Mekkede qan tókken Jýháıman
1979 jyldyń 20-qarashasynda qasıetti Mekke qalasynda Islam tarıhyndaǵy úlken qantógis oryn alǵan edi. Bul kúni qajylar qasıetti boryshy qajylyqty oryndap bolyp, Mekkede damyldap jatqan kezi bolatyn. Aqıqat jolynan taıyp ketken Jýhaıman ál-Ýtaıbıı degen adam ózine ergen 200 adasýshymen «Imam Mahdı shyqty, ol bizben birge» dep, qasıetti Mekkege basyp kirip, Alla úıin zııarat etip kelgen qajylardy tutqynǵa alyp, qanǵa boıady.
Olar tań namazy ýaqytynda meshitke janaza alyp kele jatyrmyz dep, tabyt ishin qarýǵa toltyryp ákelgen bolatyn. Meshit ımamyna kelip, Jýhaımannyń dosy ári kúıeý balasy Muhammed ıbn Abdýllany adamzattyń saǵyna kútken ımam Mahdıi dep jarııalaýyn, keıin qol berýin talap etti. Tań namazyna kelgen jamaǵat álgilerdiń «Imam Mahdı shyqty» dep jarysa jarııalaýyn esitkende tań qalysyp, bir-birine qarady. Tabytqa jasyrǵan qarýlaryn shyǵaryp, meshittiń esikterin jaýyp, qulshylyq jasap júrgen musylmandardy tutqynǵa alyp, kepildikke ustady. Meshit ishinde ot jaǵyp, syrttaǵylarǵa úreı týǵyzdy. Jamaǵat namazy men qulshylyqtar toqtap qaldy. Qasqóılerdiń adam aqyly kótere almaıtyn qastandyqtarynan meshit úlken shyǵynǵa ushyrady. Sol kezdegi Saýdııa patshalyǵyn, sonymen qatar búkil dúnıeni kúpirlikpen aıyptap, olardy ózderi kózdegendeı ıslam ólkesine aınaldyrýdy maqsaty ekenin ashyq aıtty. Sol mezette Jýhaıman elshilerin basqa da elderge jiberip te úlgergen bolatyn.
Úkimet áskeri meshitke bastyp kirýden qoryqty. Óıtkeni beıkúná adamdardyń qany tógilip ketý qaýpi zor edi. Bir ókinishtisi, bul qandy oqıǵa eki aptaǵa sozyldy. Aqyr sońynda ásker meshitke basyp kirýge májbúr boldy. Sol kezdegi memlekettiń lańkestik áreketke qarsy kúreste qaýqarsyz bolǵandyqtan, Frantsııa eliniń arnaıy jasaǵynan kómek suraýǵa májbúr bolǵan. Dinı laýazymdy ǵalymdar májbúrli túrde Alla úıine lańkesterge qarsy qarý kóterý qajettiligi týǵanynyna pátýa berdi.
Bul jáıt 1979 jyldyń 4-jeltoqsanynda júzege asty. Keshkisin meshit din dushpandarynan tolyq tazartyldy. Kepildikte otyrǵandar bosatylyp, kóterisshiler tutqynǵa alyndy. Biraq úlken adam shyǵyny bolǵany jasyryn emes. Keıbir derekterge súıensek, 255 jan ómirmen qoshtasyp, 560 adam jaraqat alǵan. 28 lańkes óltirilip, 61-i tutqyndaldy. Alaıda, 1980 jyldyń 9-qańtarynda Jýháıman jáne oǵan ergen 61 lańkes ólim jazasyna kesildi.
Allanyń qan tógýge tyıym salyp, «Haram meshiti» dep ataǵan qasıetti jerde lańkestik qadamǵa barǵan Jýhaıman kim? Qaıda oqyǵan, kimnen tálim alǵan?
Jýhaıman ıbn Muhammed ıbn Iýsýf ál-Ýtaıbıı 1936 jyly 16-qyrkúıekte dúnıege kelip, 18 jyl Saýdııada áskerı qyzmet atqarǵan. Mekkedegi «Ýmmýl qýro» ýnıversıtetiniń «Dinder fılosofııasy» fakýltetinde tálim alyp, keıinirek Madına qalasyndaǵy Islam ýnıversıtetinde bilimin jalǵastyrǵan. Ol burynǵy Saýdııa mýftıi Ibn Bazdyń shákirti bolǵan Muhammed ıbn Abdýllany Mahdı dep jarııalap, Mekkede, Haram meshitinde lańkestik jasap, qan tókti. Ekeýi qosylyp barlyq memleketterdi kúpirlikpen aıyptyp, ózderine ermegenderdi kápirge sanady. Negizsiz, qaterli baǵyttaryn alǵashynda Madınanyń kishi meshitterinde tarata bastady. Bilimsiz, nadan jastardy izderine ertip, qaýipti pikirlerin olardyń sanasyna quıa bastady. Keıbir derekterde adasýshylar qatary 1000 adamǵa jetkendigi aıtylady. Ómir súrip jatqan jerin kápir dep sanaýmen shektelmeı, jedel túrde halıfalyqty jarııalaýyn talap etti.
Qazirgi ýaqytta da adasýshy aǵymdardyń da qoıar talaby da, shyǵarǵan úkimi de bir. Iaǵnı, elin adasýmen kinalap, ózderin ǵana týra jolda júrgendeı sezinýi. Jýhaıman qolǵa túskennen keıin Saýdııa mýftıi Ibn Baz, sáláfılerdiń mýhaddısi Albanı, tanymal Mýqbıl ıbn Hádı ál-Ýádıǵı jáne Bádıýddın ás-Sındı sııaqty tanymal tulǵalardyń pikirinen áser alǵandyǵyn moıyndaǵan. Sol kezde Saýdııa úkimeti Mýqbıl ıbn Hádı ál-Ýádıǵı jáne Bádıýddın ás-Sındıdi elden shyǵaryp, tyıym salyp tastady. Kýveıtte jaryq kórgen málimetterge qaraǵanda, Jýháıman mýftı ıbn Bazdyń úlken shákirti Ábý Bákir ál-Jazaırıden qatty áser alǵany jarysa jazyldy.
Joǵarydaǵy máseleni qortyndylaıtyn bolsaq, búgingi kúni bizdiń elimizdegi terrorshy jamaǵattar men lańkester – Jýháıman ál-Ýtaıbıdiń izine ergen adasýshylar. Sonymen qatar, Jýháıman jáne onyń izbasarlary keıbir ataǵy jer jaryp túrǵan ǵalymsymaqtardyń qoldan jasaǵan áreketine de uqsap ketip jatady. Olarǵa salsań qandaı da bir Allanyń úıin jaryp jiberýden taısalmaıtyndyǵyn kórýge bolady.
Búgingi kúni Jýháımannyń bul áreketin Alla jolyndaǵy ólim – «sháhıd» dárejesine de jetkizetinder tabylady eken. Biraq onyń qylmysy myńdaǵan ǵasyrlardan beri, tipti dúnıe musylmandary tarapynan qaralanǵan. Allanyń aram etken tyıymy ekeni barshaǵa málim. Ókinishtisi ıslam atyn jamylyp, dinde óz orny bar qulshylyqtardy jeleý etip, qoǵamdy, qala berse bútin eldi dinsizdikpen kinálap, týǵan jerine qarsy qarý kóterip shyqqan jastardyń bar ekeni jasyryn emes. Jýháıman jáne onyń qazirgi izbasarlary harıjıtterge erip ketýden Alla bizdi saqtasyn.
