MIǴRAJ TÚNI QANDAI TÚN
Mıǵraj sózdikte «joǵary kóterilý» degendi bildiredi, sharıǵattaǵy maǵynasy «Muhammed (s.ǵ.s.) Isra túni Báıtýl-maqdısten Eń Joǵarǵy aspanǵa kóterilýi». Iaǵnı Alla Taǵala Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) Erejep aıynyń 26-nan 27-ne qaraǵan túni Mekke qalasynan Aqsa meshitine aparyp, sol jerden mıǵrajǵa kóterdi. Isra súresinde: «Pendesin bir túni oǵan belgilerimizdi kórsetý úshin Haram meshitinen biz aınalasyn múbárák qylǵan Aqsa meshitine (ısra jasatyp) aparǵan Alla Taǵala ár túrli kemshilikten pák», – delingen. Aıatta kelgen «Isra» sózi túnde júrý degendi bildiredi.
Alla elshisiniń jubaıy Hadısha anamyz ben kókesi Ábý Talıb qaıtys bolyp, Taıyp saparynan qatty soqqy alǵan t.b. oqıǵalardan keıin Eki dúnıe sardaryna jubatý ispettes Mıǵraj oqıǵasy oryn alǵan edi. Bul oqıǵa múminderdiń ımanyn qýattasa, ımany álsiz nemese kúpir senimdegilerdiń kúpirligin arttyrdy. Ábý Bákir syndy sahabalar osy oqıǵadan soń «Syddyq», ıaǵnı «Rastaýshy» atandy. Mysaly emtıhan ne olımpıada ótkende bilimdi shákirt ne sportshy óz sheberligin anyq kórsetetini sııaqty aqıqat oryn aldy.
Mıǵraj túni 5 ýaqyt namaz paryz etildi, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qııamet kúni shapaǵat etýi men Baqara súresiniń sońǵy aıattary ýaqı etildi. Ol kúni Paıǵambarlardy kórip, olarǵa ımam bolýy, jánnat pen tozaqty kórý t.b. qııamet jaǵdaılarynyń Alla elshisine (s.ǵ.s.) bildirýi – musylman úmmetine ıslam dinin tolyq jetkizýshi, paıǵambarlardyń eń abzaly, sońǵysy ekeninen habar berip tur. Keıbir adamdar osy jaǵdaılardyń bir sátte oryn alýy múmkin be degen sııaqty kúmándi oılar aıtady. «Álemdi jaratqan, joqtan bar etken, ýaqyt pen mekenniń bar ne joq bolýy Oǵan áser etpeıtin Alla Taǵala úshin búkil ǵaıyp pen áshkereni eń súıikti qulyna bir sátte kórsetýi esh kúmánsiz múmkin» dep jaýap berýge bolady.
Israny joqqa shyǵarǵan kisi kúpir sanalǵanymen, Mıǵrajdy joq sanaýshy adasqan, bıdǵatshy, teris joldaǵy adam retinde esepteledi. Sebebi Isra aıatpen bekitilgen, al mıǵraj máshhýr hadıspen jetip tur.
Mıǵraj túnin nápil namazdar oqý, duǵa-ıstıǵfar etý, Quran oqý, zikir etý, Paıǵambarymyzǵa salaýat aıtý, kúndiz oraza ustaý t.b. qulshylyqtarmen ótkizip, meshitterde aıtylatyn ýaǵyzdar men kitaptardan Muhammed paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómirimen jaqynyraq tanysýǵa umtylǵanymyz durys.
Ilıas Otarov
Nur-Sultan qalasy ókildigi
«Raısa ana» meshitiniń naıb ımamy