Múlde sý ishpeıtin jaratylysty bilesiz be?
«Alla jer basyp júretin árbir tirshilik ıesin sýdan jaratty». «Ánbııa» súresi, 45-aıat
On tórt ǵasyr buryn túsken qasıetti Qurannan qate tabamyn degen Batys eliniń ǵalymdary búgingi kúnge deıin qanshama ter tógip ǵylymı jańalyqtar ashsa da ol jańalyqtardyń negizi Quran mazmunynan shyǵyp jatatyny kóptiń tańdaıyn qaqtyryp keledi. Sebebi, Quran – adamzatty týralyqqy jeteleıtin ári ómirlik qaǵıdany aıqyndaıtyn Alla tarapynan túsken teńdessiz ǵajaıyp Kitap. Mundaı kitaptyń mazmunynan qatelik shyǵý múmkin emes. Buǵan kóz jetkizgen Batystyń bedeldi tulǵalary álemge tanymal muhıt zertteýshisi Jak-Iv Kýsto, fızıka-matematıka ǵylymynyń professory Evgenıı Savelev, Kanada eliniń hrıstıan dininiń bedeldi tulǵasy bolǵan professor J. Mıller, Aǵylshyn psıhologııa qoǵamynyń jetekshisi, psıhologııa ǵylymynyń professory Artýr Elıson sekildi ǵalymdar Quran aldynda bas ıip musylman bolǵan.
Desek te, sońǵy ýaqytta Batystyń keıbir ǵalymdary Qurannan qate taptyq dep, kókirekterin uryp jatqandary da joq emes. Olar jýyrda ǵana kengýrý tyshqanyn zerttep nátıjesinde álemde múlde sý ishpeıtin ári sý ishse ólip qalatyn sýǵa táýelsiz jaratylysty tapqanyn jarysa jarııalaýda. Ǵalymdar bul jańalyqty óz kezeginde Qurannyń «Barlyq nárseni sýdan jarattyq» degen aıatyna ǵylymı turǵyda qarsy keletindigin alǵa tartqan.
Osy jańalyq aıasynda ǵalymdar kengýrý tyshqany týraly kóp bilý úshin ony zerttep, shólden alyp jasyl tabıǵaty bar mekenge qoıady. Buǵan qosa oǵan sý beredi. Nátıjesinde álgi kengýrý tyshqany ólip qalǵan. Sodan atalmysh ǵalymdar Qurannyń joǵarydaǵy aıaty qate degen tujyrym jasaǵan.
Eger de biz berilgen aıatqa zer salar bolsaq, onda barlyq jaratylys ıesi sýdan jaratylǵan ári olar sýǵa táýeldi ekenin kóremiz. Osy turǵyda Qurannyń aıatyna qandaı da bir tujyrym jasamaı turyp, aldymen onda eskerilgen aıattardy ǵylymı turǵyda jiti zerttep alý kerek. Óıtkeni, Quran mazmunynda aıtylǵan málimetter biz jaratylmaı turyp ertede «Laýhýl Mahfýzda (Allanyń quzyrynda)» jazylyp qoıǵan bolatyn. Sondyqtan Qurannan qate taptym degenshe, Qurandy durys zertteı almadym deý Jaratýshynyń aldynda álsiz jaratylǵanymyzdy moıyndaǵan bolyp tabylady.
Endi taqyrypqa arqaý bolǵan kengýrý tyshqannyń tabıǵı jaratylysyna toqtalaıyq. Bul tyshqan shóldi dalada kózden tasa jerde ómir súredi. Rasynda ol múlde sý ishpeıdi, biraq bul onyń sýǵa táýelsiz ekenin kórsetpeıdi. Eger olaı desek, joǵarydaǵy aıatqa qarsy kelip qalýymyz múmkin. Sebebi, aıattyń mazmuny barlyq jaratylys ataýly sýǵa táýeldi ekenin meńzep tur.
Kengýrý tyshqany ómir boıy qýraǵan arpa dánderimen, shóptermen qorektenedi. Taldaý mamandarynyń aıtýynsha, 100 gramm arpa dáninde 54 gramm suıyqtyq bolady eken. Al, kengýrý tyshqannyń ishki asqazan qurylysy Endogendi. Iaǵnı, ol eger 100 gramm arpa dánin jeıtin bolsa, onda onyń asqazany sol arpadan 54 gramm suıyqtyqty súzip alady eken. Osylaısha kengýrý tyshqany arnaıy sý ishpese de onyń ishki qurylysynda belgili bir dárejede arnaıy suıyqtyq saqtalady eken. Bul óz kezeginde onyń kishkentaı ǵana denesine jetkilikti bolady. Sondyqtan kengýrý tyshqany eshqashan sý izdep ishpese de ol sýdy óz azyǵynyń quramynan alyp otyrady eken.
Osylaısha, biz Quran Kárimniń aldynda bas ıip, áli de bolsa túrli salada bilim dárejemizdi shyńdaı túsý kerektigine kóz jetkizemiz. Sebebi, Quran tek musylmandarǵa túsken dinı jol ǵana emes, onyń mazmunynda ómirge qajetti barlyq málimetter qamtylǵan. Sonymen qatar, osyndaı taqyrypqa túrtki bolǵan ǵylymı turǵydaǵy aıattardyń ornyn erekshe atap ótýge bolady. Sondyqtan Qurannyń mazmunynan qate tabamyn deýshiler nátıjesinde onyń aldynda tize búgýden basqa sharalary qalmaıtynyn eskergen jón.
