly hám túsinigi barlar ǵana oılanyp, ǵıbrat alady», – delingen.
Bul rette sahabalar arasynda kedeıligimen tanymal bola tura, Alla elshisi (s.ǵ.s.) tarapynan «bastan-aıaq tula boıy ımanǵa toly» degen sıpatqa ıe bolǵan Ammar Iasıruly men sol zamanda baılyq pen bılikke molynan qol jetkizgenimen, ımandylyqtan jurdaı bolǵan Ábý Hýzaıfa Muǵırauly Mahzýmııdi mysalǵa keltiriledi.
Jaratýshy ıesin tanı otyra Ózin tolyq tanyp, Alla Taǵalaǵa moıynsunǵan pendeniń jany jaı taýyp, ár isinde jaýapkershilikti sezinetindigin, sonymen qatar qıyndyqtarǵa sabyr etýmen qosa sol qıyndyqty jeńý úshin kúresker, jasampaz, izdengish bolatyn pende bu dúnıede de o dúnıede de joǵary bolatyndyǵyn, Olardyń terezesi teń emes ekendigin Alla Taǵala osy aıatta meńzep aıtqan.
Halqynyń kemeńger jazýshysy Muhtar Omarhanuly Áýezov: «El men eldi, adam men adamdy teńestiretin nárse – bilim», – degendeı, qazaq halqy ár qashan «bilekti birdi jyǵady, bilimdi myńdy jyǵady» dep, bilimdini ár qashan bıik tutqan. Sonymen qatar, «oqý – bilim bulaǵy, bilim – ómir shyraǵy» dep, oqyǵan bilimdini zııaly, ıaǵnı (zııa-jaryq) júrek kózi ashylyp, ımannyń jaryǵymen aqıqatty kóretin tulǵa dep qadirlegen.
«Men jyndar men adamdardy maǵan qulshylyq etýleri úshin jarattym» degen aıatqa ataqty tápsirshi Ibn Abbas (r.a) meni tanýlary úshin dep maǵyna bergeni belgili. «Kim ózin tanysa Qudaıyn tanıdy, Qudaıyn tanysa ózin tolyq tanıdy» degen danalyq ta túbirin osydan alsa kerek.
Endeshe, ózin tolyq tanyǵan adam ózine kajetke qaraı umtylyp, paıdasyz ósek, ótirik, maqtanshaqtyq, erinshektik, beker mal shashpaqtan boıyn aýlaq ustap, bilim men ilimge talaptanyp, qanaǵat pen meıirimge júregin toltyrady.
Sonymen qatar, Ózin tolyq, durys tanyǵan adam Ózimen Jaratýshy arasyndaǵy qatynasty, Ózimen qoǵam arasyndaǵy qatynasty, Ózimen basqa adamdar arasyndaǵy mámilege erekshe kóńil bólip, durystap alatyny belgili.
Sózimizge tuzdyq bolyp otyrǵan júıe Islam dini ekeni túsinikti. Endeshe Islam dinin tereń bilýshimen Islam dininen habary joq adanyń arasy jer men kókteı ekeni belgili.
Alla kókirek saraıyn Islamǵa aıqara ashqan, sóıtip, Rabbysynan kelgen nurǵa bólenip, týra jolǵa túsken jan (júregi tastaı bolyp qatyp qalǵan kisimen teń be?) endeshe, Allany eske alýǵa kelgende, júrekteri tastaı bolyp qatyp qalǵan beıbaqtar qarań qalsyn! Olar anyq adasýda[1].
Serikbaı Ádilhan Imanáliuly
«Áljan ana» meshitiniń Bas ımamy
